«... Auyldyng ortasynan qaq jaryp jýretin joldyng ýstinde tórt-bes  kishkene bala qúm ýiip oinap jatyr eken. Menen qoryqty...birine biri jaltandap qarap: «Orys kele jatyr...» dep túra qashty... Bireuining at qyp mingen taly qaldy. Bireuining shuda jipten bau taqqan qúryghy qaldy. Men kýldim...» Búl Biaghannyng 1923 jyly Orynborda jazghan «Kóshpeli mahabbat» degen әngimesinen ýzindi. (Beyimbet Mayliyn, shygharmalar, ýshinshi tom, 1962 jyly, Almaty)

Osy bir ýzindining ózi býgingi qazaqtyng qaydan shyqqanyn, onyng nege últtyq qorghanyshtyq qabiletining tómendep ketkendigine jauap berip túr. Qalay deysiz ghoy? Endi soghan keleyik.

«... Auyldyng ortasynan qaq jaryp jýretin joldyng ýstinde tórt-bes  kishkene bala qúm ýiip oinap jatyr eken. Menen qoryqty...birine biri jaltandap qarap: «Orys kele jatyr...» dep túra qashty... Bireuining at qyp mingen taly qaldy. Bireuining shuda jipten bau taqqan qúryghy qaldy. Men kýldim...» Búl Biaghannyng 1923 jyly Orynborda jazghan «Kóshpeli mahabbat» degen әngimesinen ýzindi. (Beyimbet Mayliyn, shygharmalar, ýshinshi tom, 1962 jyly, Almaty)

Osy bir ýzindining ózi býgingi qazaqtyng qaydan shyqqanyn, onyng nege últtyq qorghanyshtyq qabiletining tómendep ketkendigine jauap berip túr. Qalay deysiz ghoy? Endi soghan keleyik.

Biaghannyng (Beyimbet Maylindi alashshyldyqtan irgesin aulaq salmaghan, Últ-anasyna balta ala jýgirmegender әli kýnge deyin osylay ataydy) shygharmalary týgelge derlik qay jyly jazylghandyghy kórsetilgen. Biz osyghan qaray otyryp, ómirden alynghan әdeby keyipkerding minezine, onyng túrmysyna, is-әreketine kóz jýgirte kelip, 20 ghasyrdyng basyndaghy qazaq psihologiyasyna boylaymyz. Al, 20 ghasyr basyndaghy alasapyran shaqtaghy qazaq býgingi azat qazaqtyng atasy. Týp tegi. Jatyry.  Sonymen, әuelgidegi әngimening ýzindisine qarasanyz, «Menen qoryqty...» degen sózdi oqisyz. Osy jerde qúpiyanyng bәri ýsh nýkte de túr. Balalar kimnen qoryqty? Oryssha kiyingen adamnan qoryqty. Sol tústa qazaq jerine dendegen kelimsekting bәri orystar edi jәne olar ózgeshe kiynetin, olar qazaq ýshin jasyryn pighyldy, jat adamdar edi. Jatjúrttyqtar qazaq jerine atasynan qalghan múragha iyelik etkendey engen bolatyn. Qazaqty qanau, týrli salyqtar, shúrayly jerden aiyru, qyzylkóz sholaq belsendini arqasynan qaghyp elding ýstine qamshy ýiirtip qoyghanda әlgi balalar qoryqqan, elding esine ýrey bolyp engen ózgeshe kiyimdi, jat adam edi.

«Orys kele jatyr...»

Ángimening ýzindisinde «Bireuining at qyp mingen taly qaldy. Bireuining shuda jipten bau taqqan qúryghy qaldy» degen sóilem bar. Qúryq ústap, at minip, ózining mynjyldyq dәstýrli túrmysymen kóshpeli kapitalistik qoghamda ómir sýrip otyrghan qazaq qyzylkózding 1921-1922 jyldardaghy qasaqana jasaghan asharshylyghynan keyin, es bilgen qazaqty qoyyp, oiyn balasynyng ózi ony kórgende, әlgi kostum kiygen jatjúrttyqty kórgende jansaughalap qashpaghanda qaytsin. Orys kele jatyr dep qashqan balalar últtyq sanagha kirgen jәne kýni býginge deyin últtyq sanany sal qylyp otyrghan ýreyding eng alghashqy kórinisi edi. Men әli oilanam... Orystan qashqan balalardyng úrpaghy qayda eken dep? Bilesiz be? Áy qaydam, mening esime býgingi zamandastarym týsedi. Olar qoghamnyng әr salasynda jýr. Biyliktegiler de mening zamandastarym. Mening zamandastarymnyng tughan tilin - anasynyng tilin bilmeytindigin sәt sayyn kóremin. Tilin bilmegen song ol adamnan ózining últy turaly ne dep súraysyn? Oghan nege sende últtyq namys joq? Nege sen óz últynnyng mýddesine qayshy keletin bastamalardy qoldaysyn? Nege sen balandy orys mektebine beresin? Nege sen tughan últyndy kem kóresin? Tapqyzghan әken, tapqan shesheng qazaq bolghanda sen tym qúrysa sol ekeuin nege moyyndamaysyng dep súraghanyng bos besikti terbetkenmen birdey.

«Orys kele jatyr...»

Ángimening jazylghany uaqyty 1923 jyl dep kórsetilgen. Búl 1921-1922 jylghy 1 mln-nan astam qazaqtyng bas sýiegin dalagha shashyp ketken ashtyqtan keyingi birinshi jyl bolatyn. Bәlkim jalghasyp jatqan kezi shyghar... Orystan qashqan balalardyng ishinen keyin «Kedey tendigi», «Jasasyn partiya» dep alashapqyn bolyp, oqu-toqusyz qyzylkózden qoryqqanynan sonyng aitaghyna erip, aighayyna kónip, «kollektivtendiruge», «tap kýresine», «halyq jauyn әshkereleuge» janyn sala kirisip, kózge týsip, keudesine medali taghyp odan keyin ile-shala «úly otan soghysyna» qatysyp, kele salyp «atomdy synap», keyin «tyng iygerip» tastaghan tuma, últtyq sanasynan mýldemge bezingen ýrey qúshaghynda partiyanyn  tapsyrmasyn adal oryndaghan myng san qazaqtyng qyzylkóz belsendilerining shyqqandyghyna jәne olardyng óz últyna qarsy ekilene soyyl ala jýgirip, tamyryn kespekke talpynghanyna qazaqtyng kәri tarihynyng sarghayghan betteri kuә. Biaghannyng әngimeleri kuә.

Ángime ýzindisining eng songhy sózi «Men kýldim...» degen sóilem. Avtor sóilem sonyna ýsh nýkte qoyghan. Keyipker kýlmegen. Keyipker «Orys kele jatyr...» dep aldy-artyna qaramay, zәresi úshyp, qashyp bara jatqan qazaq balalarynyng artynan qarap túryp, olardyng ertenine qamyghyp, tamaghyna óksik tyghylyp, kóz jasyn kórsetpey óksip-óksip jylaghan. Olardyng erteni - býgingi biz... Taghy da ýsh nýkte. Al, men ya kýlerimdi, ya jylarymdy bilmeymin...

«Orys kele jatyr...»

R.S. Búl býginde «Nege biz osy osyndaymyz ?» dep jii aitylatyn qazirgi últtyq psihologiyanyng týp-tamyryna óz betimizshe ýnilip kórmek bolyp әrekettengen isimizding kirispe jazbasy. Búdan keyin Alla qalasa, qyzylkóz, tikbaqay kezenning últtyq әdebiyetke, últtyq sayasy oilaugha jәne taghy basqa últ retindegi sanalyq derbestigimizge jasaghan qiyanatyna Biaghannyng shygharmalarynan jәne de basqa derekter arqyly jazyp otyrmaq niyettemiz.

Abay bolayyq, Alashshyl bolayyq aghayyn.