Avtokólikterdi tirkeu men memleketti nomerlerdi beru standarttary bekitildi
Almaty. 20 qantar. QazTAG – Qazaqstan ýkimeti avtokólikterdi tirkeu men memleketti nomerlerdi beru standarttaryn bekitti.
«QR ýkimeti qauly etedi: 1. «Auyl sharuashylyghy ministrligi tirkeytin kólikterden basqa avtokólikterdi tirkeu, qayta tirkeu jәne tirkelgeni jóninde nomerler beru» turaly memlekettik qyzmetting úsynylyp otyrghan standarty bekitilsin. 2. Osy qauly birinshi resmy jariyalanghan kýnnen bastap kýntizbelik on kýn ótken song kýshine enedi», - delingen 2009 jyly 26-shy qazanda premier-ministr Kәrim Mәsimov qol qoyghan qújatta. Sәrsenbi kýni qauly resmy basylymdarda jariyalandy.
Qújatta kórsetilgendey, memlekettik qyzmetting atalghan standardy avtokólikterdi tirkeu jәne qayta tirkeudin, memlekettik tirkeu turaly nomer belgilerdi (MTNB)beru tәrtibin anyqtaydy. Kórsetiletin memlekettik qyzmetting búl týri jartylay avtomattandyrylghan.
«Memlekettik qyzmet QR azamattaryna, sheteldikterge, azamattyghy joqtargha, zandy túlghalargha, onyng ishinde avtokólik qúraldary bar sheteldik zandy túlghalargha, onyng ishinde basqa elde tirkeuden ótken jәne uaqytsha Qazaqstangha 2 aidan aspaytyn merzimge әkelingen avtokólik qúraldary barlargha kórsetiledi», - delingen qújatta.
Almaty. 20 qantar. QazTAG – Qazaqstan ýkimeti avtokólikterdi tirkeu men memleketti nomerlerdi beru standarttaryn bekitti.
«QR ýkimeti qauly etedi: 1. «Auyl sharuashylyghy ministrligi tirkeytin kólikterden basqa avtokólikterdi tirkeu, qayta tirkeu jәne tirkelgeni jóninde nomerler beru» turaly memlekettik qyzmetting úsynylyp otyrghan standarty bekitilsin. 2. Osy qauly birinshi resmy jariyalanghan kýnnen bastap kýntizbelik on kýn ótken song kýshine enedi», - delingen 2009 jyly 26-shy qazanda premier-ministr Kәrim Mәsimov qol qoyghan qújatta. Sәrsenbi kýni qauly resmy basylymdarda jariyalandy.
Qújatta kórsetilgendey, memlekettik qyzmetting atalghan standardy avtokólikterdi tirkeu jәne qayta tirkeudin, memlekettik tirkeu turaly nomer belgilerdi (MTNB)beru tәrtibin anyqtaydy. Kórsetiletin memlekettik qyzmetting búl týri jartylay avtomattandyrylghan.
«Memlekettik qyzmet QR azamattaryna, sheteldikterge, azamattyghy joqtargha, zandy túlghalargha, onyng ishinde avtokólik qúraldary bar sheteldik zandy túlghalargha, onyng ishinde basqa elde tirkeuden ótken jәne uaqytsha Qazaqstangha 2 aidan aspaytyn merzimge әkelingen avtokólik qúraldary barlargha kórsetiledi», - delingen qújatta.
Standartta qyzmet kórsetu merzimi aiqynalghan. «Súranym berushining barlyq qújattaryn tapsyrghan kýnen bastap eng kóp kýtu uaqyty: 6 saghattan aspauy tiyis; qajet qújattardy tapsyrghan song kezekte kýtu uaqyty: 40 minuttan aspauy tiyis; qújattardy alghanda kezek kýtu uaqyty: 30 minuttan aspauy tiyis», - dep reglamenttegen standart.
Qyzmet týrine memlekettik baj salyghy bekitilgen. Salyq kodeksine say ol : avtokólik qúraldarynyng memlekettik tirkeuden ótkendigi turaly kuәlik berilgeni ýshin – memlekettik baj salyghyn tóleu kýnindegi eng kishi ailyq eseptik kórsetkishting (AEK) 125 payyzy mólsherinde (qazirgu uaqytta AEK – 1413 tenge); avtomobilige MTNB beru - AEK-ting 280%; motokólik pen avtomobili tirkemesine MTNB beru – AEK-ting 140% ; avtokólikti aidap ótu ýshin «Tranziyt» belgisin beru – AEK-ting 35% mólsherinde baj salyghy tólenedi.
Avtokólikterdi tirkeu, qayta tirkeuge qatysty tolyq aqparat QR ishki ister ministrligining web-saytynda, elektrondyq ýkimet portalynda jariyalandy.
Qaulyda memlekettik qyzmet aptasyna alty kýn boyy kórsetiletini aitylghan.