Júma, 12 Tamyz 2022
Janalyqtar 15250 0 pikir 3 Qarasha, 2009 saghat 19:01

Han Tәniri...

Han Tәniri... dese, Sher-aghamyzdyng «Bir kem dýniyesi» eriksiz eske týsedi. Nege deseniz, búl shyng bar-joghy bes metrge «boyyn» úzartsa, «jetimyndyq» shyndardyng jampozy bolghaly túr edi. Qaytesiz, bir kem dýniye... Endi bir esep-qisap boyynsha, onyng biyiktigi 7010 metrden de asyp jyghylatyn kórinedi. Qalay bolsa da, Aspantaudyng (Tyani-shani) alyp shyndarynyng biri - Han Tәnirin (Tәnir tauy nemese «qandy tau» dep te atalady) bilmeytin jan joq. Qyzyq bolghanda, shyng Qazaqstan, Qyrghyzstan jәne Qytay sekildi ýsh memleketting shekarasyn týiistirip túr. Bizge qaraytyny - onyng soltýstik bóligi. Shynnyng ereksheligi nede deseniz, onyng jyp-jyltyr múzdan jasalghanday ýshkir piramida pishindes bolyp kelui, әri japonnyng Fudziyama shynynday basyn ýnemi túman býrkep túruy onyng tónireginde talay anyz-әfsanany tughyzghan. Mysalgha, kózkórgenderding aituynsha, kýn úyasyna qonarda keshki shapaqpen shyng basy ózgeshe alaulap, tau basymen jýgirgen ala kóbeng búlt kólenkelerimen qúbylyp, qyp-qyzyl qan shapshyp túrghanday kórinedi eken. Osydan da Han Tәniri shynyn «qandy tau» dep atap ketken desedi. Eng alghash qazaq jerining eng biyik nýktesi turasyndaghy mәlimetter búdan 1200 jyldan astam uaqyt búryn Qytay jylnamalarynda kezdesse kerek.

Han Tәniri... dese, Sher-aghamyzdyng «Bir kem dýniyesi» eriksiz eske týsedi. Nege deseniz, búl shyng bar-joghy bes metrge «boyyn» úzartsa, «jetimyndyq» shyndardyng jampozy bolghaly túr edi. Qaytesiz, bir kem dýniye... Endi bir esep-qisap boyynsha, onyng biyiktigi 7010 metrden de asyp jyghylatyn kórinedi. Qalay bolsa da, Aspantaudyng (Tyani-shani) alyp shyndarynyng biri - Han Tәnirin (Tәnir tauy nemese «qandy tau» dep te atalady) bilmeytin jan joq. Qyzyq bolghanda, shyng Qazaqstan, Qyrghyzstan jәne Qytay sekildi ýsh memleketting shekarasyn týiistirip túr. Bizge qaraytyny - onyng soltýstik bóligi. Shynnyng ereksheligi nede deseniz, onyng jyp-jyltyr múzdan jasalghanday ýshkir piramida pishindes bolyp kelui, әri japonnyng Fudziyama shynynday basyn ýnemi túman býrkep túruy onyng tónireginde talay anyz-әfsanany tughyzghan. Mysalgha, kózkórgenderding aituynsha, kýn úyasyna qonarda keshki shapaqpen shyng basy ózgeshe alaulap, tau basymen jýgirgen ala kóbeng búlt kólenkelerimen qúbylyp, qyp-qyzyl qan shapshyp túrghanday kórinedi eken. Osydan da Han Tәniri shynyn «qandy tau» dep atap ketken desedi. Eng alghash qazaq jerining eng biyik nýktesi turasyndaghy mәlimetter búdan 1200 jyldan astam uaqyt búryn Qytay jylnamalarynda kezdesse kerek. Alayda, shynnyng alghash ret ghylymy týrde ashylghan kezi - XIX ghasyrdyng ortasy, 1856-1857 jyldary Tyani-Shanigha jasaghan ataqty saparynda orys geografy jәne sayahatshysy Semenov Tyani-Shaniskiy Han Tәnirine banlanysty kórgen-bilgenin birinshi bolyp hatqa týsirdi. Jauharlarymyzdy baghalay bileyik, jamaghat!

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2060
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2010
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1705
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2735