Álimghazy Dәulethan. Múhtarhan Orazbaydyng 15 ótirigi (jalghasy)
8-ótirik Sasaniyler jóninde aitylghan. «...Batys jәne ontýstik ónirlerde Sasaniyler qúrghan memleket kýsheyip, Samarhan, Búhara, Ýrgenish, Otyrar, Sauran t.b. Amudariya boyyndaghy (?) kóp qalalar solardyng qolyna ótip ketedi. El ishi ekiúday kýy keship, qazaq últy auyr sarsangha týsedi» (13-bet) dep soghady tarih doktory. Tarihy shyndyqtan mýlde alshaqtap ketken Múhtarhangha «Otyrardy» Amudariya boyyna apara salu da týkke túrmaydy. Qoghamdyq ghylymdarda qalyptasqan ru, taypa úlys, halyq, últ kategoriyalary jónindegi úghym-týsinikter degening de ol ýshin qaraqúryq bir nәrse ghana.
Sasan әuleti qúrghan memleket 3-7 ghasyrlarda Tayau jәne Orta Shyghysta biylik jýrgizdi. 558-568-jyldar shamasynda ghana Estemy qaghan batysqa joryq jasaghangha deyin Amudariyanyng ontýstik-batysyndaghy keybir jerlerge qojalyq ete alghanymen 652-jylgha kelgende búl memleketti arabtar basyp aldy da, baytal týgil bas qayghy deytin mýshkil halge týsedi. Endeshe, Múhtarhan «qazaq últyn auyr sarsangha týsirgen» qaydaghy sasanilardy aityp otyr? Qytay Ly Kyny (Alqabiydi) Qytaygha ýdere kóshiru ýshin tarihty osylaysha búrmalap, auzyna kelgenin kóiite beru kerek pe?
Eger de shartty týrde bolsa da Múhtarhannyng Alqa biyining Suyab-Shu ónirinen Qytay jerine kóshuining sebebin anyqtau kerek bolsa, Qytay Ly Baytanushylarynyng keybir pikirlerine jýginuge bolady:
8-ótirik Sasaniyler jóninde aitylghan. «...Batys jәne ontýstik ónirlerde Sasaniyler qúrghan memleket kýsheyip, Samarhan, Búhara, Ýrgenish, Otyrar, Sauran t.b. Amudariya boyyndaghy (?) kóp qalalar solardyng qolyna ótip ketedi. El ishi ekiúday kýy keship, qazaq últy auyr sarsangha týsedi» (13-bet) dep soghady tarih doktory. Tarihy shyndyqtan mýlde alshaqtap ketken Múhtarhangha «Otyrardy» Amudariya boyyna apara salu da týkke túrmaydy. Qoghamdyq ghylymdarda qalyptasqan ru, taypa úlys, halyq, últ kategoriyalary jónindegi úghym-týsinikter degening de ol ýshin qaraqúryq bir nәrse ghana.
Sasan әuleti qúrghan memleket 3-7 ghasyrlarda Tayau jәne Orta Shyghysta biylik jýrgizdi. 558-568-jyldar shamasynda ghana Estemy qaghan batysqa joryq jasaghangha deyin Amudariyanyng ontýstik-batysyndaghy keybir jerlerge qojalyq ete alghanymen 652-jylgha kelgende búl memleketti arabtar basyp aldy da, baytal týgil bas qayghy deytin mýshkil halge týsedi. Endeshe, Múhtarhan «qazaq últyn auyr sarsangha týsirgen» qaydaghy sasanilardy aityp otyr? Qytay Ly Kyny (Alqabiydi) Qytaygha ýdere kóshiru ýshin tarihty osylaysha búrmalap, auzyna kelgenin kóiite beru kerek pe?
Eger de shartty týrde bolsa da Múhtarhannyng Alqa biyining Suyab-Shu ónirinen Qytay jerine kóshuining sebebin anyqtau kerek bolsa, Qytay Ly Baytanushylarynyng keybir pikirlerine jýginuge bolady:
«Qazaqstan» gazetining 15-qazandaghy (№37) sanynda jәne Abai.kz saytynda jariyalanghan «Aqiqat pen anyz» atty maqalamda, 2008 jyly Qytaydyng Nanjin qalasynda basylghan «Ly Bay Juan» degen kitaptan Ly Baydyng әkesi Ly Kynyng «Batys ónirge» qalay kelgeni, odan 705-jyly Qytaygha nege qashu sebebi qysqasha bayandalyp edi. Sonda aitylghan keybir mәselege osy arada anyqtama bere ketudi paydaly kórip túrmyz.
Birinshisi - Ly Baydyng arghy atasy, Bes Hu-16 handyq túsynda Batys Liang handyghyn qúrghan Ly Hau (351-417) jóninde jazylghan «jana eranyng 400-jyly Hanzu (Qytay - Á.D.) Ly Hau Dýn Huanda (býgingi Gansuda) qúrghan biylik. Tarihta Batys Liang dep atalghan. 421-jyly Soltýstik Liyang handyghy joyghan» («Sy Hay» Shanhay. 1989. 2063-bet) degen derekke nazar audaralyq.
Múnda badyrayta «Hanzu Ly Heu» dep jәne ol qúrghan handyq 421-jyly Soltýstik Liyang handyghy jaghynan joyylghany anyq jazylghan. Sodan bylay qaray Ly әuletining baghy tayady.
Ly Bay sol Ly Haudyng 9-úrpaghy bolatyn. Al, Ly Baydyng 5-atasy bolghan Ly Gun (?-619) Sun patshalyghynyng (581-618) songhy kezinde iri әsker basy bolyp jýrip, 617-jyly әskery tónkeris jasap, ózin Hy Shy ónirining Da Lianvany dep jariyalady da Jang Ye, Dýn Huang qatarlas bes aimaqty basyp alghan son, ózin patsha dep jariyalady. Tang patshasy Gau Zu astyrtyn әreket úiymdastyryp ony ústap әketedi de Chanande basyn kesedi» (Búl da sonda. 1422-bet)
Ly Baydyng ata shejiresin qualay zerttegen qytaylyq ghalymdar Ju Shynshu men Túng Shyandardyng «Sýy patshalyghynyng songhy kezeninde ýlken alasapyran payda bolady da, Ly Baydyng arghy atalary Batysqa auyp baryp Sýiege baryp túraqtaydy. Sýie degenimiz Qyrghyzstandaghy Toqmaq qalasyna jaqyn ornalasqan ejelgi Jibek joly boyyndaghy manyzdy qala. Sol uaqytta Tang patshalyghyna qarasty bolghan» dep jazuyna negiz bolghan tarihy oqigha, sol býlikshil Ly Guy jazalanghannan keyin, onyng ýrim-bútaghynyng bas saughalap shalghaygha bosyp ketui nemese Tang patshasy jer audaryp jiberuine baylanysty bolsa kerek. Olay bolghanda Ly Baydyng 701-jyly Sýie bekinisinde, Ly Ky otbasynda dýniyege kelgeni shyn bolady. Biraq, bizding eldibayshylar jalaulatyp jýrgendey Dulattyng Alqabii degenning otbasynda dýniyege kelmegeni aiday anyq nәrse.
Al, Ly Kynyng Suyabty tastay qashuynyng tarihy artqy kórinisi turaly jogharyda birshama toqtalghanbyz.Týp-túqiyanyn Qytaydyng әigili Ly әuletinen taratudy maqtan kóretin Ly Bay jәne onyng әkesi Ly Kynyng Suyabty astana etip, saltanat qúra bastaghan Týrkesh qaghanatynyng aibyndy qaghany Ójeli Bagha tarhan jýrgizgen jenisti joryqtardan zәresi qalmay, úly qorghangha qaray qashqan Qytay kóshine ilesip Sy Chuan ólkesine ketui tabighy nәrse. Qytay derek kózderining barlyghy derlik «Ly Bay bes jasynda otbasymen birge Shu jerine keledi. Ly otbasy úzaq uaqyt (bir ghasyrday uaqyt - Á.D.) Batys ónirde túrghanymen, ol eshqashanda Batys ónirlik adam bolghan emes. Ly әuletining arghy atalary әuelde Lúng Shiyde ómir sýrgendikten búl otbasynda negizinen Hanzu mәdeniyeti - Júng Go (Qytay - Á.D) mәdeniyetining erekshelikteri jaqsy saqtalghan. Ly Bay keyingi kezderi kishkentay kýninde әkesi ylghy da dәstýrli ólenderdi jatqa aitqyzatynyn eske alushy edi. Ólen-jyr jattau Orta jazyq mәdeniyetimen tәrbiyeleuding bir tәsili bolatyn. Búdan biz, Ly Kynyng Qytaydyng dәstýrli mәdeniyetin mengergen adam ekenin bile alamyz», - (12-13-b. «Ly Baydyng ómirbayany») dep jazghanyna sәikesedi.
Eldibayshyl Múhtarhannyng ótirikterinde ne aitylghanyn osylarmen salystyryp, oy qorytularynyzdy ótinemin, qadirli oqyrmandar.
9-ótirik taghy da qazaq últynyng tarihy úly mәdeniyetining shayqaluyn kózimen kórgen, óz elining san myng jyldyq tarihy mәdeniyeti men әdebiyetining qúryp-joghaluyna kuә boludy qalamaghan,... alasapyrandy ózgeristi jany tózip qabylday almaghan Alqa biyding Qytaygha kóshuden basqa amaly qalmaghanday, qytaydy qazaq mәdeniyeti men әdebiyetin qorghap, saqtap qalar órkeniyet qorghany etip dәripteytindey sandyraqqa býgingi qazaqty sendirmek bolady.
10-ótirik «Úmay ana» jónindegi qiysynsyz úqsastyrularynan tuyndaghan. Múhtarhan Ly Baydyng Shy Vanmu «Batystaghy han ana» degen ólenin:
Úmay ekken jemisim.
Ýsh myng jylda kókteydi.
Kýlli elge dәru shattyghy
Quanyshqa erek bóleydi», - dep audara otyryp: «Osy tektes jyr joldary, aqynnyng qazaqtyng tarihy túlghasy, eski kiyesi, qoryqsa auzyna alar «Oybay!» anasy, óte ertedegi týrik tektilerding ortaq nanymyna ainalghan Úmay anany eske alyp, әserlene terbegen saghynysh qalamynan tughan jyr joldary ekeni anyq», - deydi. (18-bet).
Búl arada oqyrmandar nazaryn audara aitar eki mәsele bar:
Birinshisi, әri negizgisi - Qytay jazba tarihyna tym erte ilingen әfsanalyq, mifologiyalyq keyipkerding atyn Qytaydaghy qazaq, úighyrlar «Batys «Han ana» nemese «Han ana» dep audaryp jýr. Qytay iyerogliypining sózbe-sóz audarmasy dәl solay. Ol turaly qytay ensiklopediyalyq sózdikterinde: «Batys Han ana - altyn ana, Batystaghy kindik sheshe; qytaydyng ertedegi anyzdarynda aitylatyn periyzat». («Sy Hay», Shanhay sózdik baspasy, 1989. 2063-bet) dep týsinikteme bere kele, ol әr dәuirde әr týrli simvoldyq syipatta dәriptelip, «Han-namanyn» «Ferghana» tarauynda, «Mutiyanzy bayanynda» Han ana Batystaghy qiyan-qiyrda ómir sýrgen, Han patshalyghynyng patshasy U Diyge (b.z.b. 140-74) ýsh myng jylda bir ret jemis beretin shabdal jemisin syilaghan» degen anyz bar. Olay bolsa, Múhtarhan kópirte jazyp otyrghan qytaydyng «Han anasynyn» qazaqtyng «Úmay anasyna» qanday qatysy bolmaq? Áriyne, eshqanday!
Týrik halyqtaryna ortaq kiyeli «Úmay ana» turaly anyq sóz, tolyq sipattama bylay bolsa kerek:
«Ertedegi úly dalany mekendegen týrik tektes halyqtardyng úrpaq jalghastyrushysy, bereke-molshylyq tәnirisi Úmay anagha qazaqtan basqa hahastar, qyrghyzdar, altaylyqtar, shorlar, tybalyqtar jәne týrikter tabynghan... Qazaq dalasyna iyslam dini dendep engennen keyin, bóbekter men analardyng jebeushi pirine ainaldy. («Qazaqstan tarihy», ensiklopediyalyq anyqtamalyq, «Aruana». Almaty, 2006. 725-b).
Búl anyqtamany odan әri tolyqtyra týsu ýshin belgili etnograf-arheolog, professor A.T. Tóleubaevtyng «Relikt do islamskih verovaniy v semeynoy obryadnosty kazahov» (Almaty, 1991. 43-bet) degen enbegindegi «Ertede qazaq әielderining qoldaushysy Úmay-ana bolghan. Qazaq týsiniginde Úmay aty «May» ana týrinde saqtalghan. Qazaq kelin týskende jiynalghan әielder oghan otqa may salghyzyp, «ot ana», «may ana» jarylqa dep aitqan. Ekiqabat әielding tolghaghy qatty bolghanda otqa may qúiyp, «Ot ana», «May ana» jarylqa, kýnәm bolsa keshe gór, týiinshegim sheshe kór» degen. Múndaghy May dep otyrghanymyz «Úmay» degen kóne týrkilerding әiel men balanyng jebeushi piri. Úmay ananyng kuliti Sibirding týrki halyqtarynda әli kýnge saqtalyp kelgen» degen sóz joldaryn keltire ketkimiz keledi.
Al, «Mifologicheskiy slovari» (pod red. E.M.Meletinskogo. Moskva. Sovetskaya ensiklopediya. 1990. 548-bet) enbeginde «Umay, v mifologiy drevnih turok boginya, olitsetvoryaishaya jenskoe, zemnoe nachalo y plodorodiye. Pokroviytelistvuet voiynam y supruge kagana, kotoraya oblikom podobna U. Vidiymo, schitalasi suprugoy Tengry (neba). Upominaetsya v runicheskih tekstah 7-8 vv. Nekotorye iyssledovately predpolagayt, chto obraz U. genetichesky svyazan s iranskoy mifologicheskoy ptiysey Humay, kotoraya brosaya svoy teni na cheloveka, delaet ego schastlivym. Perejiytky very v U. sohranyalisi u ryada turkoyazychnyh narodov. Napriymer, u oguzov U. schitalasi duhom - pokroviytelem mladensa vo chreve materi. U shorsev U. (May) - duh - hraniyteli mladensev, prinimaishiy takje dushy umershiyh. U teleutov U. (May-enesi, May-enezi) y kazahov (Umayene) - duh-hraniyteli detey. Kirgizy schitali, chto U. daruet bogatyy urojay y umnojaet skot, yavlyaetsya pokroviyteliniysey domashnego ochaga y ohraniyteliniysey detey. S utverjdeniyem Islama U. u kirgiyzov otojdestvlyalasi s Fatimoy (Batma Zuuroy). U turok U. transformirovalasi v Omadji, duha, kotorym pugaly detey.» - dep aitylghan.
Qadirli oqyrman, qytay Ly Bay jyryna qosqan «Batys Han ana» men ol ekken ýsh myng jylda bir jemis beretin shabdalyny syilaghan U Dy patsha Baba týrik-húndarmen 60 jyl soghysyp, qan qaqsatqan ata jauymyz bolatyn. Qyiyspasty qyiystyrghysh, bolmaghandy boldyrghysh Múhtarhan kóten zarlyqqa basyp, qansha kýshenip tilin bezese de bizding qasiyetti Úmay anamyzdy qytaydyng «Han anasyna» jyghyp bere almaydy. Tariyhqa, halyqtyng kiyeli jadyna qiyanat jasaugha jol joq!
11-ótirik «Onyng (Ly Baydyng - Á.D.) asqaq Alatau, Tiyashan-Tәnirtau, Qastau (?) dep tamsana óleng jazyp, erekshe tebirengen tústary da barshylyq. Ghún, Úly jýz, Kishi jýz, Alshyn jóninde jazghan jyr joldaryn oqyghanda, onyng naghyz qazaq dalasynyng aqyny ekeni, el dep eniregen tauday talantty azamat túlgha ekeni esindi tandyryp, oiyndy oqyghan sayyn aspandatyp, alaulatyp otyrady» (18-bet) degen kópirmesine negizdelgen.
Ly Bay ólenderin Múhtarhansha on jasymyzda jattap óspesek te qytay aqynynyng shygharmalarynda «Alatau, Qastau nemese Úly jýz, Kishi jýz, alshyn rularyna» arnalghan saghynysh sazy mýlde joq ekenin kesip aita alamyz. Al, әlemge әigili Tәnirtau, Pamiyr, Gimalay turaly Ly Bay ghana emes, sol dәuirde ómir sýrgen qytay aqyndarynyng bәri de jazghany belgili.
Al, Ly Baydyng ghúndar turaly jazghan ólenderining bәrinde derlik, әsirese «Elibay. Ly Bay, Ly Bo» atty kitapqa engen «Ghúndar» degen ólende (324-b) qytay aqynynyng ghúndargha degen sheksiz qarghysy, jek kórushiligi, dúshpandyghy sonsha anyq, aiqyn aitylghan. Ol ólenning qytaysha maghynasy - «ghúndardan túqym qalmady, ghúndardy typ-tiypyl qyldyq» degendi bildiredi. Qazaqshasy dúrys audarylmaghan, maghynasy búrmalanghan. Ly Baydyng búl óleni naghyz qytaylyq jauyngerlik jyr, erlik jyry bolatyn. Odan «qazaq dalasynyng aqynyn izdeu, «El dep, qazaq dep, eniregen tauday azamat túlgha» jasau baryp túrghan arandatu, júrtty shatastyrudan basqa eshnәrse emes.
12-ótirikti qytay tilining «bilgiri», Múhtarhannyng qytay Ly Baydy qazaq-dulat Elibaygha ainaldyrmaqshy bolghan, «bes jasta jatqa aittym dastandardy, on jasymda dos ettim asqandardy» deytin dýmshe audarmasynan izdeuge tura keledi. Óitkeni Múhtarhan osy óleng joldaryndaghy bir ghana «Dastan» sózin qasaqana tyqpalau arqyly senator Ómirbek Baygeldi bastaghan eldibayshyl bir qauym qazaqty әlem aldynda úyatqa qaldyryp otyr.
Ly Baydyng búl ólenining qytayshasynda: «u sýy súng lu jia» - yaghny «bes jasta «alty jiyany» jattap aldym» dep túr.Qazaq oqyrmandaryna týsinikti bolu ýshin «Ly Baydyng ómirbayany» monografiyasynyng avtory Ju Shinshudyng búl jónindegi taldauyn audaryp bergendi jón kórdik.
«Ly Bay bes jasymda alty jiany jattadym» deydi. Ol jattaghan «lu jia» qytaydyn eskishe jyl, ay qayyru esebinde qoldanylady. «Lu jia» «lushy jiazy» degen tirkesting qysqarghan týri. Múndaghy «lushy» - 60 degendi bildiredi, al sonda «jiazy» degen ne nәrse?
Sóz mәnisi mynada: qytaylar erte zamanda rettik san ornynda qoldanatyn eki top iyerogliyf bolghan Onyng birinshi tobyna, «jia, y, biyn, diyn» qatarly ong tanba jatady. Ony «tyan gan» - ondyq tanba deydi. Al ekinshi topqa «z, chou, iyn, mao» qatarly on eki iyeroglif jatady, ony «dy jy» dep ataghan. Bizding san ornyna a, ә, b, v, g әripterin qoldanatynymyz siyaqty, qytaylar osy kýni de olardy rettik san ornyna qoldanady. Múndaghy «tyan» - aspan, «di» - jer degendi bildiredi. Sóitip osy eki top iyeroglifti yqshamdap «jogharghy ondyq» jәne «tómengi on ekilik» dep ataugha da bolady.
Ertede balalar 7-8 jasynda hat tanyp, kitap oqy bastaytyn. Ly Bay bolsa «bes jasta alty jiyany jattap aldym» dep ózining zerektigin әigilep túr. Ásili, «Alty jia» degen qytaydyn «Dau jiau» ilimindegi ózgeshe bir kitapty «Lu jia - alty jia» dep ataushy edi. Biraq Ly Bay qanshalyqty alghyr bolsa da onday kitapty oqy almasy anyq. Onyng qajeti de joq bolatyn.
Libaytanushy qytay ghalymy Shinshiyau «Alty jiany jattatu» ýrdisi Tang dәuirinen (618-907) kóp búryn, Han (B.z.d 206-b.z. 220), Vyy (b.z. 220-265) patshalyqtary kezinde bastalghan edi. Ly әuleti biraz jyl Orta jazyqtan (ishki Qytaydan - Á.D.) shalghaydaghy Batys ónirde túryp qalghandyqtan ishki Qytaydaghy mәdeniyet, aghartu jaghyndaghy ózgeristerden habarsyz qalghany, Ly Ky sondyqtan eskishil dәstýrdi ústanyp, bayaghy Han, Vyy handyqtary kezindegi oqu-oqytu әdis-tәsili boyynsha kishkentay Ly Baydy oqytqan» dep qaraghan «Ly Bay juan» atty monografiyasynda (14-b).
Múhtarhannyng siqyrly qalamymen «Dastangha» ainalghan «Alty jia» naqtyly qoldanysta «joghary ondyq pen tómengi on ekilik» tanbalardy basynan bastap ekiden qosarlap jylgha telingen bolady.
Mәselen, birinshi jyl basy (jiazy), ekinshi jyl, ýshinshi jyl, t.b. eseppen 60 jyl bir mýshel delinip, 61 jyldan bastap basynan qayta sanalatyn bolghan. Búnday esepteu tәsili ai, kýnderge de qoldanylyp kelgen.
Búlardy ózimizding qarapayym qazaqsha úghym-týsinikke jaqyndata taratyp aitqanda, 7-8 jasar balagha tórt amaldy ýiretkenimiz, әlippeni tanytqanymyz siyaqty alghashqy sauat ashtyrugha úqsaydy. Odan aiyrmasy, qytaylar balagha ai, kýn esebi men jyl qayyrudy ýiretetini.
Endeshe Múhtarhan Orazbay qasaqana búrmalap, maghynasy da, qoldanysy da mýlde janaspaytyn «jiany» «dastan» dep audaryp, senator Ómirbek aqsaqaldy duakeshtey siqyrlap qytaylar aldynda kýlkige qaldyrghanyn, qazaq parlamentining abyroyyn týsirgenin qalay keshiruge bolady? Belgili qytaytanushy professor Klara Hafizova «Alash ainasy» gazeti tilshisining «Ly Bay turaly mәseleni osynshama kóteruding qajeti ne, oghan qytaylar qalay qaraydy?» degen súraghyna: «Qytaylar múny kim, nege jasap jatqanyn jaqsy biletin siyaqty... Olar búghan kýledi de qoyady» dep qysqa jauap qayyrady.
Shyndyghyna kelgende, biz biletin qytaylar, senator qazaqtyng - «qytay halqynyng poeziyyasynda dastan degen janr bar ma?» - degen súraghyna «qazirgi Qytaygha kiretin biren-saran halyqtarda bar shyghar, biraq qytaydyng óz halqynda múnday janr joq jәne búrynda da bolmaghan» dep jauap berui mýmkin emes, eki jaqty birdey arandatyp otyrghan Múhtarhan búl súraq-jauaptardy qalay audaryp bergenin de bilip otyrmyz. Ol ol ma? Masqaranyng kókesi senator Ómirbek Bәigeldining esh oilanbastan: «Onda ol kisining (Ly Baydyng demekshi - Á.D.) ózining balalyq shaghy turaly jazghan mynaday bir ólenin tyndanyzdar dep aqyl berdik:
«Bes jasta jatqa aittym dastandardy,
On jasymda dos ettim asqandardy.
Qattalyp hatta jatqan syrdy aqtardym,
Tanydym tarih nәrin tatqandardy».
Múnday dastandardy әuenderimen jatqa aitu keng taraghan el - bizding qazaq eli. Ekinshiden, búl kisi óz elinde bolmasa 10 jasynda basqa elding azamattarymen aralasa alar ma edi» degenimizde, ol kisiler: «Búl ólenine biz shyn mәninde jóndi nazar audarmaghan ekenbiz. Al, sizder tura tapqan ekensizder. (Óideyt degen-au! - Á.D.) Dәl osy óleni ol kisining ómirbayanyn búrynghydan da anyqtay týsedi eken,- dep kelisti» degen («Elibay, Ly Bay, Ly Bo», 55-56 b.)
Ómirbek aqsaqal jolyqqan qytaylar әlde «Alty jia» degenning ne ekenin mýlde bilmeytin kóshede arba sýirep jýrgen bireuler, nemese әrip kemirgen kóp nadan chinovnikter, nemese kýlip túryp jan alatyn ish merez qytaylardyng biri shyghar. Qalay bolghanda da senator Ómirbek Baygeldi osy sózderi arqyly ózin de, qazaq elin de ýlken úyatqa qaldyrghany anyq. Búl «boldy, qoya ghoy» deytin nәrse emes, aghayyn!
Qazaqta «bir týiening siygen jerine myng týie tayyp jyghylypty» deytin ashy mysqyl bar. Múhtarhanday siygek qospaqtar bir ghana «Dastan» janryn shatastyru arqyly býkil qazaq elin, qazaq senatyn osylaysha batpaqqa aunatyp qoyyp rahattanyp jýrse kerek.
Al, qytaylardyng qay jerlerin ashyp, qalay rahattana kýlip jatqanyn bilu onsha qiyngha týspes...
«Oqymysty» Múhtarhannyng giypnozy Ómekenning ghana emes, fiyliologiya ghylymdarynyng doktory (audarma sheberliginen doktorlyq dissertasiya qorghaghan) Sauytbek myrzanyng basyn da shyr ainaldyryp alsa kerek. Áytpese «Dastan» degen sózding etimologiyasyn, onyng qay últtyng tilinen, qashannan beri bizding tildik qorymyzgha engenin bilmey qaluy tipti ókinishti jayt. «Dastan» parsy sózi emes pe edi? Ly Bay ómir sýrgen dәuirde, әsirese onyng bes jas kezinde parsynyng «dastan» sózi týgili, iran-irak әskerining ayaghynyng Jetisu, Qaratau, Syr jerine jete qoymaghanyn nege esten shygharyp alamyz?
Al, tarihtan, qytay filiologiyasynan azdap sauaty bar, niyeti dúrys bir qytaydyng «Alty jianyn» poema, dastan, ballada janry týgili, tútas poeziyagha, tipti qoghamdyq ghylymdardyng eshqaysysyna qatysy joq ekenin, arifmetika men aspan ilimine, tabighatqa baylanysyp jatqan әlippelik sauat ashar ekenin bilmey qaluy, sóitip, «lu jia» - «alty jianyn» mәnin «sizder tura tapqan ekensizder» deui aqylgha mýlde qonbaydy. Apyray, óz shamamyzgha qaramay, qytaylargha «mynaday aqyl berdik» dep aqylgóisigenimiz tipti úyat boldy-au!
13-ótirik - Ly Baydyng «Bes jasta jattap aldym alty jiany» ólenining ekinshi jolyn taghy da búrmalap, ótirik audarghanynan bayqalady. Týp núsqada osy ekinshi jol «Shy suy guan bey jia - on jasymda aluan týrli kitaptardy jýzdestirdim, paraqtadym, oqydym» dep jazylghan bolatyn. Ony «qytay tilining bilgiri» - «On jasymda dos ettim asqandardy» dep, kitapty adamdastyryp «asqandargha» ainaldyryp, Ly Bay aqynnyn oyyn mýldem búrmalap audarady. Múhtarhan búl arada ózi oidan shygharghan «Dastandardy» degenine úiqastyru ýshin qaydaghy bir «asqandardy» zorlap «dos etkisi» keledi. Qazaq tilinde qoldanystaghy «asqan-asqandar» kóbinshe únamsyz «asyp-tasqan, tәkappar, qúdayyn úmytqandar» degendi bildirmeytin be edi? «Asqandardy dos etu» sonsha maqtangha jatpas, әri búl arada «asqandar» emes «kitaptar» turaly sóz bolyp túrghan joq pa?
Múhtarhan Ly Baydyng búl óleng joldarynda aitylghan negizgi oidy bilmestikten emes, qasaqana búrmalap «dastan» ýshin qúrbandyqqa shalyp otyrghanyn ashyp aitu kerek. Ly Bay ólenining úiqasy «Lu jia - Bay jiagha» qúrylghan. Ekeui de sol dәuirdegi oqu-oqytu talaptary túrghysynan bala biluge tiyisti bilim negizderine qaratyla aytylghan.
Múhtarhannyng әri sauatsyz, әri óreskel búrmalaularyna úshyrap shatastyrylghan tarihy úghymdar men ataular jóninde qaytalay týsinik bere otyrmasaq, onyng janylpashtarynda jasyrynghan qaranghy oilardy týsinu qiyn bolar.
Tang patshalyghyna deyingi dәuirlerde qalyptasqan oqu baghdarlamalary men emtihan tәrtibi boyynsha balalardyng jas ereksheligine qaray biluge tiyisti pәnderding mazmúndary aiqyndalyp qoyylghan. Biz sóz etip otyrghan «Alty jianyn» әu bastaghy maghynasy - «Jia» - qytaysha eseptegi ondyq sannyng birinshisi, qazaqsha «A» әrpimen tanbalanyp jýrgen belgi degendi bildiredi. «Jianyn» auyspaly maghynasy «eng ozyq, eng әdemi, eng birinshi dәrejeli» degendi de bildiredi. Al, «Alty jia» 7-8 jasar bala biluge tiyisti eseptik sauattar jiyntyghy, bizshe balanyng hat tanuymen birge tórt amaldy, әbjattyq esepti mengerdi qamtamasyz etetin bastauysh bilimge ie bolu degendi bildiredi. Onyng «dastan» degenge ýsh emes, ýsh jýz ret qaynatsang da sorpasy qosylmaydy.
Ly Bay oqugha barghan tústa bolashaq memlekettik qyzmetten ýmitker jas bala «U jing - Bes kitapty» (bal kitaby, tarih kitaby, jyr kitaby, joralghy kitaby, jylnama kitaby) oqyp biluge mindetti edi. Basqa kitaptardy oqugha rúqsat etilmeytin bolghan. Asa zerek, talapshyl bala Ly Bay onday shektemege qaramay «on jasynda aluan kitaptardy oqyp shyqqanyna da qanaghattanbay «On bes jasymda aluan týrli ghajayyp kitaptardy ( Shy u Sýiguan shy shu) oqugha qúmartqanyn aityp otyr. Basqasha sózben aitqanda ózi jastay susyndaghan bilim-ghylym qaynarlarynyng asa mol әri aluan týrli ekenin maqtanysh etip túr.
Osy aitylghandardan týier týiin - Ly Baydyng on bes jasqa deyin alghan bilim-biligining tútastay Tang dәuirindegi qytay oqu-oqytu baghdarlamasy ayasynda qalyp qoymay, óz zamanynda keng taralghan ghajayyp, aluan mazmúndaghy kitaptardy erkin oqu arqyly asa mol bilim-ilimge qol jetkizgenin, biraq onyng qazaq dalasyna, qazaq týgili iysi týrik halyqtarynyng mәdeniyeti men әdebiyetine mýlde qatysy bolmaghan, naq qytay bilimdary, daryndy qytay aqyny bolyp qalyptasqanyna kóz jetkizemiz.
14-ótirik Múhtarhan jolma-jol audarghan jәne ózi tikeley audarghan birneshe ólendegi qasaqana búrmalaulardan tuyndaydy, endi soghan toqtalayyq.
Búl ólenderdegi negizgi oidy búrmalauda Múhtarhan eki týrli qulyqqa basqany birinshiden, Ly Baydyng qazaq dalasynda tughandyghyna dәlel bolar jeke sózder men jer-su ataularyn qazaqylandyrugha úrynysynan, ekinshiden Ly Bay tughan jerin, qazaq elin saghynyp, qamyghyp, zaryghyp ótken múnlyq aqyn retinde dәripteuinen kórinedi. Mәselen, 1) biz jogharyda arnayy taldaghan «Úmay ana» jónindegi shalyqtaugha úqsap ketetin adam nanghysyz әfsanasyn eske týsirip kórinizder. 2) Qazaq ýshin «jusan» degen júpar iyisti ósimdikting qadir-qasiyetining erekshe ekenin mólsherlegen Múhtarhan Elibayynyng auzyna «Jusandy terip kóp jýrdim. Asylym qashan tabady» (17 jyr, 95 b) óleng mәtininde joq sózdi salyp jiberedi. Demek Elibay jusandy jyrgha qossa ol qazaq dalasyn eske alyp ah úrmaghanda qaytushy edi?- dep emeksitedi. Biraq qytaysha mәtinde «jusan» degen sóz atymen joq, onda «Kun shan say Shiing ruy» degen óleng jolynda Kun tauy, osy attas tau da, eldi meken aty da bar, әr dәuirde әrtýrli atalghan. Qalay bolghanda da ary ketkende Kun Lun - Gimalay tauy menzelgen, asyl tas nemese әsem gýlder jinadym dep túr.
Múhtarhannyng basqa ótirikterinen de soraqysy, әri eldibayshylardyng aldy-artyna qarauyna múrsat bergizbegein, aighaqty sóz retinde «Ýisin tau» degendi oidan shygharghandyghy edi. Ly Baydyng «U sung shan etegindegi Shýnau keyuananyng ýiine týneu» degen ólenining birinshi jolyn jolma-jol audarma jasaghan Múhtarhan: «Ýisin tau eteginde týnedim» dep soghyp jiberedi. Múndaghy «U sung shan» qazaqshalasaq «Bes qaraghay tauy» degendi bildiredi.
Ly Bay qytaydy qazaq, dulat, Elibaygha ainaldyrugha janyqqan keleshek elibayshylar «Ýisin tauy eteginde týnegen» atalary jóninde enirep túryp tolghanbay ma? Halyqtyng tarihy jadyn shatastyratyn, jalghan tarih jazu degen búdan artyq qanday bolmaq, aghayyn!
Múhtarhannyng jalghan tariyh jasau jolynda ashqan ekinshi «janalyghy» nemese ekinshi qulyghy - Ly Bay aqynnyng tughan eli men jerin zarygha, qamygha eske alatynyn qytaysha mәtindegi «Gu shiang -tughan jer, tughan selo» degen sózdi ondy-soldy qoldanyp birese, «otan, birese, tughan jer, birese tughan el» dep, olardy Shu boyyn qazaq dalasyn, tughan eline jete almay qamyghuyna aparyp teluinen kórinedi.
Qytaydyng libaytanushylarynyng jazuyna qaraghanda qayda tughany әli tolyq naqtylana qoymaghan Ly Bay (qayda tusa da qytay otbasynda tuylghany) 25 jasyna deyin ghana ata qonysy Sy Chuan (Shu) ólkesining Shiynlian qalashyghynda túrghan, 25 jasynan ómirining sonyna deyin Qytay Orta jazyghyn ondy-soldy sharlap qanghybastyqpen kýn ótkizgen, araq-sharapqa әbden qúnyqqan, sóitip aqyry mas kýiinde sugha ketip ólgen bir tragediyalyq taghdyr iyesi edi. Onyng el kezip qanghybastyqpen ótkizgen 37 jylynda talay júldyzdy sәtteri de bolghany belgili. Alayda, tuyp-ósken qystaghyna qayta orala almay tentirep jýrip, ol turaly qamyryq ólender jazbauy mýmkin be? Onday ólender nelikten tek qazaq dalasyn saghynudan tuuy kerek? Qazaq dalasy, Shu óniri, Suyab qalasyn menzeytin jarty sóz joq ekenine qaramay óneshtey beretindering qalay?
15-ótirik Múhtarhannyng qazaq halqyn, onyng mandayyna basqan, últtyq maqtanyshtaryna ainalghan úly aqyndaryn qorlap, qytay Ly Baydy olardyng tóbesine shygharghysy kelgen opasyzdyghynan tuyndaydy.
Meymanasy tasyghan Múhtarhan aiylyn jimastan «Eldibay jyryn týpnúsqadan týsinip oqu kóp qazaqtyng qolynan kele bermeytin sharua ghoy. Bolmasa tarihtaghy iri túlghany oqyghannan keyin zanghar túrghanda, tóbeni maqtap jatpas ta edi» («Elimen qauyshqan Eldibay aqyn», 19-b.) dep qazaq halqy býginge deyin Ly Bayday zanghardyng ornyna qaydaghy bir tóbe-tóbeshikti maqtap, aqymaq bolyp kelgenin betke basqanday bolady.
Alash balasy, úly Abaydyng eli - qazaq eli mynaday bassyz-tekteusiz ketken jolbiykelerge ne aitasyzdar?!
Múhtarhannyng Elibaydy qazaq dalasyna sýirep әkelip, ony senatorlarymyz ben memleket basshylaryna madaqtaudaghy týpki maqsaty, onyng myna sózderinen aiqyn bilinse kerek:
«On ýsh ghasyrdan beri... tútas Qytaydy tanghaldyrumen kele jatqan ataqty qandasymyz, tarihy eki kórshiles elding asa qadir tútqan iri túlghasy bolyp tabylady.. Ári búdan bylay da eki elding mәngi qadirleytin, eki eldi birdey baurap, óz qúdiretimen tútastyratyn ruhany kýsh retinde jasay beredi». (7-b)
Sonymen, toqsan auyz sózding tobyqtay týiini, Múhtarhan oidan shygharghan 15 ótirikting aitary - qytay men qazaqty birdey baurap, óz qúdiretimen tútastandyratyn nemese ekeuin bir tútas «júng hua» úrpaghyna ainaldyrar zanghar túlgha Ly Baygha bas úrghyzu - sayyp kelgende qytaygha bas úrghyzu jolyndaghy zymiyan, jymysqy jospardyng alghashqy jýrisi bolmaq.
Múhtarhan siyaqty jalghan tariyhshylargha aitar sózdi úly Abaydyn:
Men bolamyn demender,
Ayaqty alshang basqangha.
Eki kózing alaryp,
Qúr qaraysyng aspangha
Bir ghylymnan basqanyn,
Bәri de kesel asqangha.
Óitken adam jolyghar,
Keshikpey-aq tosqangha ,
- degen óleng joldarymen ayaqtaghymyz keledi.
Al, Múhtarhannyng jalghan, jalaly maqalasymaghyn jalaulata jariyalap, býkil aqparat qúraldaryn dýrliktirgen «Qazaq әdebiyeti» gazeti (2007. 13-19, 20-26 sәuir) «Qytaydy qayran qaldyrghan qandasymyz «Eldibay aqyn» degen maqala jariyalaghannan keyin, on aidan song «Egemen Qazaqstan» gazeti Sauytbek myrzanyng jýrekjardy sýiinshisi men Sherhan aghamyzdyng «Qúday tilekti bergeni emes pe?! Bilsin әlem qazaq tegining úlylary qayda jatqanyn», - dep alaqaylaghany esimizde.
Alaqaylaytyn-aq reti bar bolatyn. Biraq, ol irgesi izgilikke negizdelmegen quanysh bolyp shyqty. Múhtarhan Orazbay degen dýmshe ghalym biyliktegi el aghalaryn da, aqsaqaldaryn da әlem aldynda ýlken úyatqa qaldyrdy. "Bilmegen u ishedi", al bilip túryp, bәrin qasaqana istegen jandardyng ishki oyabyn ashu bәrimizding paryzymyz bolsa kerek.
Biz sóz etken 15 ótirikting ótirik-rastyghyna tórelik aitudy patsha kónil qazaq oqyrmandarynyn, qazaq ziyalylarynyng ar-úyatyna tapsyramyz.
Biz óz tarapymyzdan aitylar sóz әrqashan tabylaryn, búl arandatushy «ótirik ólendi» týp-túqiyanyna deyin indetpey toqtamaytynymyzdy mәlimdegimiz keledi.
Álimghazy Dәulethan, tarih ghylymdarynyng kandidaty.
"Jas Qazaq ýni" gazeti №45 27.11-04.11.2009 j.
CONY