Osydan birer apta búryn «Azamat», «Bolashaq» siyaqty jastar úiymdary bas qosyp, atyshuly «Kelin» filimining «Oskargha» úsynylghanyna qarsylyq retinde baspasóz mәslihatyn ótkizgen bolatyn. Sol mәslihatqa oraylas mәlimet bergen Ruslan Jeldibay esimdi jigitting «Ana tili» gazetinde shyqqan  maqalasyn oqyghan rejisser Ermek Túrsynov (filimning avtory) gazetti qúshaqtaghan kýii «Vremya» basylymynyng qoltyghyna baryp tyghylyp, sol jaqtan qamqorshy izdep jatqan siyaqty. Áyteuir, atalghan basylymda qatarynan eki material jaryq kórip, Túrsynov myrza bar múnyn aqtaryp, tughan júrtyna tas-talqan bolyp ókpelepti.

Nekrologtan basqanyng bәri piar zamanda tek aqsha tabudy kózdeytin jigitterge jarnama jasap qajeti joq edi. Biraq «eshkiqúmar» Erekene eljirey qoyatyn jastar joq bolyp shyqty. Olar Almaty qalasynyng prokuraturasyna, QR Palament Mәjilisining әleumet jәne mәdeniyet komiytetining deputattaryna saual joldap, Preziydent janyndaghy adam qúqyqtary jónindegi komissiyagha, Syrtqy ister ministrligine hat jiberdi. Almaty qalasy prokuraturasy bolsa, búl mәselege Almaty qalalyq Últtyq qauipsizdik komiyteti  (ÚQK) men qalalyq mәdeniyet departamenti jauap berui tiyistigin mәlimdedi. Mәdeniyet departamentindegiler negizgi jauapty ministrlik beretinin aitady.

Osydan birer apta búryn «Azamat», «Bolashaq» siyaqty jastar úiymdary bas qosyp, atyshuly «Kelin» filimining «Oskargha» úsynylghanyna qarsylyq retinde baspasóz mәslihatyn ótkizgen bolatyn. Sol mәslihatqa oraylas mәlimet bergen Ruslan Jeldibay esimdi jigitting «Ana tili» gazetinde shyqqan  maqalasyn oqyghan rejisser Ermek Túrsynov (filimning avtory) gazetti qúshaqtaghan kýii «Vremya» basylymynyng qoltyghyna baryp tyghylyp, sol jaqtan qamqorshy izdep jatqan siyaqty. Áyteuir, atalghan basylymda qatarynan eki material jaryq kórip, Túrsynov myrza bar múnyn aqtaryp, tughan júrtyna tas-talqan bolyp ókpelepti.

Nekrologtan basqanyng bәri piar zamanda tek aqsha tabudy kózdeytin jigitterge jarnama jasap qajeti joq edi. Biraq «eshkiqúmar» Erekene eljirey qoyatyn jastar joq bolyp shyqty. Olar Almaty qalasynyng prokuraturasyna, QR Palament Mәjilisining әleumet jәne mәdeniyet komiytetining deputattaryna saual joldap, Preziydent janyndaghy adam qúqyqtary jónindegi komissiyagha, Syrtqy ister ministrligine hat jiberdi. Almaty qalasy prokuraturasy bolsa, búl mәselege Almaty qalalyq Últtyq qauipsizdik komiyteti  (ÚQK) men qalalyq mәdeniyet departamenti jauap berui tiyistigin mәlimdedi. Mәdeniyet departamentindegiler negizgi jauapty ministrlik beretinin aitady.

Jastar úiymdarynyng Syrtqy ister ministrligine jazyghan hatynda EQYÚ-gha tórelik etkeli otyrghan Qazaqstannyng atynan «Oskargha» úsynylghan búl «shedevrdin» qazaq respublikasynyng syrtqy imidjine keri әser etetindigi aitylghan.

Qazaq «kelinning ayaghynan» deydi. Biraq myna «Kelinnin» qadamy jaqsylyq emes-au. Filimdi jasaushylar - «Qazaqfilimnin» tóniregindegi bir shoghyr men solardyng shashpaularyn kóteruishiler «Kelindi» sony janalyq, bagha jetpes tuyndy, myng jylda bir keler iydeya dep baghalap telpekterin aspangha atyp alaqaylap-aq jatyr. Ekpinderi Ertisti teris aghyzarday. Lepirgende lepteri anau-mynau adamdy úshyryp jibererdey. Árkim óz dengeyinde oilaydy ghoy. Ermek Túrsynovtyng bir súhbatynda «Kelin» - qazaq kelinderining gimni» degenin úmytpaghan shygharsyz. Ne deymiz, ómirdegi kelin atauly Ermekting keyipkerindey bolsyn deuge auyz barmaydy. Onyng ýstine kelinderding әnúrany «Kelin» bolsa, kórbaqtyng kókesin sonda kórer edik.

Qazirgi jastar «qazaqpyn» dep keude soghugha namystanatyn siyaqty. Ótiniz jarylyp ketse de býgingi әngimening úzyn-yrghasy osy. Qazaq taqyrybyn, tilding taghdyryn kóteru - jauyr bolghan. Dúrysy, jauyr qylghan. Qazaqtyng oshaq qasyndaghy kýibeng әngimening tónireginde týrtinektep jýrgenin, keltebaqay, bәkene oily bolghanyn qúp kóretin biylik ózderining sýiek-sayaghyna zәru túrsynovtardyng qolymen úrpaghynyzdyng sanasyn osylay ulap jatyr. «Qazaq boludan úyal!» deydi olar.  Ras-ey, qodasqa minip, qorada túratyn baba kimge maqtan?..

Biylikti aqymaq dep kim aitty? Jogharyda aittyq, miy júmys isteytin qazaq olargha týkke de kerek emes. Basy bar júrttyng aqyryp tendik súray alatynyn olar bilmeydi deysiz be? Taqtan tәtti ne bolsyn. Taqsyz qalghansha saban my halyqtyng nesibesin soryp, maytaban bolghan jaqsy emes pe?

Taghy ne? Bir qazaqtyng úlyn әldebir jýn keude soqqygha jyqsa bizge qazir bәribir. Sening tughan úlyng bolmasa bolghany. Qyzyndy dónkiygen bireu óngerip әketip bara jatsa da qynq deytin jan joq. Qynq dese, jazatayym kórip qalyp, onda da namysynyng oyanghanynan emes, «júrt ne deydi?» deytin jaltaq psihologiyamen qimyl etui mýmkin, әupirimdep. Osy kýngi qazaqta aqyl aitatyn deni dúrys shal da joq. «Oybay, ýndeme, júmysynnan aiyrylyp, ash qalasyn» deydi. Asa mәrtebeli biylikting halyqtan aidaghanyna jýre beretin manyraq tobyr jasap alghany emey nemene, óreng ertengi qara nandy ghana oilaugha jetip túrsa?

Esemiz ketip barady. Kinoda da. Songhy uaqyttary elimizde jóiitter jayly jazylghan shygharma, tuyndy, kino ýnemi jýldegerlerding qatarynan kórinedi. Nemese qazaqtyng últ siyaghy joqtyghyn tikeley ne janama dәriptegen kino (úyaly telefonmen týsirilgen kinopishindes birdene bolsa da bәribir, bastysy daraqy, jabayy túrmysty, irigen-shirigen, qúndylyq ataulydan júrday auyl men qala kórsetseng jәne ony qazaqqa telip qoysan, qazaqty borday tozghan beyshara, sorly, naqúrys, baqsy men otqa syiynudan ózge jýreginde senim joq әiteuir bir dýmshe jaratylys etip kórsetsen, sol arqyly qazaq bolghany ýshin úyaltyp, namysyn óshirip, saghyn syndyryp, týbi, tamyry, tarihy joq, qanbaq últ ekenin sanasyna sinirseng bolghany) bayqaulardan jýldesiz oralghan emes.

Baqsy demekshi, baqsylyqty bar filimge japsyratyn salt nege payda boldy kinoshyl danyshpandarda? «Kóshpendilerde» baqsy jýredi, «Baqsy» dep arnayy filim taghy týsiremiz. «Molasynday baqsynyn, jalghyz qaldym, tap shynym». Qazaq baqsyny bekerge músylman ziratynan bólek jerelmegen bolar? Týsindirip jatu - artyq sharua. Onda nege olardy ýsterinen qús týgili shang úshyrmay jarnamalap jatyrmyz? Kimge, nege kerek múnday iydeologiya?

Birdi aityp birge ketti demeniz, bastysy, qazirgi qalyptasyp jatqan, anyghynda qalyptastyrylyp jatqan kózqarasqa salsaq, últty oyatudan góri, búqpantaylatugha, jaltaq, jasyq bolugha beyimdeytinderding kinolar, qazirgi úsqyndary óz anasyna shabatyn bala turaly «megafilim» týsiruden de tayynbaytyn rejisserler (solay dep aitugha bolsa) ýshin búl - óner. Bireuler «ónerge iydeologiya retinde emes, jay óner tuyndysy retinde, erkin oy retinde qarau kerek» dep jýr... «Ottapty, Syrlybay!» degen sóz qay filimde edi?

Kelin emes, kelsap bolghan «kópvektorly» «Kelinimizge» qayta oralayyq. «Búl filim qazaqtar turaly emes» deydi. Ras, oqigha bizding dәuirimizding alghashqy jyldaryn bayandaydy. Bir qaraghanda, shynynda qazaqqa qatysy joq. Toqtay qalynyz. Rejisserding súhbatyn oqynyzshy: «jalpy, mening oiymsha, «Kelindi» shetelge aparyp, qazaqtyng imidji retinde kórsetu kerek». Qaranyzshy, filim qazaqtar turaly emes, biraq rejisser ony «mynau qazaqtar, keshegi ótkeni osynday edi, qazir de osydan arylghan týgi joq, qazaqtyng imidji osy» dep shetelge aparyp kórsetkisi keledi. Sinopsiysin bylay jaza salugha bolady - adamdyqtan júrday tobyrdyng tirshiligi, qyzynan qalynmaldy artyq kórgen әke, oinas kelin, arsyz jigitter, úyatsyz bala, baqsy ene.  Keyipker de, әuen de, kýlki de «búlar - qazaqtardyng ata-babasy, olar osynday bolghan» degendi sanagha siniru...

P.S.

Rasynda, nekrologtan basqanyng bәri piar zamanda (óitkeni, «Kelinnin» rejisserine  qazaqtyng ózin-ózi ishtey qajap otyryp jazghan osynday dýniyesi de asa kerek bolyp jýrgeni bayqalady) tek aqsha tabudy kózdeytin jigitterge jarnama jasap ta qajeti joq edi. Biraq qazaqty әlemge tanytyp bir jarylqap tastamaq Túrsynov myrzanyng tuyndysy týrkilerdi teksiz etip kórsetu missiyasyn endi aqparat qúraldary arqyly jýrgize bastady. Bayqaghan da shygharsyz, «Kelin» shyraq «Oskargha» úsynylghaly beri orystildi aqparat qúraldary birining auzyna biri týkirip qoyghanday búl kartinany janygha jarnamalap jatqan joq pa? Olardyng qúlqynyn tesken nәrse: qazaqtyng sanasy sauyqpaghan kýide jýre berui ekenin oilasaq, týsinikti de. Tipti bir internet-sayt «shetelge Bekmәmbetov pen Aprymov ketip kaldy» dep ah úryp, Túrsynovtyng da solardyng arttarynan boqshasyn jiyp alyp tayap túruy mýmkin ekendigenen qauiptenipti. Kim bilipti, әrkim óz dengeyinde oilaydy ghoy, ketem dese, joly bolsyn! Kim ketpey jatyr. Eshkinizdi de erte ketersiz, kerek bolyp qalar...