Tilderdi damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyn dayyndau jónindegi toptyng otyrysyndaghy sóz

Býgingi qazaq qoghamy ómir sýrip jatqan zaman - orasan zor tarihy ózgerister zamany. Bir ghasyrdyng ishinde bizding qogham bir emes, birneshe sayasi-ekonomikalyq formasiyalardyng auysuynyng kuәgeri jәne qúrbany boldy. Al osy ózgeristerding barlyghy tilimiz ben tiltanuymyzgha qalay әser etti? Sol ózgeristermen birge kelgen jana qoghamdyq qatynastar men úghymdar tilimizge yaghny ómirimizge endi me? Eger Kenes zamanynyng tiltanushylary qogham tilin keshegi totalitarlyq jýiening kezindegi qatynastargha layyqty ete aldy desek, býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng mamandary últymyzdyng tilin, halqynyng oilau dengeyin HHI ghasyrdaghy postindustrialdyq qogham talaptary men zamanauy synaqtargha say, bәsekege qabyletti qoghamnyng qalyptasuyna tiyisti qyzmet ete aldy ma? Áriyne búl onay súraqtar emes. Desek te olargha dúrys jauap izdep, jantalasyp júmys istemesek,  últymyzdyng bolashaghy jarqyn bola qoymaydy. Jiyrmasynshy ghasyrdyng ghúlama oishyly, fizik Verner Geyzenberg «bizderding kórip, angharyp otyrghanymyz tabighattyng ózi emes, alayda súraq qoy tәsilimizge baylanysty tanylyp otyrghan tabighat» degen eken. Yaghny bizder belgili bir mәselelerding sheshimin izdemes búryn ózimizge jәne qoghamgha qoyar súraqtarymyzdyng dúrystyghyna, zandylyghyna, qisyndylyghyna kóz jetkizuimiz kerek.

Tilderdi damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyn dayyndau jónindegi toptyng otyrysyndaghy sóz

Býgingi qazaq qoghamy ómir sýrip jatqan zaman - orasan zor tarihy ózgerister zamany. Bir ghasyrdyng ishinde bizding qogham bir emes, birneshe sayasi-ekonomikalyq formasiyalardyng auysuynyng kuәgeri jәne qúrbany boldy. Al osy ózgeristerding barlyghy tilimiz ben tiltanuymyzgha qalay әser etti? Sol ózgeristermen birge kelgen jana qoghamdyq qatynastar men úghymdar tilimizge yaghny ómirimizge endi me? Eger Kenes zamanynyng tiltanushylary qogham tilin keshegi totalitarlyq jýiening kezindegi qatynastargha layyqty ete aldy desek, býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng mamandary últymyzdyng tilin, halqynyng oilau dengeyin HHI ghasyrdaghy postindustrialdyq qogham talaptary men zamanauy synaqtargha say, bәsekege qabyletti qoghamnyng qalyptasuyna tiyisti qyzmet ete aldy ma? Áriyne búl onay súraqtar emes. Desek te olargha dúrys jauap izdep, jantalasyp júmys istemesek,  últymyzdyng bolashaghy jarqyn bola qoymaydy. Jiyrmasynshy ghasyrdyng ghúlama oishyly, fizik Verner Geyzenberg «bizderding kórip, angharyp otyrghanymyz tabighattyng ózi emes, alayda súraq qoy tәsilimizge baylanysty tanylyp otyrghan tabighat» degen eken. Yaghny bizder belgili bir mәselelerding sheshimin izdemes búryn ózimizge jәne qoghamgha qoyar súraqtarymyzdyng dúrystyghyna, zandylyghyna, qisyndylyghyna kóz jetkizuimiz kerek.

Taghy da qaytalayyn: til sózden túrmaydy, sóz tilden shyghady! Tildi qalyptastyratyn oy men is emes, til oy men isti qalyptastyrady. Gumbolitsha aitqanda: «Til -  oidy jasaqtaytyn, qalyptastyratyn organ» (nemisshesi -  Die Sprache ist das bildende Organ des Gedanken). Taghy bir sitata keltireyin. Ludvig Vitgenshteyn «mening tilimning shekarasy mening dýniyemning shekarasy bolyp tabylady» dep aitqan eken. Olay bolsa, bizding maqsatymyz -  ana tilimizdi reformalau, damytu arqyly, til shekarasyn keneytu arqyly últymyzdyng kenistigin ashu, órisin keneytu!

Til ózgermey - zaman ózgermeydi. Til reformalanbay - tirligimiz bayandy bolmaydy. Adamdardyng oilau tәsili ózgermey, dýniyeni týisinu әdisteri ózgermey, eshtene ózgermeydi. Til ózgermey eshqanday sayasi, әleumettik, ekonomikalyq, psihologiyalyq janalyqtar men qatynastar ornamaydy. Al adamdardyng oilau qabileti tek til ózgergen kezde ghana ózgeredi! Búl aksioma! Odan qorqudyn, ýrkuding esh qajeti joq. XVI ghasyrda ómir sýrgen babamyz HIH ghasyrdaghy Abaydy tolyq týsinbese, HIH ghasyrdaghy Abay bizderdi týsinbesi haq. Sebebi zaman ózgergen sayyn til de ózgerip túrdy. Al HHI ghasyrda túrghan bizder «til tazalyghyn» saqtaymyz degen jeleumen oilau qabyletimiz ben mentaliytetimizdi HIH ghasyr ne HH ghasyrdyng basy dengeyinde qaldyra berer bolsaq, zaman kóshine ilese almaymyz! Til - bizding ómirimizding ózegi, qoghamymyzdyng ainasy. Tilding damu dengeyi men qoghamnyng damu dengeyi birimen-biri ústas, tyghyz baylanysy bar qúbylystar. Tilimizde oryn tappaghan, naqty atauy joq úghymdar men qúbylystar ómirde de joq. Árbir zat pen qúbylys payda bolar búryn aldymen tilimizge enui tiyis.

Naqty úsynystar:

1. Mening týsinigimde bolashaqtyng tarihshylary býgingi qoghamymyzda bolghan oqighalardy tek qana tarihy qújattar arqyly ghana emes, tildegi ózgerister arqyly zertteytini haq. Kýn sayyn ómirge jana neologizmder men jana sóz tirkesteri kelip jatyr. Áriyne, olardyng kóbi zamanynyng kontekstisi arqyly týsindirile alady. Kontekstten aiyrylyp qalghan sóz - jartylay óli sóz. Mysaly, Kenes zamanynda payda bolghan jýzdegen "auatkom", "obkom" siyaqty sózder men sóz tirkesterin býgin eshkim qoldanbaydy. Zamany ótken song olardyng qajettiligi de joq bolyp shyqty. Sol siyaqty býgingi kýni de jana sózder men sóz tirkesteri dýniyege kelip jatyr. Olardyn, sózsiz, ýlken payyzy uaqyty óte, kontekstisi ózgergen sayyn maghynasy ketip, qoldanystan týsip qalady. Biraq, tilde qalatyn bóligi de bar emes pe? Olardyng barlyghy da tildik noosferamyzdyng bóligi. Olardy týsinbey sol zamandy týsinu mýmkin emes.

Mysaly, jaqynda ghana aghylshyn tili millionynshy sózben bayydy. Ol qaydan belgili boldy? AQSh-tyng Los-Andjelos qalasynda arnayy memlekettik emes zertteu ortalyghy bar. Ol ortalyqtyng qyzmetkerleri әlemning aghylshyn tildi interneti men әlemde shyghatyn barlyq aghylshyn tildi basylymdaryn múqiyat qarap, zerttep otyrady. Sonda payda bolghan jana sózderdi internet-saytqa salyp, olardyng "shyghu tegin", kontekstisin kórsetip, til mamandarynyng arasynda talqygha salyp otyrady. Dәl osynday júmys kezinde, til mamandary ony jaqsy biledi, kenes zamanynda әrbir on jyl sayyn shyghyp túrghan mamandandyrylghan qalyng sózdikter arqyly jýzege asyp otyrghan.

Mening oiymsha bizderge de osynday júmys kerek. Qúdaygha shýkir, tilimizding baylyghy da bar. Tilimizding bolashaghy bar ekenin rastaytyn, dәleldeytin tildik shygharmashylyq júmysy da jýrip jatyr. Býgingi qazaq baspasózi tek qana últtyq partiya rólin ghana emes, últtyq til fabrikasynyn, zauytynyng da rólin qosa atqaryp keledi. Oghan janadan ashylyp kele jatqan qazaqtildi internetting mýmkinditkerin qosynyz. Mysaly, osynda otyrghan Múhtar aghamyzdyng songhy bir eki jylda oilap tapqan sózderi men sóz tirkesteri qoghamnyng arasyna sinip ketti. "TJ", "MGhQ" degen siyaqty. Jastar arasynda keybir basshylardyng memlekettik tilge degen kózqarasyn suretteytin "saudabayshyldyq", "davay-davay" degen sózder payda boldy. Keshegi Amanhan Álimning "doshanshyldyq" dep polemika jaghdayynda aityp qalghan ashty sózi de bar. Olar tilge enui de, enbeui de mýmkin. Biraq, olardyng býgingi kýndi týsinu, tereng týisinu ýshin qajet ekendigin eshkim joqqa shyghara almaydy. Qoryta aitsaq, osynyng barlyghy - bireuge únasyn, únamasyn - zerttelip týsindirilui kerek. Ol ýshin beyresmi, memlekettik úiym qúryp, ony memlekettik tapsyrys arqyly qarjylandyrugha bolady.

2. Til shygharmashylyghyna qatysty. Kezinde, esterinizde bolar, kenes odaghy qúlaghan kezde әrbir basylym arnayy rubrikalar ashyp, onda qazaqtyng ziyaly qauymy, ghalymdary bir-birimen jarysa jana sózder men terminderdi izdep, qanshama taytalasqan diskussiyalar jýrip jatty. Býgingi kýni anda-sanda "Ana tilinde" ghana shyghatyn azyn-aulaq maqalalar bolmasa, onday qyzu júmys joq. Ókinishke oray, bizder qoghamnyn, últtyng osynday bir energiyasyn, yntasyn óshirip alghan siyaqtymyz. Alayda jana terminderding qajettigi haq qoy? Qoghamnyng barlyq salasyna jana úghymdar kelip jatyr, ghylym men tehnika aldygha damyp, últymyzgha qúiryghyn ústatpay ketetin týri bar. Olay bolatyn bolsa, osy júmysty qayta jandandyru qajet. Áriyne, terminderding birizdiligi qajet, әriyne búl salada belgili bir tәrtip boluy kerek. Biraq búl tәrtip pen birizdilik ózining qaynar kózi - últtyq shygharmashylyqty túnshyqtyrmauy kerek. Terminologiya salasynda jýrgen azamattardy jaqsy tanimyn, olargha min taqqanym emes. Biraq termiologiya salasynyng burokrattanuy iske paydasyn tiygizip otyrghan joq ekeni men ýshin anyq. Mysaly, bayaghyda terminkomnyng әrbir otyrysy qoghamdyq-sayasy manyzy bar oqigha bolatyn. Býgin, nege ekeni belgisiz, onyng otyrystarynyng bar-joghy turaly aqparatty kezdestire bermeymiz.

Jalpy alghanda jana sóz oilap tabu, onyng kýndelikti qoldanysqa kirip, qoghamnyng ishine sinip ketui onay sharua emes. Biz qazaq qoghamynyng damuyn qamtamasyz etetin til modernizasiyasyn iske asyru turaly aituymyz kerek. Sonymen qatar, osy tildik salany, til shygharmashylyghyn damytatyn infraqúrylymdy, ortany da qalyptastyruymyz kerek. Til salasynda innovasiyamen, shygharmashylyqpen ainalysatyn әrbir adamdy tauyp, ony yntalandyratyn ortany qoldan jasasaqta, oidan shygharsaq ta qalyptastyruymyz kerek. Dostovskiy ómirining sonyna deyin orys tilin "stushevatisya" degen sózben bayytqanyn maqtan tútqan eken. Bizder de el ishinen osynday ýlkendi-kishili dostoevskiylerdi tauyp, olardy moyyndaytyn, halyqqa tanytatyn ortany qalyptastyrayyq. Ataq, danq degen úghymdar keybir kezde qoghamdy aldygha bastaushy kýshke ainalady. Olay bolsa ataqqúmarlyqtyng ózin últ paydasyna júmystandyrayyq. Árbir terminning avtoryn de nasihattap otyrayyq. Búl, sózsiz, әsire bәsekelestikke alyp kelui mýmkin. Joq jerden daular da tuady. Biraq, tilding damuy ýshin osynday dauly orta kerek. Dau degenimiz qyzu temperatura. Eldigimizding jarqyn bolashaghy ýshin múz bolyp qatqan may jilikten góri búrqyldap qaynap jatqan sorpa dúrys siyaqty. Mysaly, әrbir memlekettik organ men vedomstvonyng saytyna sol salagha qatysty terminder sózdigin salyp, aiyna bir ret bir sózdi shygharyp, sonyng ýzdik audarmasy, qazaq tilindegi ýzdik balamasy ýshin konkurstar nege jariyalamasqa? Respublika dengeyinde de osynday konkurstar ótkizilse. Jyl sayyn ótken jyl ishinde payda bolghan jana sózder men sóz tirkesteri turaly esepter dayyndap, olardyng reytingisin nege basyp túrmasqa? Mysaly, Reseyde ýsh jyl qatarynan osynday konkursty "Novaya gazeta" basylymy men tanymal filosof Mihail Epshteyn basqaratyn Orys tilin shygharmashylyq damytu ortalyghy úiymdastyryp otyrady.

3. Latyn әlipbiyine qatysty. Erte me, kesh pe bizding elimiz latyn әlipbiyine kóshedi. Búl taqyryp qaytse de kýn tәrtibinen týspeydi. Qajet desenizder әlipbiydi almastyru jana taghdyrdy tandaghanmen birdey. Biz Reseyding mәdeni-aqparattyq yqpalynan shyghamyz dep ashyq aitatyn bolsaq, basqa týrik elderimen iyq tirestirip túramyz desek, onda latyn әlipbiyine kóshu mәselesi sonyng eng tiyimdi joly. Búl taqyrypty "qymbat eken", "oqyghymyz kelmeydi", "bizden keyingiler jasasyn", "últymyz dayyn emes", "kórshimizge únamaydy" degen jeleumen artqa shegindire bersek - útylamyz. Latyn әlipbiyimen mektepti bitirgen alghashqy úrpaq - otarsyzdanghan úrpaq bolyp sanalady. Oghan deyingilerimiz ortada qalghan, beyuaqtaghy úrpaqpyz. Latyn әrpine kóshu kem degende qart buynnyng bir bóligin aqparattyq ainalymnan shygharyp tastaydy. Búl bizding otarsyzdanuymyz ben jana satygha shyghuymyz ýshin tóleytin qúnymyz. Kez-kelgen shynayy tarihy manyzy bar sheshimning jýzege asuy bir topty әlsiretip, belgili bir shyghyndardy qajet etetini tabighy qúbylys. Nan satyp alsaq oghan aqsha shygharamyz. Denimiz sau bolsyn desek ózimizding janymyzdy qinap, dәrisine qyruar qarajat júmsaymyz. Tildik reforma - óte qymbat, dәmi ashty, biraq ainalyp kelgende paydasyn tiygizetin dәri. Oghan dayyn boluymyz kerek. Mysaly, mening Núrjan әjem sauatyn tóte jazumen ashyp, artynan latyn әrpin mengerdi. Kirillisany da, orysshany týsine almay ketti. Marqúm shesheme latyn әrpimen hat jazatyn. Alayda eshkimnen kem bolghan joq, zamanynan qalyp qalmady. Ózi auyldan Almatygha kelip, kósheni súrap ýidi emin-erkin tauyp keletin. Qoghamda bolyp jatqan oqighalardy teledidarsyz-aq bilip, týsinip jýretin abyz adam edi.

Mening oiymsha, býgingi kýni elimizde arnayy býgingi Filologiya institutynan tys Memlekettik til instituty ashylyp, oghan osy mәseleni tabystau kerek. Ótkende latyn әlipbiyine qatysty әngime shyqqan kezde bir top ghalymdardyng ghana pikiri ótip, mәseleni tez jabugha tyrystyq. Sonda negizinen Ózbekstan men Týrikmenstannyng tәjiriybesine sýiengen mysaldar ghana keltirilgeni esimde. Biraq, osy túrghydaghy Ázirbayjannyng tәjiriybesi turaly nege aitylmaghan? Onyng ýstine Ózbekstan men Týrikmenstannyng jabyq elder ekenin, ondaghy jaghdaydy ghalymdar negizinen Reseyding aqparat kózderinen alghanyn nege ashyq aitpaymyz? Áriyne Resey ýshin bizding elderding kirillisadan ketkeni tiyimsiz. Latyn әlipbiyine kóshuding tarihy manyzyn orys ghalymdary bizderden de beter týsinip otyr. Biz bolsaq solardyng maqtaghanyna mәz bolyp, arqamyzdan qaqqanyna qaryq bolyp jýrmiz. Sondyqtan latyn әlipbiyine kóshu turaly baptardyng jana memlekettik baghdarlamagha kirgeni jón. Meyli ony "zertteu" deyik, "dayyndyq" deyik. Biraq osynday bir bap bolsa, bolashaqta osy júmystardy memleket tarapynan qarjylandyru júmysy jenildeydi. Erteng biylik te, qogham da osy mәseleni tereng týsinip, pisip jatsa, Qarjy ministrligi "búl shara baghdarlamada kórsetilmegen" dep qiyp tastamauy ýshin auaday kerek.

Sóz sonynda osy bizding komissiyanyng júmysyna qatysty bir-eki pikir aitsam.

Shyn mәninde sózden iske kóshetin uaqyt keldi. Últymyz bizderding barlyghymyzdan syndarly, mazmúndy júmys kýtip otyr. Osynda otyrghan birazymyzdyng memlekettik tilge qatysty ústanymymyz keshe ghana Assambleya úsynghan Doktrinagha balama qújattyng ishinde aiqyn jazyldy. Sony da osy júmysymyzda paydalanayyq. Ol qújat tek azghantay toptyng ambisiyasy emes, últtyng talaby, halyqtyng qalauy.

Memlekettik komissiyanyng júmysyn әrdayym ashyq ótkizu kerek. Ár otyrysyna baspasóz ókilderi kelip qatysuy tiyis. Árbir otyrysymyz qyzu talqyda ótsin, biraq onyng sonynan japyraqtay bolsa da qújat, tiytimdey bolsa da nәtiyje shygharyp otyru kerek. Dayyndalyp jatqan qújattyng airyqsha manyzy bar ekenin eskerip, onyng jobasyn baspasózge basyp, halyqtyq talqydan ótkizip alsaq. Sonda ghana búl qújattyng mazmúny da, pәrmeni de artatyn bolady.

Biz biylik pen qoghamnyng ózara júmys istey alatynyn, ortaq mýddege kelgende bas biriktire alatynyn kýndelikti enbegimizben, ainalyp kelgende ortaq nәtiyje -baghdarlamanyng jobasymen dәleldep beruimiz qajet.

Barshanyzgha tabys tileymin!

Nazar qoyyp tyndaghandarynyzgha rahmet!

«Abay-aqparat»