Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2676 0 pikir 20 Qantar, 2010 saghat 07:07

Abay men Shәkәrimning oilau payymyna qazir Europa da, Shyghys ta jete almay otyr

Mekemtas MYRZAHMETÚLY, filologiya ghylymynyng doktory, professor:

- Jana oqu jylynan bastap mektepterge abaytanu pәni engizilgeli jatyr eken, osy mәsele turaly ne aitasyz?

- Abaytanudy mektep baghdarlamasyna pәn retinde engizu mәselesi 2002 jyly arnayy sóz bolghan. Búl baghdarlamany 1-synyp pen 10-synypqa deyingi kezendegi baghdarlama retinde Talghar qazaq mektebining oqytushysy Núrghanat Kerimbaev úsynghan edi. Búl resmy týrde bekitilmey qalghan bolatyn. Alayda «Abaytanu» pәni mektepterde oqushylardyng qalauy boyynsha fakulitativti pәn retinde oqytylyp jýrdi. Jalpy, búl bastamany biz halqymyzdyng ruhaniyatynyng algha basuy dep baghalap otyrmyz. Degenmen abaytanu pәnining jana oqulyghy jazylyp, hrestomatiyasy dayarlanyp, aldyn ala dayarlyqpen endirilse jón bolar edi. Biraq búghan kýmәnim bar. Tipti, sol oqulyq pen baghdarlama bola qalghannyng ózinde eski sarynnan, qasang kózqarastan qútyla almaghan bolar dep shamalaymyn. Búl jaqsy bastama bolghanymen, Abay dýniyetanymynyng ózekti jelisine ainalghan Abaydyng Shyghysqa qatysy turaly mәsele taghy da sóz etilmey, tasada qalatyn tәrizdi.

- Atalghan pәn oqushylargha ne beredi, boylaryna qazaqy dýniyetanymnyng qalyptasuyna sep bola ala ma?

Mekemtas MYRZAHMETÚLY, filologiya ghylymynyng doktory, professor:

- Jana oqu jylynan bastap mektepterge abaytanu pәni engizilgeli jatyr eken, osy mәsele turaly ne aitasyz?

- Abaytanudy mektep baghdarlamasyna pәn retinde engizu mәselesi 2002 jyly arnayy sóz bolghan. Búl baghdarlamany 1-synyp pen 10-synypqa deyingi kezendegi baghdarlama retinde Talghar qazaq mektebining oqytushysy Núrghanat Kerimbaev úsynghan edi. Búl resmy týrde bekitilmey qalghan bolatyn. Alayda «Abaytanu» pәni mektepterde oqushylardyng qalauy boyynsha fakulitativti pәn retinde oqytylyp jýrdi. Jalpy, búl bastamany biz halqymyzdyng ruhaniyatynyng algha basuy dep baghalap otyrmyz. Degenmen abaytanu pәnining jana oqulyghy jazylyp, hrestomatiyasy dayarlanyp, aldyn ala dayarlyqpen endirilse jón bolar edi. Biraq búghan kýmәnim bar. Tipti, sol oqulyq pen baghdarlama bola qalghannyng ózinde eski sarynnan, qasang kózqarastan qútyla almaghan bolar dep shamalaymyn. Búl jaqsy bastama bolghanymen, Abay dýniyetanymynyng ózekti jelisine ainalghan Abaydyng Shyghysqa qatysy turaly mәsele taghy da sóz etilmey, tasada qalatyn tәrizdi.

- Atalghan pәn oqushylargha ne beredi, boylaryna qazaqy dýniyetanymnyng qalyptasuyna sep bola ala ma?

- Batystyng minez-qúlqyndaghy keri ketken merez bizding jastardyng minez-qúlqyna әser etip jatqany ótirik emes, shyndyq. Osy keri qúbylystan qútyludyng ruhany joly Abaydyng әdeby múrasy dep tapqandyqtan, ministrlik abaytanu pәnin úsynyp otyrghan tәrizdi. Búl әreketi - dúrys, bayandy әreket. Mening pikirimshe, Qazaqstannyng qoghamdyq ghylymdar salasy men aghartushylyq mәselesi de kenestik dәuirden bastap, birjolata europalyq qalypqa týskeni - jasyryn syr emes, shyndyq. Osy sebepti barlyq oqulyqtarymyz ben tәlim-tәrbie júmystarynyng týrlerin de osy europalyq qalypqa týsirdik. Oi-sanamyz da osy túrghydan qalyptasty. 1991 jyldan bastap Tәuelsizdik tuyn qolgha ústaghanymyzben, bizding aqyl, oi-sanamyz, dýniyetanymymyz búrynghy qalyptasqan europalyq modeliden auytqymay kele jatyr. Búl bizding últtyq ruhany sanamyzdy tәuelsizdik jolyna búrugha, sol jolda últtyq, shyghystyq qalypqa týsuimizge meylinshe kedergi bolyp, ayaghymyzdy erkin kósiluge jol bermey keledi. Ýshinshi mynjyldyq adamgershiliktin, gumanizmning zamany bolugha tiyis. Eger biz, shyn mәninde, tәuelsiz memleket bolatyn bolsaq, tәuelsiz memleketting tәuelsiz dýniyetanymy bolmaghy kerek. Uaqyt osyny talap etip otyr. Sondyqtan uaqyt talabyna oray, bizding eski shapanymyzdy sheship tastap, últtyq shapanymyzdy kiyetin uaqyt keldi. Al oqushylardyng adamgershilik tәrtibin jolgha qong ýshin mektepte Abaydyng «tolyq adam» ilimin óz aldyna pәn retinde endirip, adamgershilikting iydeologiyasyn olardyng sanasyna birtindep sindirudi maqsat etip qon kerek. Bir sózben aitqanda, abaytanudaghy seng búzyluy kerek. Ol senning búzyluynyng kórinisi qazirgi kýnde Abay atyndaghy uniyversiytette. Onda Abaytanu ghylymiy-zertteu ortalyghy qúrylyp, barlyq fakulitetterde abaytanu pәni arnayy kurs retinde oqytylyp otyr. Ol ýshin arnayy oqulyq jazylyp, arnayy baghdarlama jasalyp, osyghan qosa, hrestomatiyasy da berilip otyr. Jastar arasynda minez-qúlyqtyng búzyluy, batystyq merez auruyna úshyraghan minez-qúlyqtaghy júqsyz qylyqtarynyng jastardy shyrmay bastauy bizdi qatty oilandyryp otyr. Osyghan jol bermeu ýshin, jastarymyzdyng jaghymsyz әreketten boyyn aulaq ústauy ýshin oghan qarsy kýresting qúraly Abaydyng «tolyq adam» turaly ilimine keng óris beretin zaman tudy. Abaytanudaghy evrosentristik tanymdaghy búrynghy oqulyqtardaghy eskirgen tanymnyng ornyna endi ghylymgha negizdelgen, últtyq jәne shyghystyq baghyttan tuyndaghan Abaydyng «tolyq adam» ilimine negizdelgen jana tiptegi oqulyqtar úsynyluy kerek. Biraq qazirgi mektepterge oqugha úsynylyp otyrghan abaytanu pәninde búl tanym joq. Áli de eski tanymdaghy abaytanudyng sonynan shygha almay otyrghany - anyq nәrse. Keleli kenes qúryp, kópshilikting kózin jetkizip, dәleldengen jana tanymdaghy oqulyqty ghana biz týsinuimiz kerek. Eger shyn mәnimen, osy mәseleni qolgha alatyn bolsaq, abaytanu oqulyghy últtyq shyghystyq tanymdaghy jana dýniyetanymgha negizdelgen jana oqulyqty úsynugha dayarlyqtan ótui kerek. Onsyz búl salada ózgeris bolmaydy, bolugha negiz de joq.

- Demek, shyghystyng tól filosofiyasyn qaytadan arshyp alatyn bolsaq, qazirgi kezde basym túrghan Batys órkeniyetine toytarys beruge bolady ghoy?

- Qazir әlemge basymdyq kórsetip túrghan Batys órkeniyeti bir kýnderi óshedi. Óitkeni ol órkeniyet emes. Biz jasandy jolgha týsip túrmyz. Sebebi amerikandyq últ degen úghym - jasandy nәrse. Ol tarihtyng tabighy jýrisinen payda bolghan joq. Jasandy jәne jauyzdyq jolmen payda bolghan. Amerika Qúrama Shtattary 2 million ýndisting sýiegining ýstine qúryldy. Ýndisterdi tolyq qyryp tastaghan son, jerding iyesi bolmay, amerikandyq últ qúryldy. Endeshe, biz nelikten jasandy amerikalyq últqa úqsaugha tiyispiz? Ras, bizdi de iyesiz qalghan Amerika qúrlyghy sekildi etpekshi boldy. 1897 jyly qazaqtar Resey imperiyasy qúramyndaghy týrki tektes halyqtardyng 52 payyzyn qúraghan biz qazir onyng ýshten birine de jete almay otyrmyz. Eger bizding bәrimiz qazir memlekettik tilde sayrap túrsaq, onda búl iydeyadan birnәrse shyghady dep dәmelenuge bolar edi. Jasandy sovet halqyn jasau Kenes ókimetining de qolynan kelmedi ghoy. Sondyqtan biz últtyq baghyttaghy iydeologiya qalyptastyru mәselesin qolgha aluymyz kerek. Elimizde últtyq naqyshtaghy doktrina boluy kerek. Ókinishke oray, biz otarsyzdandyru sayasatyn dúrys qolgha alyp jatqan joqpyz. Oghan tipti kónil audaryp ta jatqan joqpyz. Qazaqtardy otarlandyru sayasaty san jyldar boyy qalay jýzege asqandyghyn qazir aita bastasam, alty ay jyrlaugha bolady. Patsha ýkimeti de, Kenes ýkimeti de ózining qaramaghyndaghy halyqtardyng arasynan qazaqtardan erekshe qoryqty. Ekeui de «búlardy oqtyn-oqtyn otap otyru kerek» degen sayasat ústandy. Ásirese Kenes ýkimetining qúraushylary bizding sayasy elitagha seskene qarady. Óitkeni Leniyn, Stalinmen jaghalasyp, aiqasatyn sauatty elita tek qazaqtardyng arasynan shyghyp otyrdy. Tarihshy Mәmbet Qoygeldiyev: «Ortalyqtyng qazaqtan әiteuir bir qaupi bar, múny barlyq statistika kórsetip otyr», - deydi. Dәl aityp otyr. Mine, osynday óresi biyik halyqty «seksen qyrly otarlau sayasaty» arqyly mýsәpir kýige týsirdi. Ashyqtyryp óltirdi, atyp óltirdi, aqyr ayaghy aman qalghan azghantay toptyng sanasyn óltirdi. Qazaqtardy otarlandyru sayasatyna qansha qarjy, qansha kýsh, enbek júmsalghan bolsa, endi sodan arylu ýshin de dәl sonshalyq әreket kerek.

- Jalpy, qazaq ruhaniyaty qazir qyl ýstinde dep aitady. Orys pen Batystyng mәdeny yqpalynan bolatyn qauip qay dengeyde?

- Búl bizge kelgen ekinshi nәubet edi. Birinshi nәubet VIII ghasyrda bastaldy. Sol kezde bizdi arabtar jaulap aldy. Abaydyng aituynsha, Búharadan basqa el men jerding barlyghynyng attary ózgertilgen. Sol kezde biz «qazaq» bolyp atandyq deydi. Búghan deyin «úlys» dep ataydy eken deydi. Keyin arab halifaty qúlap, týrik halyqtary tәuelsizdik alghannan keyin qaytadan týrkilik janghyrdy. Ekinshi kezeng osy orystar kelgennen keyin bastalghan jappay últsyzdandyru. Qala, eldi meken, jer-su attarynyng barlyghy qaytadan ózgere bastady. «Turkestanskie vedomosti» gazetinde «Tashkentting atyn ózgertip, Shymkentti - Chernyaev, Qyzylordany - Perovskiy, Almatyny - Vernyy etip ózgertudegi maqsat úrpaq auysqannan keyin kóne ataular mәngige úmytylyp qalsa» dep jazady. Mysaly, qazir Pavlodar qalasynyng búrynghy atauyn biletin adam tabylmay otyr. Sol sekildi jadyny auystyrghannan keyin adam ózgeredi. Ekinshi antroponimder ózgertiledi. Arabtar balasynyng atyn arabsha qoyghandargha syilyq beretin bolghan. Qyzmetin de kótergen. Sol sekildi Reseyde adam attarynyng artyna «ov», «ev», «iyn» jalghauy jalghana bastaldy. Qazaqtarda malgha tanba salady ghoy. Ár rudyng ózining tanbasy bolady. Sol tanba basylghan malgha eshkim tiyise almaydy. Sebebi ol kimning maly ekendigi tanbalanyp qoyylghan. Sol sekildi bizding esimderimizding jambasyndaghy jalghau da kimning maly ekenimizdi kórsetedi. Sondyqtan endi balalarymyzdyng attaryn shamamyz kelgenshe qazaqylandyru kerek. Keyinnen arab jazuy býkil týrki elderine ortaq emle boldy. Qazaqtyng jazghan hatyn Kaspiyding arghy betindegi әzirbayjan da oqy alatyn edi. Osy birlikten Patsha ókimetin qatty qorqytty. Múnday tútastyqty búzu ýshin aldymen jazuyn eki ret ózgertu kerek degen sheshimge keldi. 1892 jyly Patsha ýkimetining tarapynan jasyryn hat jazyldy. Hatta «Qazaqtardy tez arada shoqyndyru kerek, eger kónbese, jer betinen sypyru kerek» delingen. Osy hat jolynan adasyp, Abaydyng qolyna kelip týsipti.

Múny estigen jandarmeriya janúshyryp kelip, Abaydyng ýiin tintedi. Orystyng tilin bil dep jýrgen orystyng osynday haty Abay ýshin auyr soqqy boldy. Osydan keyin ýsh kýn eshkimmen sóilespey jatyp, qúsadan qaytys bolypty.

- Qazir bizding qoghamda orys mәdeniyetining yqpaly tek agha buyn ókilderi ketkende ghana әlsireydi. Til mәselesi de ózdiginen sheshimin tabady degen pikir aitylyp jýr. Búghan sizding pikiriniz qalay?

- «Biz kenestik dәuirde tuyldyq, sol zamannyng adamymyz jәne sol filosofiyamen ómirden ótemiz» degen stereotipti men keritartpashyldyq dep bilem. Mysaly, men de sol kenestik iydeologiyanyng uytyna úshyraghan adammyn. Mening mektepke baruym әlipby auysqan zamangha túspa-tús kelip, qazaqy ruhaniyattan mýlde kende qaldym. Sebebi orystyng oqy degenin ghana oqydym. Orhon-Eniyseydi bylay qoyghanda, ne latynsha, ne tóteshe oqy almaymyz. Tól dýniyelerimizden mýlde aiyrylyp, tarihy jady óshirile bastady. Ózge әlemnen habar alatyn qazirgi internet joq, gazet-jurnal, radio tolqynyndaghy әrbir aitylghan sóz esepteuli. Sonymen biz temir qorshaudyng astynda taza mәngýrt, qyp-qyzyl kommunist bolyp ósip shyqtyq. Mәskeu ne aitsa da «dúrys» dep bas shúlghydyq. Jasym jiyrma beske kelgenshe mening kózqarasymda eshbir ózgeris bolghan joq. Ózbekstangha baryp, raykomda júmys istey bastaghanymda ghana alghash últ jәne tensizdik mәselesi jóninde oilana bastadym. Ózbek pen qazaq últshyldar dep jappay qamaugha alynady, al shovinist orystyng bir de biri tútqyndalghan joq. Nelikten búlay degen oy kele bastady. Keyin aspiranturagha týsken kezimde Bauyrjan Momyshúlynyng ýiinde jatyp oqydym. Mine, osy kezden bastap mening kózqarasym týbegeyli ózgerdi. Sol sekildi ynta men yqylas payda bolsa, mәdeny qúndylyqtardyng qayta ornyghuy qiyn bolmaydy.

- Últtyq iydeologiyamyzdyng tiregi ne bolu kerek?

- Keybir halyqtar últtyq iydeologiyasyn qoldan jasaydy, joqtan jasaydy. Al bizde últtyq iydeologiyanyng negizi bar, Abaydyn, Maghjannyn, Shәkәrim sekildi aqyndardyng múralarynda últtyq bolmys jatyr. Sony býkil halyq bolyp sinire alu qajet. Bizde jauanmәrtlik, hal ilimi degen arnayy sopylyq ilim bar. Abayda ol - tolyq adam ilimi, Shәkәrimde - ar ilimi. Osy atalghandardyng barlyghy iydeologiyanyng «әkesi», ruhany qazynamyz. IYdeologiya degenimiz - sanany tәrbiyeleu. Al Batystyng iydealy qanday? Amerikalyqtardyng týsiniginde úrlaysyng ba, ar-namysyndy taptatasyng ba, әiteuir aqsha tauyp kel. Aqshang bolmasa, sening qúnyng da joq. Protestanttyq dinde Qúday aqshasy bardy sýiedi deydi. Osydan baryp individualizm tuyndaydy. Múnday týsinik bizding tabighatymyzgha kelmeydi. Bizding órkeniyetimizdi eng gumanistik qogham dep atasa bolady. Mysaly, Shynghyshandy alyp qarasanyz, nege ol eshkimning tiline tiymeydi, dinine, saltyna shýilikpeydi? Dәl osynday ústanymda bolghan patsha bar ma?

- Sopylyq ilim bizge qanshalyqty jaqyn?

- Qanshalyqty jaqyn dep súraq qoydyng ózi qate boluy mýmkin. Sebebi ol bizding tól ruhaniyatymyzben etene aralasyp, dәstýr-bolmysymyzgha sinisip ketken. Sopylyqtan qashpau kerek. HII ghasyrda býkil әlemdik dengeydegi oilaudyng eng biyigine jetken sopy aqyndary bolatyn. Biz islamdy qabyldaghanda sopylyq ilimi arqyly qabyldadyq. Sodan jaman bolghan joqpyz. Qazir sopylyq ilimin - Allagha serik qosushylardan dep synaydy. Joq, olay emes. Abay men Shәkәrim shygharmashylyghynda bazbireuler aityp jýrgendey, sopylyq ilimning keybir atributtary emes, týpki negizderi jatyr. Sondyqtan eger sopylyqty teristeytin bolsaq, Abay men Shәkәrimdi, býkil qazaq mәdeniyetin teristegenimiz bolyp shyghady. Jan men tәnning ilimi bar. Ony bizding qazirgi filosoftar onsha týsine almay jýr. Mәselen, olar psihologiya ghylymyn jantanu dep atap jýr. Olay emes qoy. Psihologiya - adamnyng boyyndaghy psihologiyalyq oilaudyng zandylyqtary turaly ghylym. Abay men Shәkirimning oilau payymyna qazir Europa da, Shyghys ta jete almay otyr. Men oilaymyn, qazirgi kezde sopylyq ilimning jekkórinishti etip kórsetilui ózimizding tarihymyzdy jetik bilmeuimizden bolyp otyr.

- Ángimenizge raqmet.

Alashqa aitar datym...

Biz eskirgen, qasandanghan europalyq modeliden mýlde týbirimen janarghan últtyq shyghystyq modelige bet aluymyz kerek. Bir sózben aitqanda, qoghamdyq ghylymdar salasy, tәlim-tәrbie jýiesin berip otyrghan pedagogikalyq ghylym salasy ózining keleshekte jýretin jolyn, yaghny relisin auystyruy kerek. Onsyz biz ózimizding baghytymyzdan, tura jolymyzdan tayamyz.

Súhbattasqan Sәken Kókenov

«Alash ainasy» gazeti 12 Qantar 2010 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377