Elbasynyng bastamasymen Semey ónirinde jәne Jympityda Alashordanyng 90 jyldyghy keng kólemde atap ótilgeninen oqyrman qauym qúlaghdar. (Eskertu: búl súhbat 2007 jyly alynghan kórinedi. Súhbat alushynyng ótinishi boyynsha jariyalap otyrmyz. - abai.kz) Jympitydaghy osy toygha elimizding týkpir - týkpirinen myqty tarihshy ghalymdar, ólketanushylar kelip qatysyp, arnayy úiymdastyrylghan ghylymy - tәjiriybelik konferensiyada qúndy oilaryn, tyng janalyqtaryn ortagha saldy. Solardyng biri respublikalyq "Ana tili" gazetining bas redaktory, belgili zertteushi ghalym, alashtanushy Maqsat Tәj - Múratpen súhbattasyp, mereytoydan alghan әserlerimen bólisuin súraghan edik.

- Maqsat agha, Alash úrany әuelegen qasiyetti topyraqqa tәu etip qayttynyz. Qanday oy týidiniz?

Elbasynyng bastamasymen Semey ónirinde jәne Jympityda Alashordanyng 90 jyldyghy keng kólemde atap ótilgeninen oqyrman qauym qúlaghdar. (Eskertu: búl súhbat 2007 jyly alynghan kórinedi. Súhbat alushynyng ótinishi boyynsha jariyalap otyrmyz. - abai.kz) Jympitydaghy osy toygha elimizding týkpir - týkpirinen myqty tarihshy ghalymdar, ólketanushylar kelip qatysyp, arnayy úiymdastyrylghan ghylymy - tәjiriybelik konferensiyada qúndy oilaryn, tyng janalyqtaryn ortagha saldy. Solardyng biri respublikalyq "Ana tili" gazetining bas redaktory, belgili zertteushi ghalym, alashtanushy Maqsat Tәj - Múratpen súhbattasyp, mereytoydan alghan әserlerimen bólisuin súraghan edik.

- Maqsat agha, Alash úrany әuelegen qasiyetti topyraqqa tәu etip qayttynyz. Qanday oy týidiniz?

- Osy sharagha barghan Ghaysaghaly agham (aqyn Ghaysaghaly Seytaq - red.) aitqan bir jaqsy sóz kónilime erekshe únady. "Toy izdep jýrgen joqpyz, joq izdep jýrmiz" - dedi ol kisi. Oy izdegen, joq izdegen biraz adam osy sharagha keldi. Mәmbet Qoygeldi, Hangeldi Ábjanov, Dihan Qamzabekúly siyaqty mýiizi qaraghayday zertteushiler alystan at arytyp kelip qatysty. Qyzu pikirtalastar boldy. Dihan Qamzabekúly aitqanday, búl datany Alash qozghalysynyng emes, Alash avtonomiyasynyng jәne Alashorda Ýkimetining 90 jyldyghy dep atau kerek. Osy dúrys, sebebi Alash qozghalys retinde eng alghash 1905 jylghy orys revolusiyasynan keyin bastau alghan. Baqytjan Qarataevtyng jetekshiligimen bir top qazaq ziyalysy Orynborda bas qosyp, Alash degen úiym qúrsaq, sayasy partiya úiymdastyrsaq degen úsynys aityp, tipti, sonday atpen bolashaq bir memleketting aqshasynyng jobasyna deyin dayyndaghan degen "Qazaq" gazetine shyqqan mәlimet bar. 1912 jyly Bókey ordasynda Batyrqayyr Niyazov degen jigit B.Qarataevtyng iydeyasymen "Alash" deytin gazet shygharmaqshy bolghan. Oghan Astrahani gubernatorynan rúqsat alghan. Biraq, belgisiz sebeptermen gazet jaryq kórmegen. Jalpy Alash úghymy eng alghash Oral týlekterining auzynan shyqty. 1913 jyly Álihan Bókeyhanov Halel Dosmúhamedovke "Sen bilshi, Alash degen ne sóz ekenin" dep súrau salghan ghoy. Oghan Halel: "Meninshe, ol qalmaqtyng sózi, "jauynger" degendi bildiredi, qalmaqtar qazaqqa qaratyp aitqan" dep jauap beripti. Ol óz aldyna bir bólek әngime, al Alash avtonomiya retinde 1917 jyldyng ayaghyna taman qúryldy. Sondyqtan, ótken 2007 jyldy Alashorda Ýkimetining 90 jyldyghy dep sanaugha bolady. Alashorda eki jylday ómir sýrdi. Naghyz gýldep, kemeldengen kezi 1918 jyl bolsa, biyl, әriyne, ol mereytoylyq datagha әbden say keledi.

- Jalpy, ózi toy qalay ótti, kónilinizden shyqty ma?

- Mening bir ylghy aitatyn sózim bar "Toy jarystyrmayyq, oy jarystyrayyq" degen. Dúrys, toyda halyqtyng kónili kóterilui kerek. Aqyndar aitysy, baluandar kýresi, at bәigesinsiz toydyng sәni taghy kirmeydi. Deytúrghanmen, tarazynyng basyn teng ústaghan lәzim. Kóbine biz ghylymy mәslihat, konferensiyalardyng aldyna sauyq - sayrandy týsirip alamyz. Mәselen, týsten keyingi seksiyalyq mәjilis pen aitys bir mezgilde bastaldy da konferensiyagha keletin birsypyra adam aitysqa ketip qaldy. Oilaysyn, ekeuin eki kýnge qoysa qalay bolar edi dep. Ne de bolsa múnday mәjilisterde toy jaghyn azaytyp, ghylymy - zertteushilik sipatyn kóbeyte bersek. Mysaly, keshe konferensiyagha Aqtóbeden eshkim kelmey qaldy. Al, Oiyl - batys Alashordanyng ýlken bir ortalyghy bolghan, әskery qorghanys komiyteti túrghan jer. Oiylda Halel Dosmúhamedov basqarghan bolystyq zemstvolyq uprava bolghan. Býgingi tilmen aitqanda әkimshilik ortalyq. Ókinishti әriyne.

- Múnday ghylymy konferensiyany auyldyq jerde ótkizu arqyly útarymyz bar ma? Konferensiya kezinde eldi eleng etkizetindey qanday qúndy janalyqtar jariya etildi?

- Osynday ýlken konferensiyanyng auylda ótuining ózi mәndi. Men mynaday úsynys aittym, Jympity mәslihatyn jyl sayyn ótkizip túru kerek. Nege, sebebi sol alqaly jiynda belgili tarihshy aghamyz Mәmbet Qoygeldi shyghyp sóilep, qyzyqty bir jaydy sóz etti. Jergilikti Alashorda ofiyseri Álmúhambet Ospanov degen kisining múraghattan tabylghan fotosuretin kórsetti jәne ol turaly onyng әieli Makka degen kisining izdeu salghan hatyn oqydy. Á.Ospanovty 1945 jyly abaqtygha qamaghan eken. Sol kezde zalda ýlken qozghalys payda boldy. Sóitse, zalda Ospanovty, onyng әieli Makkany, balalaryn biletin, atyn estigen adamdar bar eken. Ózi jympitylyq, ruy qoja eken. Keyin at bәigesining basynda Ospanovtyng balasyn kezdestirdik, bir әttegen - aiy, ol kisi osy toygha shaqyrylmaghan bolyp shyqty. Sonymen qatar, búryn Álmúhambetting atqosshysy bolghan tatar azamatynyng Jympitydaghy ýiine bardyq. Sózden sóz shyqty. Jympitynyng ishinde Qaratóbe deytin kóshe bar, Ospanov sonda túrghan eken. Bir - aq kýnning ishinde biz osynday tyng mәlimetter aldyq. Al, jergilikti ólketanushylar, oqushylar at salysatyn bolsa ghajap bolar edi. Mәsele úiymdastyrugha tirelip túr. Bir ghylymy zertteu ortalyghy qúrylsa. Oralda M.Sydyqov basqaratyn arheologiya ortalyghy bar, mәselen, osy ortalyq siyaqty. Mysaly, Semeyding bir ózinde eki Shәkәrimtanu ortalyghy, Pavlodarda uniyversiytetting janynan Mәshhýr Jýsip atyndaghy ghylymy zertteu ortalyghy júmys isteydi. Pavlodarda belgili tarihshy Erlan Aryn "Ólketanu" deytin jurnal shygharyp jatyr. Semeyde "Abay" jurnaly shyghady, Qarqaralyda "Mәdiy", Astanada "Saryarqa", Taldyqorghanda "Múqaghaliy", Tarazda "Jambyl" deytin jurnal shyghady. Bizding batys ónirinde birde - bir ghylymy - tanymdyq baghyttaghy jurnal joq. Ortalyq ashylsa, onyng janynan mysaly "Shәngerey" degen jurnal shyqsa qanday jaqsy bolar edi. Tabylghan býkil materialdar jariyalanar edi. Búl oiymdy men oblys әkimining orynbasary Serik Sýleymenge de aittym, ol kisi qoldady, úsynysyndy jazbasha ber, biz qarayyq, budjetten qarjy bóldiruge qam qylayyq  dedi.

- Jergilikti alashtanushylardan kimderdi bóle - jara atar ediniz jәne Alash tarihyn úrpaq jadynda mәngi qaldyru ýshin birinshi kezekte qolgha alynatyn sharalardy atasanyz.

- Qazir Alashorda, sonyng ishinde batys Alashorda turaly biraz kitaptar shyqty. Túyaqbay Rysbekov, Isatay Kenjәliyev, marqúm bop ketken Ghiniyatolla Qarabaliyn, Jaysang Aqbay bastaghan jergilikti tarihshylardyn, ólketanushylardyng bir shoghyry qalyptasty. Qayyrjan Hasanov, qaratóbedegi Tilek Saghynov, Oraldaghy Dәmetken Sýleymenova, Vyacheslav Inochkiyn, jas ghalymdar Ravili Mәjitov, Baqtyly Boranbaevanyng biraz enbekteri bar. Osylardy ashylyp jatsa ortalyq pen jurnaldyng manyna toptau kerek. Qazir әrkim óz betimen izdenude. Sonyng ózinde biz shómishting betin qalqyp qana jýrmiz. Negizinen, Alashordanyng tarihy Mәskeuding múraghattarynda, bes - alty múraghatta birneshe tomda shashylyp jatyr. Ony kóp zerttegen mәskeulik qazaq tarihshysy Dina Amanjolova "Kazahskiy avtonomizm y Rossiya" degen óte jaqsy kitap shyghardy. Búl da jetkiliksiz. Biz tez arada arheografiyalyq ekspedisiya jasaqtap, Mәskeuge jiberuimiz qajet. Nege tez, sebebi, qújattardyng kópshiligi himiyalyq karandashpen jazylghan, óship bara jatyr. Býgingi sapaly aq qaghazgha sapaly baspahanalyq boyaumen basylghan kitaptyng ghúmyry әri ketkende jýz elu jyl. Reseymen aramyz jaqsy bolyp túrghan kezde paydalanyp qalghanymyz jón. Qúday betin aulaq qylsyn, biraq, zaman auyp ketse, olar múny búlan terisindey búldap, sary altyngha satady.

Batys Alashordagha qatysty Oralda ekertkish salyna ma, salynbay ma bilmeymin, jospar bar siyaqty, degenmen, mening mynaday bir úsynysym bar. Qazirgi Oral - Aqtóbe tas jolynyng Jympitygha deyingi bóligin Batys Alashorda kýrejoly dep atau jóninde. Yaghni, qaladan shygha beriske ýlken bir stella qoyyp, oghan Alashordagha qatysty úlaghatty sózderdi jazsa. Bilbord, panno qoysa. Osynyng ózi tariyh. Jas úrpaq jadyna jazylyp qalatyn ýlken sharua.

- Ángimenizge rahmet.

Súhbatty jýrgizgen Toqtar KENJEGhALIYEV

Oral qalasy