Jeksenbi, 16 Mamyr 2021
Janalyqtar 3141 0 pikir 1 Aqpan, 2010 saghat 06:30

Serik Erghali. «ALDASPAN» JAYLY BIRER SÓZ

(ESSE)

Jastardy andatu

Ókinishke oray, býgingi qazaq tarihshylary janasha tarihty (noveyshaya istoriya) zerdelep ýlgere almauda. Sonyng bir dәleli - HH ghasyrdyng 90-jyldary qúrylghan úiymdardyng tarihyn әli kýnge halqymyzdyng tarihy retinde qaramauy, kópshilik nazaryna úsynbauy. Sodan da bolar, býginde qúrylyp jatqan qoghamdyq birlestikter búrynghy tariyhqa qarap zerdeleuge mýmkindigi bolmaghandyqtan, búrynghy qateni qaytalauda, «balalyq aurudan» aryla almauda. Sol sebepti de, birinshi jaqtan bayandalsa da, tarihshy bolmasaq ta, tarih jasaugha qatysushy retinde osy joldardy riyasyz jariyalap otyrmyz, kem-ketigimizdi oqyrman keshirer.

Maqalagha ózek bolyp otyrghan ótken ghasyrdyng 90-jyldary Aqtóbe oblysynda qúrylyp, qoghamdyq ortadan óz ornyn alghan «Aldaspan» úiymy jayyndaghy estelik, qazyrghy jas baskerlerimizdi (liyderlerimizdi) oigha qaldyrar degen maqsatpen jariyalap otyrmyz. Aqtóbe oblysyndaghy qoghamdyq úiymdar kóshin bastaghanymen, qazirgi  úrpaqqa beymәlimdene týsken «Aldaspan» birlestigi turaly jastargha mәlimet beru qisyndy bolar. Agha  úrpaqtyng osyndayda jas buyngha qamshy saldyrmay-aq jol kórsetkeni  jón degen oimen maqalany  qoghamtanushy jastargha  arnaghandy  mindet qyldyq.

(ESSE)

Jastardy andatu

Ókinishke oray, býgingi qazaq tarihshylary janasha tarihty (noveyshaya istoriya) zerdelep ýlgere almauda. Sonyng bir dәleli - HH ghasyrdyng 90-jyldary qúrylghan úiymdardyng tarihyn әli kýnge halqymyzdyng tarihy retinde qaramauy, kópshilik nazaryna úsynbauy. Sodan da bolar, býginde qúrylyp jatqan qoghamdyq birlestikter búrynghy tariyhqa qarap zerdeleuge mýmkindigi bolmaghandyqtan, búrynghy qateni qaytalauda, «balalyq aurudan» aryla almauda. Sol sebepti de, birinshi jaqtan bayandalsa da, tarihshy bolmasaq ta, tarih jasaugha qatysushy retinde osy joldardy riyasyz jariyalap otyrmyz, kem-ketigimizdi oqyrman keshirer.

Maqalagha ózek bolyp otyrghan ótken ghasyrdyng 90-jyldary Aqtóbe oblysynda qúrylyp, qoghamdyq ortadan óz ornyn alghan «Aldaspan» úiymy jayyndaghy estelik, qazyrghy jas baskerlerimizdi (liyderlerimizdi) oigha qaldyrar degen maqsatpen jariyalap otyrmyz. Aqtóbe oblysyndaghy qoghamdyq úiymdar kóshin bastaghanymen, qazirgi  úrpaqqa beymәlimdene týsken «Aldaspan» birlestigi turaly jastargha mәlimet beru qisyndy bolar. Agha  úrpaqtyng osyndayda jas buyngha qamshy saldyrmay-aq jol kórsetkeni  jón degen oimen maqalany  qoghamtanushy jastargha  arnaghandy  mindet qyldyq.

Onyng ýstine Aqtóbede, tipti Qazaqstan boyynsha túnghysh qúrylghan qoghamdyq úiymdar qatarynan sanalatyn «Aldaspan» birlestigining eng әueli jastardyng pikirtalas kluby týrinde dýniyege kelgenine biyl 20 jyl tolyp otyr.

Kәzirgi kezdegi qoghamdyq-әleumettik salalardyng týrlisin qamtyghan  qoghamdyq úiymdardyn  bastauynda  20-ghasyrdyn  90-jyldarynda últtyq mýddeni  nysana etken  úiymdar  qúryla bastaghan edi. Ádette múnday qúbylysqa  qoghamdaghy  bolyp jatqan  týrlenimder  yqpal etpey  qoymaytyn. Sol sebepti de, elimizdin  batys aimaghyndaghy Manghystau  oblysynda  Janaózen oqighasynyn  dýmpuimen «Parasat» qoghamy  dýniyege kelse, Aqtóbede «Aldaspan» ýiirgisining negizi qalana bastaghan tús bolatyn.

Aqtóbede 1990 jyly 24 qantarda  saghat 18-de alghashqy jinalysy ótken kishkentay ghana «Aldaspan» kluby qúrylghanda, ony qúrushylardy últtyq ruhtyng subektisi bolar dep oilamaq týgili, «jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty» dep qudalaugha salghandar da bolghan edi. Biraq, boydy bughan  jastyqtyng búla kýshi me, әlde Jaratqaniyeden darityn últtyq ruhany quat pa, 25-35 arasyndaghy jas qyz-jigitterding saghyn eshkim de, eshtene de syndyra almady. Olar Aqtóbeni qoyyp, naghyz aldaspanday jarqyrap, Almatydaghy iyntelliygentterding auyzyna ilikti. Klub birlestik boldy, onyng arty Azamattyq «Azat» qozghalysyna úlasty. Búl top qazaq halqynyng tәuelsizdigi jolyndaghy kýreste aldynghy sapta bolyp, aqyl-oyymen de, úiymdastyrghysh qabiletimen de erekshelendi. Búlargha tiyisti nazar, qúrmet, taghylghan tósbelgi bolmasa da, kýsh-jigerleri talmastan, dauystary qarlyqpastan, jýrekteri qaymyqpastan әli keledi. Olar zir sayasat jýrgizuge, el basqarugha beyim bolsa da, bir kezderi Aqtóbe qalalyq kenesindegi 24 deputattyq orynnyng ýshten birin iyelense de, biylikke ólip-óshpese de, odan qaghaju kórse de, alash mýddesi jolynda boy kórsetulerin qoyghan emes. Bәlkim, últtyq mýddeni  dittegenderding tarihy sybaghasy  da osymen shekteler me eken, kim bilsin...

 

HH ghasyrdyn  sonyndaghy  Qazaqstandaghy sayasi  auan

Qazaqstannyng tәuelsizdik aluy qarsanynda sayasy partiyalar men  qozghalystardan góri  kәzir beyýkimettik nemese ýkimettik emes  dep atalyp jýrgen úiymdar  kóp bolushy edi. Olargha sol kezdegi qyzyl impreiyalyq jýie «neformalidar» dep aidar taghyp, sol kezgi qoghamnyng kóztýrtkisine ainaldyrugha tyrysatyn-dy. Al, sol kezdegi Qazaqstan jaghdayynda sayasy qozghalystardan góri, múnday úiymdardyng kóbirek boy kórsetui, qazaq halqynyng sol  kezdegi sayasy hal-ahualynyng sayasatqa әli de bolsa  jetile  qoymaghandyghyn  bildiretin  jayt edi. Sol sebepti de, Baltyq boyy men Kavkaz elderinde, Ukraina men Belarusta  sayasy últtyq maydandar  qúrylyp jatqanda, bizdegi júrt  eng әueli  «Qazaq tili» qoghamyn  qúrumen, últtyq tilding mәrtebesi  jónindegi maydangha  kirisumen shektelgen-di. Kýn tәrtibine últtyq tәuelsizdikting ornyna til mәselesin qoyghan búl jaghday - sol kezdegi Qazaqstandaghy últshyl sayasy auannyng әljuazdyghyn bildiretin kórinis-ti.

Dey túrsaq ta, Qazaqstan boyynsha qoghamdyq belsenim tudyrghan eki baghyttaghy qozghalysty ataghan jón, olar: qazaqtildi azamattar ýshin «Qazaq tili» qoghamynyng qúryluy bolsa, halyqtyng qalghan bóligi ýshin qoghamdyq týrtki bolghan «Nevada-Semey» antiyadrolyq qozghalysynyn  dýniyege kelui bolatyn.

Aqtóbe oblysy boyynsha «Nevada-Semey» antiyadrolyq qozghalysynyng bólimshesi bolyp qúrylghan «Jem» antiyadrolyq tobyn  aimaqtaghy alghashqy qoghamdyq qúrylym retinde ataugha bolady, degenmen atalghan top óz dauysyn ekologiyalyq salada shyghara alghanmen, oblystaghy  ekologiyalyq ahualdyng basqa ónirlerine qaraghandaghy shiyelenisi bәseng boluyna oray, keyinnen búl topty qúrushylar qazaq tilining mýddesin qorghaugha oiysqan bolatyn.

Óz uaqytynda Qazaqstannyn  tәuelsizdigi jolyndaghy aghymgha Aqtóbe óniri de  ózine tәn qoghamdyq - sayasy úiymdarymen ýles qosty. Búl  oblysta eng alghashqy  qoghamdyq kýres kóshin eki baghyttaghy top bastaghan bolatyn: olar - qoghamdyq-sayasiy-mәdeny «Aldaspan» birlestigi men Aqtóbe  qalasynyng demokratiyalyq kýshter  odaghy (DKO) .

«Aldaspandy» qazaqtildi últshyl jastar qúrsa, al DKO-ny demokratiyalyq kónil-kýidegi nomenklaturalyq intelliygensiya jasaqtap, onyng basynda kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri Marat Túrdybekúly Ospanov túrghan bolatyn.

 

Últtyq mәsele - úiymdasugha týrtki

Kez kelgen qoghamdyq úiym  qúrylarda  oghan qoghamdyq  mәsele  týrtki bolyp  qúrylady, eger onday  jaghday bolmasa, resmy tirkelgen úiym qaghaz jýzinde  qalyp, tarih әlgi  shala-jansar  «sharanany» elemesten jerlep tastay beretini bar.

Qazaqstanda  últtyq sana bolmysy qarapayym ghana  qazaq tilining qoghamnan  shetteliluine qarsy  jan ashuy negizinde boy kóterdi. Búl jayt Pribaltika, Kavkazda,  Ukraina men tipti, Ózbekstanda sayasy sharua Odaqtan bólinuge sayyghanda miyqqa kýlki ýiiretin jaghday edi. Qysqasy, bizdegi sayasy basty talap o basta Qazaqstannyng egemendigi emes, әueli qazaq tilinin  mәrtebesi turaly  bastalghan  bolatyn. Sóitip, qazaqy orta qozghalysty sayasy mәselenin  sebebinen emes, saldarynan bastaghan edi. Al, shyn mәninde  sebepke bas salugha  últtyq dәrmen sәikes emes bolatyn. Búl kórinis - qazaq halqynyng basqa odaqtas respublika últtarynan góri eselep ezilgendigining saldary-tyn. Sóitip, Qazaqstanda  osynday «tildik aghym» tolqynynda birshama  últtyq sayasatshylar sayasy sahnagha shyqty. Olargha sol kezdegi Almatyda «Ana tili» klubyn qúrghan Jasaral Quanyshәliyn, Dos Kóshimderdi jatqyzugha bolar...

Jas sayasatshy retinde ol kezde men  jan jaghyma  barlaudan bastadym. Aldymen Aqtóbedegi, әsirese, Almatydaghy belgili ziyaly azamattarmen  qatynasqa  týstim. Sóitip, elde «Qazaq tili» qoghamyn qúrudy  sózden iske ainaldyrugha belsene kirisken edik.

 

Alghashqy qadamdar

1989 jyly  qazanda bolghan Almatydaghy Til bilimi institutynyng Gharifolla Ánesov pen Amanghos Mektepov sekildi birqatar jas ghalymdardyng úsynysymen «Qazaq tili» qoghamynyng qúryltayyna men de  barghan  bolatynmyn. Biraq, barlyq oblastardaghyday qúryltaydyng aqtóbelik delegasiyasy da sol kezdegi biylik tútqasy bolyp tabylatyn Kompartiyanyng oblystyq komiytetining tikeley qatysuymen  iriktelgen edi. Qysqasy, búghan deyin ózimdi neformali retinde kórsetip alghandyqtan, men әlgi resmy delegattar tizimine enbey qaldym. Oghan qaramastan meni  qúryltay  úiymdastyrushylar Almatygha qoyar da qoymay  shaqyrghan edi. Óitkeni, sol kezde  әlgi  «Qazaq tili» qoghamyna  biylik pen  til  jankýierlerinin  kózge kórinbeytin talasy  jýrip jatqan-dy. Sebebi, atalmysh úiymgha qazaqtildi  ortanyng yqpaldy  kýshteri  qosylyp, biylikke birshama  yqpal etetindey synayy bayqaldy. Sol sebepten, sol kezdegi  biylik  onyng aldyn alyp, atalmysh úiymnyng qúryluyna tikeley atsalysu  arqyly ony baqylaugha nemese auyzdyqtaugha tyrysty.

Osylaysha, qoghamdyq úiymnyng qúryltayyn ótkizu men oghan delegattardy saylaudy  sol kezdegi biylikting tútqasy Kompartiya  ózi atqarghan edi de, ony oblystarda obkomdar jýzege asyrdy. Men obkomnyng eshbir kóz qyryndaghy  adam bolmaghandyqtan, kompartiyalyq delegattarday emes, jol shyghynymdy kóteretin óz qaltamnan basqa  eshkim joq edi. Degenmen, sol kezdegi júmys ornym «Aktubneftegazgeologiya» óndiristik birlestigining kәsipodaq  basshysynan  jol qarajatymdy shyghartyp alyp, obkomdyq delegattarmen men de  Almatygha úshatyn  samghauyrgha (ol kezde úshu biyleti úmytpasam 46 som/rubli) otyrghan edim.

«Almaty» meymanhanasynda delegattardyng barlyghyna aldyn ala oryn alynyp qoyylghan eken. Úiymdastyrushylardyn  ózderi shaqyrghasyn men de ózimning ornalasuyma kýdiktengen joqpyn. Sóitip, kezegimmen qonaq ýy әkimshiligine tayay bergenimde, obkomnyng iydeologiya jónindegi  bólimining orynbasary bolyp jýrgen qandas aghamyz bólim bastyghy oryntaghyndaghy Plotnikov degen orys aghaygha sybyr ete qaldy. Men onyng «myna jigit bizding tizimde joq, ol - neformali» degenin qiyndyqsyz estidim. Sóitken boyda mening tizimde joqtyghymdy bólim bastyghy qonaq әkimshisi ornyndaghy tikbaqay orys әieline qúshyrlana aitty. Álgi әiel maghan býgingi týndi «Almaty» meymanhanasynda ótkizuge dәmelenbey-aq qoyym kerektigin keskinimen de, kesip aitqan sózimen de  jetkizdi.  Múnyng bәrin baqylap túrghan Idosh (Asqarov - «Aktóbe» gazeti bas redaktorynyng sol kezdegi 1-orynbasary) maghan óz bólmesine jýrip týnep shyghudy úsyndy, biraq men rahmetimdi aityp shyghyp kettim. Sóitip, Anatil ýshin kýresting alghashqy týnin sol kezdegi astanamyzdyng kýzgi kóshesinde ótkeruge tura keldi.

Ertenine, әriyne, meni eshbir qiyndyqsyz Til bilimi institutynyng jigitteri sol qonaq ýige ornalastyrdy, alayda keudede óz Otanynda túryp, jigerdi qúm etip kemsitken týngi jayt ómir boyyna óz tyrtyghyn qaldyrdy. Búl - 1989 jyldyng qazan aiy bolatyn. Bile bilsek, búl mening basymdaghy emes, últ basyndaghy óz tili men eline ie bola almau kórinisi edi. Men ony jas ta bolsa jýreksher retinde qabyldadym.   Búl - mening óz halqym ýshin úmtylys jolyndaghy alghashqy ónmennen iytergen jayt bolghanmen, qoghamdyq kýrmeudi sheshuge iytermelegen birden bir týrtki bolatyn.

Kelesi kýni ertengisin «Qazaq tili» qoghamynyng qúryltayy bastalyp, M.Áuezov atyndaghy drama teatr ghimaratyna Respublikanyng týkpir-týkpirinen jinalghan últymyzdyng jaqsylary men jaysandary lyq tolyp edi. Bir qyzyghy, qúryltaydyng alghashqy birneshe saghaty qoghamdy qalay ataymyz degen tónirektegi kókezu aitysqa ainalyp, shyqpay qoydy. Ony jýrgizip otyrghan Kompartiyanyng 3-hatshysy marqúm Ó.Jәnibekov te, iydeologiya bólimining basshysy M.Joldasbekov te jalyghyp ketkendigi kózge kórinip túrdy. Sóitip, Qúryltaydyng alghashqy kýni osylaysha nәtiyjesiz qúrghaq sózben bitti. Sóileushilerding barlyghy da ataq-danqtary  zor ziyaly qauym ókilderi bolsa da, bir toqtamgha kelip, bir-birine ghana emes, eng bolmasa sózge qonaq berseyshi, shirkinder! Joq! Sózden eshkimge des bermey, ózderin ghana kórsetip qalumen órshelengen ataqtylardyng dym kórmegendey әreketteri adamnyng jýregin ainytty. Men búdan  agha buyn men ziyaly  qauymnyng sayasy qimyl men irgeli isterge dayyn emestigin týsindim. Últtyq mýddeden góri kókirekterin ózimshildik basqandargha aitarymdy aityp jónime ketkim keldi.

Solay isteuding sәti de týsti. Qonaq ýige kelip, týngi ekige deyin eki bettik hat dayyndap, erteng Qúryltaydyng tóralqasyna beruge bekindim. Ertenine hatymdy zaldan tórge jýgirtip jiberdim. Hat әueli Jәnibekovke bardy, ol azdap oqy bastady da, qasyndaghy  Joldasbekovke bere saldy. Myrzatay aghamyz hatqa shúqshidy da qaldy, sonyn ala kele basyn shayqap, Ózbekәli aghagha qaytyp berdi.  Sóitip, sol boyda maghan sóz berildi. Búl - mening halyq ýshin әrekettegi alghashqy  jenisim bolatyn! Óitkeni, yghay men syghaylardyng ortasyn qaq aiyryp, 28 jasar jigitke búlaysha sóz alu mýmkin de emes-túghyn. Áriyne, sózding kәdirin biletin Myrzatay men Ózbekәliler bolmasa, kim bilsin, ne bolaryn.

Sóitip, men ómirimde alghash ret  úly minbege shyghyp, aldyn ala jazylyp dayyndalmaghan bayandamasyz  sóilep shyghugha tura keldi. Sózimning basty  barysy kesheden bolyp jatqan nәtiyjesiz tәjikelesu jaqsy isting basy emes ekendigi boldy. Sóz sonynda múnday qoghamnyn  nәtiyjeli is atqaratynyna  kýmәnim barlyghyn jasyrmadym. Sóitip, sóz bergen aghalargha myng alghysymdy aityp, shyghyp kettim. Sol kezde kezdeysoq  menimen pikirles bir azamatpen jolygha kettim, baqsam, suretshi-mýsinshi túlghasy kelisken, jaqsaqaly jarasqan Baqytjan Ádilov eken. Ol myna qúryltaydan eshtene shyqpaytyndyghyn aityp, maghan kәzir «Nevada-Semey» qozghalysynyng mitingisi bolyp jatqandyghyn jәne soghan barugha shaqyrdy  - men qúp aldym.

Bastama men tartys

Almatydan oralghan song búdan әri ne isteu kerektigin kóp oilandym. Aqyry jas úrpaq bolyp tyng úiym  qúru qajettigine ishtey toqtaldym. Sodan «Aqtóbe» gazetindegi Idosh aghamyz arqyly 1-betke ««Qazaq tili» qoghamy janynan qazaq tilindegi pikirtalas kluby ashylmaq. Soghan mýshe bolushylar shaqyrylady» degen habarlamany  basyp jiberdim. Búl bir jaghynan tәuekeldik shara bolatyn. Óitkeni, múnday әreket «Qazaq tili» qoghamynyng basshylyghymen kelisilgen sharua emes jәne olardyng kelisim bermeytinine de senimdi edim. Sondyqtan da osynday  tәuekel әreketke baru qajet boldy. Oghan Idosh aghany paydalandym. «Qazaq tili» qoghamynyng atauy maghan  alghashqy adamdardy  jinap alugha ghana kerek edi, odan arghysy ózimizding sharua bolatyn. Áriyne, әlgi habarlandyrudy bastyrghan Idosh aghamyz kishkentay ghana qol úshyn berui arqyly qanday tarihy úiymnyng dýniyege keluine týrtki bolghanyn býgin ghana saralap otyrmyn.

Sóitip, 1990 jyldyng 24 qantary kýni keshki saghat  18-de sol kezdegi basty sayasat ýii bolyp tabylatyn Oblystyq sayasi-aghartu ýiining ghimaratyna 50-ge tarta  adam jinaldy. Onyng 30-dayy studentter men oqytushylar da, qalghany til janashyrlary men «Qazaq tilinin» belsendileri bolatyn. Jinalysty  ózim shaqyrghasyn ózime ashugha tura keldi.  Búl da mening eng alghashqy kópshilikpen jasaghan әreketterimning basy edi. Búryn komsomolda bolyp múnday sharany qolgha almaghanymmen, boygha batyldyq jinaugha tura keldi. Sheginerge jer joq, arqanda - namys! Degenmen, oiymdy, tolyq ta  týsinikti týrde qysqasha etip jetkizip, jinalghan qauymnan qoldau kýttim.

Biraq qoldau emes, eng әueli túqyrtu bastaldy. Sol kezdegi qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng basshylyghy óre týregelip, meni bar kinәmen aiyptap, múnday klubtyng týkke keregi joqtyghy aityldy. Aghalarymnyng ózderi tayyp túrghanymen qoymay, júrtshylyqqa da tarandar degen búiryq tastady. Sol kezde jәuteng kýige týsken men, eng alghashqy ruhany qoldaudy azamattan emes, azamatshadan aldym. Ol - Kýlәsh Ibragimova degen qarapayym ústaz  apay bolatyn. Apay sóz aldy da, bastan ayaq iydeyany maqúldap, júrtshylyqty qoldaugha shaqyrdy.  Osylaysha, mening ishki esebim dúrys bolyp shyqty - týpting týbinde «shópbýldirgishter» emes,   qarapayym kópshilik qoldaugha tiyis bolatyn.

Sodan keyin sóz alghan Súltanbek Tashkenbaev, Aytqaly Italiyev, Múhamediyar Amanghaliyev, Qantarbaeva Núrsúlu, Kemelbaev Bolatbek, Dýisenbina Ásima jәne bir top studentterdi ertip kelgen Abat Pangereev, Ondasyn Orazalinder men jaghynda qaldy da bardy. Sóitip, otyrystyng kelesi bóligi tolyqtay mening qarauymda bolyp, kópshilik úsynysymdy  týgeldey qoldap, «Aldaspan» atty pikirtalas kluby dýniyege kelgen edi. Klubtyng atauynyng ózi de onyng qúrylghan kýnine deyin ishtey oilastyrylghan sharua bolatyn.

Aldaspan - kóshpeli babalarymyzdyng miftik, qynsyz qylyshy, yaghny qanday jaghdaygha da dayar qaruy bolghan. Biz ony sol kezde jýrip jatqan «Qayta qúru» sayasatynyng qaruy, keritartpalyqty qiyp týstetin almas qylyshy dep týsindirdik. Biraq, úiymgha qarudyng atauyn alu da sol kezdegi týsinik boyynsha qabyldana qoyar sharua emes edi. Bir qyzyghy, klubtyng alghashqy kýni qanshama qarsylyqtar bolsa da, Almatyda ótken «Qazaq tili» qoghamynyng qúryltayynan anaghúrlym nәtiyjeli boldy. Klubtyng naghyz jaqtaushylary qiyn-qystauda tuyldy, atauy bekidi, kimning kim ekendigi kózge týsti. Qarsylastar men qoldamaytyndar teris qaraghanmen, әiteuir óz jónderimen ketti. Búl beyýkimettik úiym qúru kezinde bolatyn alghashqy saty edi jәne óz boyymda qoghamdyq basker retindegi túnghysh әldekim «dýniyege kelgeni» de sol sәtter bolatyn. Osylaysha bastapqy satylardan sýrinbey óttik. Al, tabighy týrde tuylghan «Aldaspannyn» ústanymy «Qazaq tilinikinen» góri barynsha aiqyn jәne jaltaqsyz ómirding ózinen ózi tuyndap jatty.

 

Órleudi betke alghandar - әruaqytta qoldau tabady

Tuylghan klubty  odan әri  damytu ony qúrghannan da qiyn eken. Óitkeni, bizdi resmy obkom qoldaghan joq, onyng qoldaghany -  «Qazaq tili» boldy. Sóitip, bizding aldymyzda әrbir әreketke say taktika qúryp iske asyrudan basqa amal joq edi. Biz әueli, túraqty jinalatyn oryndy sheshtik. Ol sayasy -aghartu ýiining keshkisin bos túratyn ýlken auditoriyasy boldy; sol kezdegi partiya ýiining mengerushisi Núrtaza Abdollaev aghamyz qansha jinalsaq ta bir bólmeni biz ýshin dayarlap qoydy. Búl sol kezdegi kezenge tәn solqyldaqtyqty paydalanghan shaq edi. Ózi kompartiya iydeology bola túra Núrtaza aghamyz últy ýshin ýlken tәuekelge solay bardy. Qazaq osyndayda «Jauda da bir ýiing bolsyn» degenin aitsa kerek. Ýlken úrpaq turaly  bir qyryn pikirimiz osy jerge kelgende ynghaysyz bolyp shyqty, óitkeni, agha buynnyng barlyghy birdey bizge qarsy shyghyp, ayaqtan shalghan joq. Núrtaza, Idosh siyaqty aghalarymyz qajet degen jerde demep jiberip, jigerimizdi janyp otyrdy. Jastargha  sodan basqa eshtenening de keregi bolmaytyn, qalghanynyng barlyghy ózderining boylarynan tabylugha tiyis eken.

Sóitip, basynda aptasyna bir ret jinalatyn biz, bas qosudy jiyilettik, óitkeni, oblysta últ mýddesin ashyq qorghaugha tiyis, bizden basqa  kýsh bolmaghanday sezindik. Biz bolsaq, jastyq maksimalistigimizden bolar, últtyq mýddege qatysty bar sharuany óz mindetimiz dep týsinip shapqylay berdik. Búl shapqylau  qúrghaq emes, óz jemisin bere bastady. Bizge  aqtóbelik ziyaly qauym moyyn búryp, bedelimiz arta berdi. Osylaysha 1990 jyly týkirigi jerge týspey túrghan KSRO-nyng oblystyq sayasi-aghartu ýiining janyna eki birdey kiyiz ýidi bir birine tirkestire tigip, 22 nauryz kýni qalada alghash ret últtyq iri shara jasap, nauryz kóje ýlestirip, jaqtastarymyzdy  molayta týstik. Búl - bizding qala dengeyindegi ózimizdi resmy organdargha moyyndatqan alghashqy qadamymyz bolatyn. Osylaysha «Aldaspan» danqy Aqtóbeni qoyyp, Almatygha da  jetip jatty. Astanadaghy ziyaly qauym men lauazymdy adamdardan turalay sәlemdeme qabyldaytyn kýige jettik. Solardyng biri sol kezdegi Bilim ministri Shayahmetov pen jazushy Qaltay Múhametjanov aghalar edi. Bizding óz kýshimizge senimimizdi búl jayttar nyghayta týsti, baghytymyzdy bekite berdi.

Qoghamdyq yqpal men sheshushi sәt

Klub óz júmysyn pikirtalas sipatynan sayasy yqpal etuge keneyte bastady, óitkeni basqasha mәsele sheshu mýmkin bolmady. Mәselen, qazaq ata-analar bizge balabaq, mektep ashu mәselesimen kóptep keletindi shyghardy. Al, biz olardy keri qaytarugha tiyis emes edik, óitkeni, birden bir últtyq mýddeni jaqtaushy kýsh retinde olay isteu bizge jaraspaytyn. Áriyne, onday adamdardy «Qazaq tili» qoghamyna siltep qarap otyrugha da bolatyn. Alayda, biz ózimizdi arqa tútqan adamdardan bas tartugha jýreksindik, sanymyz ben sapamyzdy molaytqymyz keldi. Osynday ústanymnyng arqasynda qatarymyzgha Estay Jaylybaev, Seyilhan Mústafiyn, Kóshkinbay Ahmetov, Orazova Aqjelen, Quanysh Qarabalaev, Sherәli Bәiimbetov, Orazbay Júmatov, Kәrimhan Qiqymbaev,  Sәbit Sýleymenov, Satanova Tansúlu, Nysanbaeva Ghaliya, Tileubaeva Botagóz t.b. qosylyp jatty. Bizding yqpalymyzdan qaladaghy últtyq mәseleler resmy týrde amalsyz sheshiluge jata bastady, tipti, onday sharalargha bizdi kiristirip, basy-qasynda  jýruge shaqyru jergilikti basshylyq dengeyindegi dәstýrge ainaldy.Bizdi últtyq mәsele men rәsimder ainalyp ótpeytin abyroygha keneldik. Mәselen, «Qazaq tili» qoghamynyng oblystyq qúryltayynda aldyn ala zaldyng әr jerine ornalasyp alghan «aldaspandyqtar» Kolbinning kadry bolyp tabylatyn sol kezdegi Aqtóbe oblystyq kompartiya komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy Kotunovty qyspaqqa alyp, Aqtóbede respublika boyynsha eng túnghysh qoghamdyq «Tiltaghdyr» gazetin shygharugha kelisim alghanbyz.

Sol kezde atalmysh gazetti tirkeuge obkomnyng qinalghany esimizde, óitkeni, ol kezde múnday qoghamdyq gazet shygharudyng zandylyghy oblysta atymen bolmaghan. Áriyne, ol gazet obkomnyng tikeley baqylauynda bolghanymen, onyng basy-qasynda bizge niyettes Quanysh Tektighúlov, Rauken Otynshin siyaqty azamattar baryn salyp jalaqysyz enbek etti. Keyin әlgi qysymgha shydamaghan obkomnyng 3-hatshysy Kotunov kelgen jaghyna keri qaytty da, onyng ornyna bizben niyettes aghamyz saylandy. Osylaysha, Aqtóbe oblystyq kompartiya komiytetining iydeologiya jónindegi hatshylyghy «Aldaspannyn» seriktesi bolyp, aramyz jaqynday týsti.

Bizdin, әsirese, namysymyzgha batqany, qalada qazaqtar túrghyndardyng tórtten birin qúrasa da, jalghyz 21-orta mektep pen aralas 6-mektepting boluy edi. Aqyry qazaqtildi balabaq pen mektep ashu mәselesine bilekti sybanyp kiristik. Ásirese, ata-analardyng ózderin oyatyp, olardyng tizimin jasaqtap, qala basshylyghyna jetkizuding ózi, odan әri әlgi ata-analardyng ýmitin naqty nәtiyjege ainaldyru qiyamet te, qyruar sharua edi. Biz sonyng bәrin qyzyghyp jýrip kiristik, óitkeni, jastyq kónil sodan ghana lәzzat tauyp, jigerge jiger qosa aldy.

Osylaysha, pikirtalas  sipatynan góri әr aluan mәsele qarau әreketine úlasqan klub júmysy bir kýni qalany shulatqan bir mәseleni sheshuine tura keldi. Ol - aralas 6-mektep jayy edi. Mektep diyrektory Zura Yqsanghaliqyzy apamyz  syrttay bizding klubtyng jaqtasy bolatyn jәne óz mektebin ónkey qazaqshagha audarugha qúmartty. Búl jayt oblystaghy sol kezdegi shovinistik kózqarastaghy  bilim beru basqarmasynyng birqatar basshylyghyna únamasa kerek, Zura apaydy zeynetke shygharyp jiberip, tipti, әlgi mektepti tolyqtay orysshagha audaru әngimesi shygha bastaghan. Sóitip, Zura apaydyng habarlamasy  boyynsha, klubtyng bir kýngi  otyrysyn osy mektepke arnaugha tura keldi. Búl - 1990 jyldyng qyrkýiek aiynyng basy edi.

Klub óz kýn tәrtibin asa múqiyatpen bekitip, ashyq ta mәdeniyetti  pikirtalas kýiinde  talqylau jýrgizip,  ashyq dauys berumen sheshetin. Qysqasy, óz ara birshama aitys-tartystan son, sol kezdegi oblystyq kenes tóraghasy Zolotarev myrza atyna ulitimatum týrindegi ashyq hatymyzdy jóneltudi sheshtik. Onda, eger de  6 - mektep taza qazaq  tilindegi oqytugha kóshpese, sayasy sharagha baratynymyzdy  eskertip, uaqyt berdik. Búl  sheshim bizge onaylyqpen kelgen joq, óz ishimizde  qorqa soqtaghan mýshelerimiz de boldy jәne odan qanday nәtiyje bolmaq degen oryndy saualdar jan jaqty talqygha týsti. Biraq bizde basqasha  qaru da, mýmkindik te  joq bolatyn. Búl sayasy qadam bizding klubty birden joghary  dengeyli sayasy satygha kóterdi. Óitkeni, «aldaspandyqtarmen» oinaugha bolmaytynyn búghan deyingi әreketterimizden týsingen oblys basshylyghy bizdi atalmysh mәseleni sheshu jobalarymen tanystyrudan úyalghan joq, al biz oghan mýddeli tarap retinde óz ústanymymyzdy saqtay otyryp, birge sheshistik. Sóitip, osy  sharanyng nәtiyjesi retinde oblystyq bilim beru basqarmasy bastyghynyng oryntaghy qazaq azamatqa tiydi. Ol - qazirgi Aqtóbe oblysynyng әkimi Eleusin Saghyndyqov bolatyn.  Al, 6-mektep jayy ózinen ózi sheshildi. Zura apay bolsa, odan keyin  birneshe jyl  diyrektor bolyp, «Elim-ay» avtorlyq baghdarlamasyn engizip, abyroyly zeynetke shyqty. Bilim beru salasyndaghy búl ózgeris Aqtóbedegi últtyq bilim beru mәselesin sheshudegi týbegeyli betbúrys boldy. Óitkeni, bir kezde jalghyz qazaq orta mektebi bar Aqtóbe qalasynda kәzir 20 qazaqtildi orta bilim oshaghy bolyp otyr.

Klubtan birlestikke

Búl nәtiyje «Aldaspan» klubynyn  odan әri mәrtebesin  keneytui kerektigine tiredi. Sóitip, 1990 jylghy 21 qazanda respublika kóleminde  qonaqtar shaqyryp, «Aldaspan» qoghamdyq ruhaniy-mәdeny birlestigining qúryltayyn úiymdastyrdyq. Búl shara - atalmysh klubtyng úiymdyq dengeyge kóterilgendigi ghana emes, jana satydaghy  jauapkershilik bolatyn. Atalmysh jauapkershilik bizdin  Aqtóbe qalalyq atqaru  komiytetinde  resmy tirkeluden ótuge tiyis ekenimizdi algha jaydy. Osylaysha, ómirimizde alghash ret  zandy negizdegi  birlestikting jarghysyn jasap, ony tirkeuge bet aldyq. «Birlestiktin  bir-aq tóraghasy bolsyn, Serik, ózin  bola salsayshy»- degen jigitterding qolqasyna qaramastan,  bir emes 3 tóraghalastyng boluy kerektigin ózimshe dәleldep, Estay Jaylybaev pen Súltanbek Tashkenbaevtardy úsynyp, tentóragha retinde saylandyq. Múnyng sebepteri kóp bolatyn: birinshiden, qabiletti jigitterding barlyghy da basker bolyp qalyptasuy kerek boldy; taghy bir sebep - syrt kózge  bir ghana baskerding baryn kórsetu emes, birneshe túlghanyng baryn tanytu úiymnyng bedelin arttyryp, újymdyq maqtanysh ornata týsetindigin týsindik. Onyng ýstine, Estay eki tilde jaqsy sauatty aghamyz boldy da, sol kezdegi obkom, gorkomgha kirgende erkin sóilesetin túlghasyn tanytty. Sondyqtan onyng búl qasiyetin biylikpen qarym-qatynasqa qoiygha taptyrmas әleuet edi. Al, Súltanbek sharuashylyq jaghyn keremet úiymdastyratyn qabileti bar azamat bolyp shyqty. Sóitip, úiymnyng strategiyalyq bolashaghyn bir adamnyng atyna baylau arqyly emes, birneshe túlghalardy ósiru arqyly, onyng ishki damu mýmkindigin  әshkere ete otyryp, syrt kózge birinen biri ótetin azamattardy tanytumen úiym abyroyyn asqaqtatugha tyrysqanbyz.

«Aldaspannyn» әreketi barysynda jazylmaghan bolsa da, ýrdiske ainalghan  nәrseler kóp bolatyn-dy. Mysaly, birlestiktin  teng tóraghalary men belsendilerining ózderine tәn atqaratyn salasy boldy. Ózim jalpy strategiyalyq basshylyqty, Estay syrtqy ortamen baylanysty alyp, Súltanbek  úiymnyng ishki mәselelerimen ainalyssa, al Kóshkinbay  úiymnyng materialdyq jaghdayyna jauapker, Aytqaly jalpy mýshelermen júmysty qolgha aldy. Búl úiymnyng ishki qayshylyqtargha úrynbauynan saqtaytyn jýielilik edi.

 

 

0 pikir