Altaydyng kýngey betindegi elding hali óte auyr. Qys qaqap túr. Aghayynnyng aldyndaghy qarayghan mal júttan qyrylyp jatyr. Kýngeydegi júrttyng kýni ne bolar eken dep múndaghy (Qazaqstandaghy) basshy-qosshynyn, resmy oryndar men sayasy úiymdardyng biri selt eter emes. Nege? On millionnan astyq dep dabyrayyp jýrgen qazaqqa syrttaghy qazaq kerek emes pe? Qiyr jaylap shet qonghan qazaqtyng taghdyryna, әleumettik túrmysyna biz nege qol úshyn sozbaymyz? Bizding osylaysha saual tastay otyryp mәsele kóteruimizding mәnisin bilginiz kelse, tómendegi aqpargha kóz jýgirtiniz.

«Abay-aqparat»

... Apat boldy dep memlekettik qordan, el ortalyghy Ulaanbaatardan 1700-den astam shaqyrymgha tiyelip kelgen jem-shóp bir million ýsh jýz myngha juyq bas maldyng júmyryna júq bolar emes. Onday kómek-saughanyng kele beruine ondaghy qordyn  da shanaghy shamaly. Qiyr batystaghy Bayan-Ólgiy  aimaghyn bylay qoyghanda irgesindegi Óvórhangay qatarly aimaqtyng maly neshe jýz myndap qyryluda. Aqsýiek júttan ainalasy ay jarym uaqyttyng ishinde el kóleminde qyryq millionnan astam maldyng ýsh millionan astamy qúry saldy. Bayan-Ólgiyde mal sany byltyr million jarym edi, jyl ayaghynda eki jýz elu myngha kemip ketti. Songhy derekter boyynsha, qantardyng basynan beri taghy  elu myn  túyaqty jút jútyp ýlgeripti.

Altaydyng kýngey betindegi elding hali óte auyr. Qys qaqap túr. Aghayynnyng aldyndaghy qarayghan mal júttan qyrylyp jatyr. Kýngeydegi júrttyng kýni ne bolar eken dep múndaghy (Qazaqstandaghy) basshy-qosshynyn, resmy oryndar men sayasy úiymdardyng biri selt eter emes. Nege? On millionnan astyq dep dabyrayyp jýrgen qazaqqa syrttaghy qazaq kerek emes pe? Qiyr jaylap shet qonghan qazaqtyng taghdyryna, әleumettik túrmysyna biz nege qol úshyn sozbaymyz? Bizding osylaysha saual tastay otyryp mәsele kóteruimizding mәnisin bilginiz kelse, tómendegi aqpargha kóz jýgirtiniz.

«Abay-aqparat»

... Apat boldy dep memlekettik qordan, el ortalyghy Ulaanbaatardan 1700-den astam shaqyrymgha tiyelip kelgen jem-shóp bir million ýsh jýz myngha juyq bas maldyng júmyryna júq bolar emes. Onday kómek-saughanyng kele beruine ondaghy qordyn  da shanaghy shamaly. Qiyr batystaghy Bayan-Ólgiy  aimaghyn bylay qoyghanda irgesindegi Óvórhangay qatarly aimaqtyng maly neshe jýz myndap qyryluda. Aqsýiek júttan ainalasy ay jarym uaqyttyng ishinde el kóleminde qyryq millionnan astam maldyng ýsh millionan astamy qúry saldy. Bayan-Ólgiyde mal sany byltyr million jarym edi, jyl ayaghynda eki jýz elu myngha kemip ketti. Songhy derekter boyynsha, qantardyng basynan beri taghy  elu myn  túyaqty jút jútyp ýlgeripti.

Qyryq-elu gradusqa jetetin  qyzylshúnaq qytymyr ayazdan jazghytúrymnyng qatty yzghary men qara jeli qatty bolady búl jaqta. Juan jinishkerip, jinishkening ýziletin kezi dәl sol nauryz, kókek ailary. Qystay aryqtap әlsiregen mal ishinen shóp ketip, túralap jyghylyp, qyrmanday qyrylady. Aymaq kólemindegi jýz myngha tarta halyqtyng  teng jarymy mal baghyp kәsip etedi. Endeshe Altay qazaqtarynyng  tirnektep jighan az ghana dәuleti qúmgha qúighan suday qúrdymgha ketkeli túr degen sóz.

Aymaq ortalyghy Ólgiy súmynynan 200-300 shaqyrym qashyqtyqtaghy Búlghyn, Bayannuur, Saqsay malshylarynyng hal-jaghdayy tipten mýshkil. Olargha avto kólik týgil at, týiemen qatynau auyrgha týskeli aidan asty. Úlaqshyn, Ashylybúlaq, Asqynty, Qarakól qatarly qyryq kýn shildening ózinde qar basyp jatatyn qiyn asulardy  bir-eki metrlep qar basyp qalghan. Jergilikti túrghyndar men aimaq ortalyghynan barghan arnayy qútqarushylar, shekarashylar joldyng qaryn kýregenimen qayta-qayta dauyl ýrlep tastap, ese berer emes.

Ókimet hal-qadyrynsha sharalar qoldanuda. Ulaanbaatarda, sonday-aq aimaq ortalyqtarynda  «Malshylargha kómek» atty jylu-jәrdem jinau nauqany jýrip jatyr. Alayda banknyng boryshyna belshesinen batqan júmyssyz jarly halyqtyng qaltasy tesik.

Altay súmynynda mal jayyp jýrgen bir qoyshy ýsip ólip,   qol-ayaghyn ýsik shalghan eki malshy auruhanagha jetkizildi. Osynday suyq habarlar  jii estiledi. «Erten, kelesi aptada, arghy aida suyq qatayady, aq búrqaq soghady!»  degen ýreyli saqtandyrulardan da qúlaq túnady. "Jaghalaspay jan qalmaydy" dep aimaq basshylary, Resey men Qazaqstannyn, Qytaydyng kórshiles audan, aimaqtaryna qol úshyn berudi ótinip qúraq úshuda. Olardyng qashan kómek bereri әzirshe mәlim emes.

Juyrda Monghol elining parlamentine saylanghan mәrtebeli ýsh ókil - Tileyhan Álmәlikúly, Bәdelhan Qabdislamúly, Jekey  Qalidoldaúly aimaqqa kelip, auyldardy aralap qaytty. Olar keshikpey Almaty  men Astanagha barady eken.

Olardyn  qanday qareket jasap, ne is bitir qaytaryn әzirge bir Qúday ghana biledi.

Mine Bayan-Ólgiydegi hal-kýy osynday.

Ashar Atatanym

Arnayy www.abai.kz aqparattyq portaly ýshin Altaydyng kýngey betinen.

Suretterde: Jút. Mal qyrylyp jatyr...