Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2987 0 pikir 19 Qantar, 2010 saghat 10:46

Elbasy qarashanyng qasiretin arqalap jýrgen qalamgermen kezdesti

Býgin elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev Almatydan Astanagha úshyp ketti, dep habarlady Kazakhstan Today aqparat agenttigi preziydentting baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Saparynyng aldynda Núrsúltan Nazarbaev Almatydaghy reziydensiyasynda elimizding kórnekti qogham jәne mәdeniyet qayratkeri, tanymal jazushy, «Qarashanyng qasireti - mening qayghym» dep jýrgen Sofy Smataevty qabyldady.

Ol kezdesude qanday әngime bolghanynan beyhabarmyz. Alayda Almatyda qysqa merzimdi demalysta bolghan preziydentimiz dәl býgingi kýni últ ziyalylarynyng Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «Últ birligi doktrinasyna» balama jobasyn úsynyp, halqymyzdyng talqysyna salatynyn bilgen bolar dep shamalaymyz. Osyghan baylanysty bolar, kezinde Qaraghandy metallurgiya kombinatynda, artynan partiya oryndarynda birge qyzmettes bolghan zamandasy Sofy aghamyzdy ashyq әngimege shaqyrghan synayly.

Býgin elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev Almatydan Astanagha úshyp ketti, dep habarlady Kazakhstan Today aqparat agenttigi preziydentting baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Saparynyng aldynda Núrsúltan Nazarbaev Almatydaghy reziydensiyasynda elimizding kórnekti qogham jәne mәdeniyet qayratkeri, tanymal jazushy, «Qarashanyng qasireti - mening qayghym» dep jýrgen Sofy Smataevty qabyldady.

Ol kezdesude qanday әngime bolghanynan beyhabarmyz. Alayda Almatyda qysqa merzimdi demalysta bolghan preziydentimiz dәl býgingi kýni últ ziyalylarynyng Qazaqstan halqy Assambleyasy úsynghan «Últ birligi doktrinasyna» balama jobasyn úsynyp, halqymyzdyng talqysyna salatynyn bilgen bolar dep shamalaymyz. Osyghan baylanysty bolar, kezinde Qaraghandy metallurgiya kombinatynda, artynan partiya oryndarynda birge qyzmettes bolghan zamandasy Sofy aghamyzdy ashyq әngimege shaqyrghan synayly.

«Dat» gazetinde jariyalanyp, «Abay.qz» aqparattyq portalynda kóshirilgen súhbatynda aghamyz: «Demokratiya bizde, Qazaqstanda toqsanynshy jyldardyng ortasyna deyin bolghan. Demokrattyng demokraty - sol kezderde Núrsúltan Nazarbaev edi-au. Aldy ken, esigi ashyq, kónili darqan-tyn. Basqany bilmeymin, men ózim elbasyna sol kýnderde jylyna ýsh-tórt ret kirip, sóilesip, pikirlesip, kenesip qaytatynmyn» degen-túghyn. Soghan qaraghanda, ótken ghasyrdyng «sekseninshi jyldarynda Kompartiyanyng Ortalyq Komiytetinde jeti-segiz ministrdi aldyna shaqyrtyp alyp, qaghyp-silketin sektor mengerushisi» bolghan Sofy Smatay aghamyzdyng qipaqtap qalmaghanyna, elde oryn alyp jatqan jaghdaylar, Doktrina tónireginde bolyp jatqan taytalas haqynda súhbattasqanyna senimimiz mol.

Bizding osynday zor senimimizdi «Jas Alash» basylymyna shyqqan aqynning tómendegi dastany dәlel bolsa kerek.

 

«Abay-aqparat»

 

 

Sofyyan (Sofy Smataev)

 

 

Uay, Alashym! Jering - aryn, kiyelin!

I

Ey, aghayyn!

Bir aqynyng men edim.

Jaqpay qapty keybirine ólenim.

Súr jebeni bezdirippin betaldy,

Baghyttamay kirisine kóbenin.

 

Qarsy aldymnan atsa-daghy appaq kýn,

Adasyppyn tura joldy tappappyn.

Aq saraydy, kók saraydy madaqtap,

Qolpashtaudyng shiyryn qúr taptappyn.

 

Biraz agham eken maghan ókpeli.

Osylay dep kóp ókpeni tókkeni.

Tas tóbemnen tabanyma jetkize,

Zapyranyn qúya sapty óttegi.

 

Keyde aqynnyng anasy men mynasy

Dúrys shyqpay kóbeyetin "kinәsi".

Aghalardyng taqqan minin tizeyin,

Ajyrasyn óseginen rasy.

 

II

"Aq ýilerding esiginen syghalap,

Sasyq jerge kirerdey bop synalap

Jýresin!" Dep aghalarym úrsady,

Súramshaq hәm jylamsaq dep kinәlap.

 

Tórelerge jolyn tauyp tótemnin,

Ákimderge qol jayady ekenmin.

Eki ókpemdi qolyma ústap jýgirip,

Qiyghyna týspek boppyn "kókemnin"!

 

Jalynyppyn jerge tastap namysty.

Jaramsaq bop bitirem dep bar isti,

Quyp shyghyp kók bórini keudemnen,

Óltirippin órlik ruhy - barysty.

 

Kóz satyppyn biyliktige  tómennen,

Qúr tómpeshtey bermesin dep tóbemnen.

Eregiste ese qumay, enbektep,

Tas irgemdi bólekteppin men elden.

 

Ózimshil bop, ózekteske iylikpey,

Arsyzdar men aramdargha kiylikpey,

Etik sýiip, etek jalap jylappyn,

Qoyghannan song qoltyghyma syy býktey.

 

Asatu jep ash ózekti maylappyn.

On-solymnan shygha kepti jaynap kýn.

Kýrdelining kýrmeuinen ajyrap,

Tanytyppyn pәs ýlgisin jaydaqtyn.

 

Myqtylardyng tónirektep biyigin,

Úmytyppyn jyr әuenin, kýy ýnin.

Tek ózimdi jarylqappyn, eskermey

Ózgelerding ózek jarghan kýiigin.

 

Tas tóbemnen qylt etkende jaryq kýn

Sýiek-sayaq salghan ydys alyppyn.

Tabaghyma talshyq tamyp týsken son

Qabaghyna qaramappyn halyqtyn.

 

Et pen teri ishindegi jeliktin

Sýireuimen tórelerge erippin.

Qorghashtaumen, qolpashtaumen biylikti

Elemeppin ketse-daghy sónip kýn.

 

Asqaqtaumen aghalargha jaqpappyn.

Menmensinip, inilerdi  tappappyn.

Ózektesti otqa oraghan órlerdi,

Tórden de әri kókke úshyra maqtappyn.

 

Tap osylay aqqa qara  jaghypty.

Joq kinәni kórmey, bilmey tanypty.

"elim!" Deytin jýregimdi jaralap,

Ajyratpaq bopty menen halyqty.

 

Ey, aghayyn!

Erkim, yrqym ózinde.

Adaldyqpen qúrylsyn tek tezing de.

Qaghyp-silkip, qayyryp al aqyndy

Erip ketsem eljireter sezimge.

 

Búl nazym ghoy ózimsingen әsheyin.

Jaydaq desen, jyrdan jastyq tóseyin.

"jaramsaq" bop tuylghan son, amal ne

Myqtylardy "madaqtaugha" kósheyin.

 

III

 

Ey, adamzat!

Jetpey jatyp kómbege,

Biyiginnen qúldilaysyn sen nege?

Tútqa bolar joghaltyp ap túlghandy,

Ne tappaqsyn aynalghanda pendege?

 

Bolmys ózi jaratsa edi iri ghyp.

Ystyq qandy tasytpas pa irilik.

Adaldyq pen әdildikti qumas pa

Naq qazaqtyq qaysar namys tirilip!

 

Qayramaysyn nege kekpen jigerdi.

Nege ýzbeysin oydy tejer shiderdi.

Sen tyghylsan, men búghynsam bas baghyp,

Kim shygharar úshpaghyna búl eldi?

 

Zardy tyndar, múndy tanyr qúday ma?

Yzyndauyn qúdaygha da únay ma.

Qoyghan   joq pa ol arshu ýshin óz basyn

Ákimderdi ainaldyryp qúdaygha.

 

Kóz jasyndy iyer sening tәnir me?

Berip qoysa ol erik-yrqyndy әmirge.

Ysqyrghanda biyliktining biyshigi,

Tyghylumen sharshadyq qoy әr inge.

 

"qara jerdi qarsy qoyma aspangha!"

Dep em keshe jerge taban basqanda.

Býgin jerden ayrylarda tabanym,

Aspangha da azu basam sasqanda.

 

\ejelden-aq el menshigi -  jer edi.

Jer-jany edi. Áni, mәni, qoregi.

Qanyn tógip qorghaghan sol jerine

Bolmay qapty qazaghynnyng keregi.

 

Handy taqtan týsirgendey úshyryp,

Jiberipti alashymdy ysyryp.

Tútas jerdi tulaqtay ghyp turalap,

Árkimge bir bere bermek úsynyp.

 

Atylmaydy atoy salyp ýn nege?

Ógeylenip, aynaldyq pa kirmege?

Topyraqty uystap ap saqtayyq,

Qolymyzdan keler bolsa birdene.

 

Kesilgen joq túr kómeyde tilimiz.

Qajytsa da ólgen joqpyz, tirimiz.

Qazaqy ruhty qazaq últy bar әli,

Kýndesek te birimizdi birimiz.

 

Kók bóri edik jerde ósirgen kók úlyn.

Kók bóriden jerigen song kóp úlyn

Ózgelerge oryn berip, kiyermiz

Aqsh-taghy ýndilerdin kebinin.

 

Jering ketse enshisinde ózgenin,

Ózegindi órtep qúrtar óz kebin.

Tyrqyratyp quyp shyghar elinnen,

Oshap kelip orys, qytay, ózbegin.

 

Tabylar ma, qazaq, seni joqtar ýn.

Biyliktige qajet emes joq, baryn.

Ákeledi san million qytaydy,

Berilse eger bir million gektaryn.

 

Jerdi satsaq jalmauyzday jútynyp,

Tabar zaual, qabar eldi jút úlyp.

Qaptap kelip, taptap óter shýrshittin

Óneshinde ósher alash jútylyp.

 

Bola almasaq atajúrtqa myqty ege,

Jaltaqtaumen jaramaspyz týkke de.

Tauarihtan kóship, óship ketermiz,

Eng aqyry  aynala almay nýktege.

 

Pendemiz biz. Bola almadyq azamat.

Azamatyn ansap ótken qazaq-aq.

Adam bolsaq, sanamyzdy shang basqan

Kir-qoqystan alar ek-au tazalap.

 

Tútqa da emes, túlgha da emes, pendemiz.

Tóre tórde. Bos tobyrmyz óngemiz.

Tórelerim júlmalaytyn kókpar ghyp,

Talaspaymyz qasiyetti jerge biz.

 

Ermekovtey 1 joq qoy býgin tútqa-adam,

Qazaghynyn týp qazyghyn nyqtaghan.

Belgiletip alashynyng jer shebin,

Leninnin yzbarynan yqpaghan!

 

Las tabangha keudemizben tóselip,

Uyz sormay, bezergen son jas emip,

"taz kósemge" toqymday jer bermegen

Tuar ma eken taghy bizden tәshenov? 2

 

Átteng býgin búrynghydan kýy bóten.

Sol órlikten bizdi qay kýsh tyidy eken?

Kókjelkeden qadalghanmen kremli

"últym!" Deuden janylmaghan diymeken.

 

Uay, alashym! Jerin-aryn. Kiyelin!

Sol jerine býgin endi ie kim?

"shanyraqtyn" zary erteng zar bolmas

Topyraghyna kire almasa sýiegin.

 

IV

Uay, aghayyn!

Mende de ýmit bar arman.

Ózderindey sýiek, etten jaralgham.

Kóp kýdikpen seskengende jýregim,

Qan aralas jas tamady janardan.

 

Bolmasa da shekten shyqqan eshtenem,

Key beyneden key-keyde men seskenem.

Sústy kózdin jebesine qadalsam,

Qashyp keter oi-boyymnan ses degen.

 

Keudeni úryp jerim joq ed maqtanghan.

Kýpinuden, bos bósuden saqtangham.

Qara týnnin týrtkileumen qoyynyn,

Joghaltqanmyn tapqanymdy aq tannan.

 

Dese-daghy ór kókirek: "enkeyme!"

Býgilemin erkimnen tys men keyde.

Úyalghannan sipalaymyn balaqty,

Biykeshke úqsap iyiletin shólkeyge.

 

Tik qadalsa, ónmendi osyp bir "myqty",

Japaqtaymyn jasaghanday úrlyqty.

Óneshime ókinishti tyghamyn,

Óltire almay ózektegi qúldyqty.

 

Tórdegide túrmasa da tiregim,

Biyliktige búrmasa da jýregim,

Tórdegi men órdegiden jasqanyp,

Seskenetin jaghdayymdy bilemin.

 

Seskentedi búlt shaqyrar aspany,

Zan-nizamdy attap belden basqany.

Tisteteri qamshysymen tilindi,

Tiletini jýreginnen taspany.

 

Seskentedi toyymsyz qu qúlqyny.

Jetpeytini qúlaghyna júrt ýni.

Ay men kýndi shynymen-aq qorqamyn

Qylghyp jútyp qoya ma dep bir kýni.

 

Seskentedi oqshaulanyp ketkeni,

Qúdayday bop qol jetpeytin kóktegi.

Sen quarsan, quanarlyq әdetpen

Tyndamauy óksigi kóp ókpendi.

 

Seskentedi týnerip kep tóngeni.

Jónmen emes, jelkeleumen jengeni.

Ádildik pen adaldyqty taptap kep

Kýshtilik pen sestilikke sengeni.

 

Seskentedi esebi joq baylyghy.

Ádiletti alyp soqqan aybyny.

Panasyzdy aldap soqqan qulyghy,

Sharasyzdyng shyryldaghan ai, kýni.

 

Seskentedi jýz qaryghan yzghary.

Qabat-qabat saraylary qúzdaghy.

Saqaldardy toqal bolyp sipaytyn

Qandasymnyn qan jylaytyn qyzdary.

 

Seskentedi jer men kendi satqany.

Erlerimning "ózin ózi atqany".

Jylan qylyp shaqqyzyp ap jýrmesek,

Qoynymyzgha kirgizumen jatty әli.

 

Seskentedi mensinbeui tilimdi,

Kómeyletip shygharmauy ýnimdi.

Sәl yshqynsam, ysqyryp kep nókerler

Keltegimen qaghyp alar "jynymdy".

 

Seskentedi әrkimdi bir tapqany,

Qúl tirliktin úiyghyna batqany.

Birde rusitin artyn tyghyp  qoynyna,

Birde qytay qolyn sýiip jatqany.

 

Seskentedi shettetui aqyndy.

Seskentedi alystatu jaqyndy.

Qalamgerdi qayyrshy ghyp túqyrtyp,

Joq qyluy mýlde  qalam - aqymdy.

 

Seskentedi elge esep bermeui.

Tórdeginin tómengini tergeui.

Auyldaghy jabylghanyn mekteptin

Ministr men әkimderding "kórmeui".

 

Seskentedi bassyzdyghy bastyqtyn.

Týsinbeui oralaryn ashtyqtyn.

Qúr aqparmen aldap-sulap halyqty,

Qar astynda shirigeni astyqtyn.

 

Seskentedi qymbattatu dәrini,

Dәrigerlerding elemeui kәrini.

Tórdegining tóbetining yrylyn,

Jene almauy jalynyshty zar ýni.

 

Seskentedi baghalardyng ósui.

Sharasyzdyq ónmendi oqtay tesui.

Itke sýiek tastaghanday mazaqtap,

"zeynetaqy kóbeydi!" Dep bósui.

 

Seskentedi  doktrina degeni -

Últtyq til men dildi matar kógeni.

Qazaghynnyng arghymaghyn basqa úryp,

Ózgelerding ozsyn deui dóneni.

 

Seskentedi auzyn bughan ziyalym.

Tozdyrghany topshy búzar qiyaghyn.

Dankoday bop alaulatpas jýregin,

Sýmireytip alghannan song qiyalyn.

 

Seskentedi ýleskerdi "jengeni".

Oyylghany kýreskerdin enbegi.

Dollar menen evrony  uystap,

Kózge ilmeui ózimizdik tengeni.

 

Seskentedi qaptap ketken "odaghy".

Qútyrtatyn qúiyndatyp dodany.

Moynymyzdy qylghyndyrar  túzaghy

Janghyrtqanda eski-qúsqy "modany".

 

Seskentedi reseydin smi-y,

Jaulap alghan ekrandy  jyn ýii.

Esty almay qazaq әnin qor boldy

Eng bolmasa әr audannyng myng ýii.

 

Seskentedi bodandyqtyng elesi.

Tiriler dep taghy sol bir "nemesi".

Shybyn janym shyryldaydy batystan

Qara búlttyng kóterilse-aq tóbesi.

 

Seskentedi qandasymnyn satqyny,

Bylghanghanda ar, namystyng pәktigi.

Sertten tayar ez tirligi "erimnin",

Estilgende biyliktining "tәtti ýni".

 

Seskentedi búlandauy dos jannyn,

Býgin saghan, erteng "oghan" qosqan mún.

"ynghayyna búryldym ghoy, bersenshi!"

Dep tór jaqqa alaqanyn tosqannyn.

 

Seskentedi jikshildigi júrtymnyn,

Aytaghyna erip keter qyrtymnyn.

Jarbaqtaumen, jaltaqtaumen әrkimge,

Týsirip jýr qadir, qúnyn últymnyn.

 

Seskentedi saqtamauy qartymnyn

Bas iyetin qasiyetin halqymnyn.

Nemeremen shýldirlesip sóilesip,

Qashyrghany qúdiretin parqymnyn.

 

Selt etsin dep biylikke kóz sýzgendi,

Búrar ma dep óz últyna jýzderdi,

Jan úshyrsaq jariyalap ashtyqty,

"esersoq!" Dep kinәlaydybizderdi.

 

Seskentedi ayar eki - jýzdiler,

Ósu ýshin ózge jýzdi jýz tiler.

"kórding be?" Dep búlghandatyp qúiryghyn

"iyesinin" kózin andyp ýzdiger.

 

Seskentedi týp-tamyrsyz jastarym.

Qayghyrmaytyn qan bassa da aspanyn.

Jeltoqsandyq qúrdastaryn bilmeydi-au,

"azattyq!" Dep qúrban etken bastaryn.

 

Seskentedi ónsheng ógey kórdemshe,

Ozbyrlyghy toyghyzbaytyn ólgenshe.

Tyiylmaydy, jiylmaydy aiyly,

Elbasydan bir zekiru kelgenshe.

 

V

Ey, adamzat!

Saqta әdet, ghúrpyndy.

Salt-dәstýring qorghay alar últyndy.

Qazaqy ýning kómeyine kómiler,

"Ýsh túghyrmen" matap qoysang bir tildi.

 

Joyghyzghansha diling menen tilindi,

"anam!" Deytin shygharmasang ýnindi,

Qara jerdi qaq aiyryp, qabir ghyp,

Qúlatsanshy kókten jaryq kýnindi.

 

Tilin, alash! Qasiyetin, kiyelin!

Tiling óshse, saudyrar qúr sýiegin.

Tilsiz, ýnsiz últ bolam dep jer basyp,

Aldanumen qyshymasyn iyegin.

 

Jaqtamasan óz últynnyng mýddesin,

Tau, dalana shúbyrt taghy jút kóshin.

Bosaghadan syghalaghan halqyndy

Kelimsekter taqymgha sap býktesin.

 

Ey, adamzat!

Qaby bolsang qayghynyn,

Búlt býrkengen jarqyray ma ai, kýnin.

Talpynbasan, sharq úrmasang belsenip,

Oralmaydy jatqa ketken baylyghyn.

 

Úqsaq múndy, shyqsanshy bir belsenip,

Eretindey órligine el senip.

Mәngýrttenip jata bersen ýreymen,

Ketsin onda últyn, júrtyng ólse ólip ...

 

Al әitpese namysqa qyz, bas kekke,

Túlpargha min, taqym baspa mәstekke.

Er týrikting kózden úshqan ot-shoghyn

Júldyz bolyp janyp túrsyn, shash kókke!

 

"qazaq" deytin joyyp alsaq biz atty,

Or qylarmyz jýrektegi syzatty.

Qyl óneshke qylghyndyryp salarmyz,

"qazaqstan últy" degen túzaqty.

 

"El birligi" - birlik emes, iritki,

Tatulyqty toz-toz eter týritki.

Ardy, jandy tirilte almay jýrermiz,

Tiridey-aq óltirip ap bir últty.

 

Aspan, jerdi alyp ketip azaly ýn,

Tartar dalan tauqymetting azabyn.

Mәngýrttiktin kebinine oranar,

Kóp qyrghynnan aman qalghanqazaghyn.

 

Simirgenmen sherdi keuden, múndy ishin,

Jaq jazbaydy auzyn ashyp qúl mýsin.

Kórsetemiz ayar batys, shyghysqa

Kónbistikting bas kótermes ýlgisin.

 

Qanaghatsyz kózi toymas әdetpen,

Ózge júrttyng mol syilyghyn dәmetken,

Biyiktegi el aghasy - dәulerge

Qara tastay qatyp qalghan bar ókpem.

 

Ózgelerding kómeyine tas tygha,

Altyn qylu kózden aqqan jasty da,

Úzatpaydy, tarazygha tartady,

Basqyzbastan bar baylyqty astygha.

 

Búl tirlikte eshnәrse joq ómirlik,

Qoyghanynmen adamdy haq,tәnir ghyp.

Joqtan bardy izdep, ardan attasaq,

IYler taghdyr bәrimizdi qamyr ghyp.

 

"adam-tәnir" deytin býgin kýidi úghym.

Alla ghana oryndar óz búiryghyn.

Qajet bolsa bir qazaqtyng aluy,

Men alamyn nobeliding sol syilyghyn.

 

Qaytem biraq, "sybaghasyn" ózgenin.

Halqyng ghana  jarylqaydy - sezgenim.

Menen asar baqytty jan bolmaydy,

El demimen aralassa óz demim!

 

Qanym oinap, jýrek janyp, kýiip dem,

Shyqsa dausym biyik, biyik biyikten,

Jer aspanmen, aspan jermen qauyshyp,

Jan qalmas ed arylmaghan kýiikten.

 

Jaqsylyqqa, jaqsy ýmitke seneyik,

Joqshylyqty qol ústasyp jeneyik.

Mýiiz shyqsa, jeke-jeke jýrdik qoy,

Yntymaqqa keleyikshi kóbeyip.

 

Vi

Uay, aghayyn! Bilem biraz ashyldym.

Kóp oiymdy jinay almay shashyldym.

Dos izdeymin jan jarasyn jazarlyq,

Kóbeygen song súraushylar: "qasyng kim?"

 

Ne jetushi ed bәrin tanyp, bilgenge.

Keudemizde jatyr týnep qúl pende.

Taspen úrmay, qor bolumen kelemiz,

Sýiek tastap, tús-túsynnan ýrgenge.

 

Bolmayyqshy jalpaqsheshey eshkimge,

Joghalmasyn  ese bermes es mýlde.

Óz dәmindi ózgelerge jegizbes

Qajeti bar keyde qayrat, sesting de.

 

Almayyqshy erte kýndi kesh qyp tym.

Batyp keter bayqausyzda óstip kýn.

Shyn birliktin ayqara ashyp qúshaghyn,

Ayalayyq alaqanyn dostyqtyn.

 

Biz - qazaqpyz! Barlyq últpen birgemiz.

Tatu-tәtti búzylmaydy irgemiz.

Bosaghadan syghalatam demesin,

Tasyrandap tórge úmtylghan kirmemiz.

 

Jalghyz ýndi jyghyp bermey әr ýnge,

Siynghanday senip qúran kәrimge,

Tilimizdi qúrmet tútyp, ýirense,

Keshiremiz bәrin, bәrin, bәrin de.

 

Túqyrtudan qashyp jýr ghoy mazamyz,

Al ózimiz túqyrtudan tazamyz.

Aq jarylar últ jýregin úghynsa,

Últ birligin janymyzben jazamyz.

 

Kólgirsu men kóz boyaugha  senbeymiz.

Últ mýddesin taptatugha kónbeymiz.

Dýr silkindik mәngýrttikten arylyp,

Endi eshkimge erkimizdi bermeymiz!

 

Qazaq bastap úly kóshin bar últtyn,

Tanytamyz alyptyghyn halyqtyn.

El tizginin ústatpaspyz basqagha,

Tóbemizde túrsyn desek jaryq kýn.

 

Saqa qoyyp býgingi jas keneydi,

Tasytamyz, asyramyz mereydi.

Qondyramyz jýrektegi túghyrgha,

Úly handar - jәnibekti,kereydi.

 

Tolu ýshin shyn júmaqqa jer ýsti,

Býtindeymiz ashyq, tesik, kemisti.

Elge, jerge, kenge ózimiz ie bop,

Biz toylaymyz jemisi mol  jenisti.

 

Uay, alashym!

Madaqtarym sen ghana.

Senem saghan, siynghanday allagha.

Ayanbasan, perzentim dep ayalar,

Shalqar kólin, biyik tau men keng dala.

 

Asyl júrtym, asqaq últym, qazaghym -

Túnyp túrghan sen mendegi taza mún.

Siynarym, sýienerim mәngilik,

Ásem tildi, әuezdi ýndi ghajabym!

 

Sofyyan (Sofy Smataev)

«Jas Alash» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377