Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3394 0 pikir 3 Nauryz, 2010 saghat 16:53

Internet-konferensiya: Tayjan Múhtar Bolathanúly

*Bәrekeldi, Múhtar myrza! Hosh kelipsiz. Alghashqy súraghym: Bolathan aghamen birge ol kisi shetelderde elshi bolghan kezde siz qasynda boldynyz ba? Ol kisining qanday minezin ónege tútasyz?


Men әkemmen birge bala kezinde Soltýstik Yemende 1975-1980 jj birge túrdym. Sol kezde әkem atalghan elde Sovet Odaghynyng konsuly edi. Ákem 1993 jyly Mysyrgha  Elshi bolyp taghayyndalghanda men Varshava Uniyversiytetinde student bolyp oqydym. Kanikul kezinde baryp túrdym.


Ákem parasatty, sabyrly, tura aitatyn adam boldy. Men marqúm әkemning osy minezin ónege tútamyn.

*Múhtar myrza! Sizding әkeniz últjandy túlghalardyng biri edi. Osy rette Bolathan Tayjannyng esimin úlyqtau kalay jýzege asyrylyp jatyr dep oilaysyz?

*Bәrekeldi, Múhtar myrza! Hosh kelipsiz. Alghashqy súraghym: Bolathan aghamen birge ol kisi shetelderde elshi bolghan kezde siz qasynda boldynyz ba? Ol kisining qanday minezin ónege tútasyz?


Men әkemmen birge bala kezinde Soltýstik Yemende 1975-1980 jj birge túrdym. Sol kezde әkem atalghan elde Sovet Odaghynyng konsuly edi. Ákem 1993 jyly Mysyrgha  Elshi bolyp taghayyndalghanda men Varshava Uniyversiytetinde student bolyp oqydym. Kanikul kezinde baryp túrdym.


Ákem parasatty, sabyrly, tura aitatyn adam boldy. Men marqúm әkemning osy minezin ónege tútamyn.

*Múhtar myrza! Sizding әkeniz últjandy túlghalardyng biri edi. Osy rette Bolathan Tayjannyng esimin úlyqtau kalay jýzege asyrylyp jatyr dep oilaysyz?


Biz әkemizding atynan qor ashtyq. Ákem turaly bile týskiniz kelse myna saytty www.boketaizhan.kz   ashyp kórulerinizge bolady.  
Al endi «Bolathan Tayjannyn  esimin úlyqtau qalay jýzege asyp jatyr?» degen súraqqa jauap beretin bolsam bylay: 2008 jyldyng 26 nauryzynda  Almaty qalasynyn  kóshelerining birine BOLATHAN  TAYJANNYN  aty berildi. Ákem qaytys bolghannan keyin de 10 aidyng arasynda biz B.Tayjannyn  «Ataly sózderi» atty 3 tomdyq  maqalalar jinaghyn jәne  onyng qatysuymen bolghan telebaghdarlamalar  jinaghyn 2 DVD týrinde basyp shyghardyq.
Eger osy kezde әkemiz tiri bolghanda ol kisi 69 jasqa keler edi (B. Tayjannyng tughan kýni 8-nauryzda). Osyghan baylanysty 3 tomdyqty jalghastyryp әkem turaly marqúmnyng dostary men әriptesterining estelikterin toptastyryp 4-shi jәne 5-shi tomdy shyghardyq .
Ákemizdyng tughan jeri Pavlodar qalasynda, ózi oqyghan №10 mektepte Bolathan Tayjan  kabiyneti  ashyldy.
Sol qaladaghy Euraziyalyq innovasiyalyq uniyversiytette, Bolathan Tayjan atyndaghy studenttik «Parasat» jaryssóz kluby da bar. Búl klub studentterding ózderining ghana bastamasymen qúrylghan.

*Búl balanyng qay jetistigin dәriptep konferensiya úiymdastyryp otyrsyndar? 2030 jylgha deyingi e ldi, qazaqty mazaq qylghan strategiyasy ýshin be? Ákesining de bitirgeni shamaly.


Búl súraq shamasy Abay.kz aqparattyq portalynyng újymyna arnalghan siyaqty.

 

 

*Sәlemetsiz be? Siz búryn jogharghy jaqta qyzmet istepsiz. Elimizding damuy, qalyptasuy, ekonomikalyq jaghdayy qalay órlep jatqanyn bayqay aldynyz ba, qay dengeyde eken, ne degenmen shetelde bilim aldynyz ghoy salystyryp kórgen bolarsyz.


Qazaq tilinde erkin sóiley alayz ba?

Penonobloktan ýy salu Astana qalasynyng aua-rayyna qolayly ma? Qysta suyq bolmay ma? Aq-Aru


Qazaqstannyng ekonomikalyq qúrylymy durys emes. Shetelmen salystyrghanda dengeyi óte tómen. Eng manyzdy sebebi - sayasy jobasy dúrys jasalmaghan. Bizge sayasy reforma kerek. Búl jayynda «Dat» gazetine bergen súhbatymda da aitqan bolatynmyn.Sol gazette sayasy reformany últ janashyrlarynyng qazirgi әreketimen baylanysta qarap bylay degen edim. Býgingi kýni Múhtar Shahanov bastaghan qozghalystyng maqsatyn eldegi basqa últ ókilderi de týsine biluge tiyis. Búl jerde ózge últty kemsitip, ózimiz ghana ýstemdik etemiz degen niyet týp-tamyrymen joq. Bar mәsele – memleket jýrgizip otyr¬ghan kereghar sayasatqa kelip tireledi. Qa¬zaqstandaghy memleket qúrushy últ – qazaqtar ekendigi anyq.
Álemdik sayasy kartagha kóz jýgirtsek, jer sharyndaghy barsha memleketter ózderining últtyq belgilerine qaray qúrylghan. Últtyq emes dep tanylatyn memleketter otarlaushy elding biyligine baghynyshty kýn keshude. Afrikadaghy, tipti әldeqashan qalyptasqan Europanyng Balqan týbegindegi elder ydyrap, últtyq erekshelikterine qaray, jeke jeke memleket bolyp qalyptasuda. Búl – zandy qúbylys. Kýni býginge deyin últtyq tәuelsizdikke úmtylyp, azattyq jolynda kýres jýrgizip jatqan elder bar. Sondyqtan osy jerding iyesi – qazaqtar ózining últtyq bolmysyn tu etip jatsa, ol da órkeniyetke úmtylghan memleket¬ting belgisi dep baghalanuy kerek.

«Qazaq tilinde erkin sóiley alasyz ba?» degen súraqqa keletin bolsaq, men qazaqtyng bir balasy retinde men ózimdi ana tilimnen maqúrymmyn dep aita almaymyn. Biraq, erkin kósilip sheshen sóiley almaymyn. Oiymdy jetkize alatyn ortasha «sauatym» bar. Degenmen bolashaqta qazaq tilinde jogharghy dengeyde sóileytinime senemin.
Penobloktan ýy salu Astana qalasynyng aua-rayyna qolayly bolady. Qysta suyq bolmauy kerek. Óitkeni ol óte jyly jәne qúrylysqa qolayly material bolyp tabylady.

 

 

*Kedending odaq turaly ne aitasyz? Osy kedendik odaqqa kirip alyp erteng Reseyding yqpalynan shygha almay qalyp jýrmeymiz be? Kedendik odaq ne ýshin kerek boldy dep oilaysyz?
Jarqyn


Aykyn gazetine (02.03.10.) shyqqan súhbatymda daosy taqyrypta sóilep edim:

- Biz Kedendik odaqqa beker kirgen siyaqtymyz. Óitkeni Qazaqstannyng ekonomikasy Reseyding ekonomikasynan 14 ese kishi. «Ógiz ben shybyn» birige almaydy ghoy. Týptep kelgende, biz Kedendik odaqty qúrmadyq, kerisinshe, Reseyding kedendik territoriyasy, kedendik sayasatyna qosyldyq. Kedendik tarifterge baylanysty qabyldanghan baj salyqtarynyng 92 payyzy - Reseyding baj salyqtary. Biz 5 mynnan astam baj salyghyn kóterdik. Keybir derekter boyynsha, Qazaqstannyng kedendik baj salyghy ortasha eseppen 5 payyzdy qúraytyn edi. Resmy derekter boyynsha, búl kórsetkish 10,6 payyzgha deyin kóterilgen. Áleumettik manyzdy tauar týri - jana kólikterge salynatyn baj salyghy 30 payyzgha deyin, eski kólikterge - 35 payyzgha deyin kóterildi. Búl halyqtyng qaltasyna onay tiymedi. Týptep kelgende, keden odaghy halyqtyng kedeylene týsuine әkep soqty. Sarapshylar qantar aiyndaghy inflyasiya kólemin saraptay kele, inflyasiyanyng bir ay ishinde 1,4 payyzgha óskenin kórsetip otyr. Egerde búny bir jylgha shaqsaq, onda 17 payyzdyq inflyasiya ósimin alamyz. Al ótken jyly inflyasiya 7 payyzdan da tómen edi. Shyntuaytynda, biz Reseyding óndiris oryndaryn qorghap otyrmyz. Nege Qazaqstan azamaty Resey óndirushilerining mýddesi ýshin aqsha tóleui kerek?
Baj salyghynan týsetin qarjyny bólu isinde de tensizdik aiqyn bayqalady. Mәselen, qazir dau bop jatyr: Resey baj salyghynan týsken qarjynyng 90 payyzyn ala ma, әlde 86,5 payyzyn ba? Yaghny qarjynyng basym bóligi Resey budjetinining býiirin toltyra týsedi. Deputat Qaraghúsovanyng aituynsha, bizding budjet jylyna 75 mlrd tengeden aiyrylyp otyrady eken. Resey sonshalyqty alyp memleket, ol eshqashan da ekonomikalyq túrghydan ózinen 14 ese kishi Qazaqstanmen nemese 34 ese kishi Belarusipen sanasyp otyrmaydy. Mysaly, Kedendik odaqtyng komissiyasynda Reseyding enshisinde 57 dauys bolsa, Qazaqstan men Belarusi әrqaysysy 21,5 dauysqa iye. Sondyqtan bizge Kedendik odaqtan shyghu mәselesin kótergen jón siyaqty. 1969 jylghy Vena konvensiyasy boyynsha onday mýmkindik bar. Atalghan konvensiyagha sәikes, basynda anghyrttyq tanytqan el qanday da bir odaqtan shygha alady.

 

*Siz QR strategiyalyq josparlau jәne reformalar boyynsha Agenttiginde qyzmet atqaryp 2030 jylgha deyingi Qazaqstannyng Strategiyalyq damu josparyn jasaghan toptyng qúramynda bolypsyz. Osy topqa Erjan Ótembaev jetekshilik etti degen sóz ras pa? Jalpy, ol qanday azamat? Ony jaqyn tanimyn dep aita alasyz ba? Altynbek Sәrsenbaevty attyrugha sonyng tapsyrys berui mýmkin be?


IYә, 2030 jylgha deyingi Qazaqstannyng Startegiyalyq damu josparna Erjan Ótembaevtyng jetekshilik etkeni ras. 1997-1999 jyldar aralyghynda osy kisining qol astynda júmys istedim. Óz tarapymnan aitar bolsam ol kisi sabyrly, meyrimdi bolatyn. Biraq asa jaqyn tanimyn dep aita almaymyn, óitkeni júmys barysynda ol kisi mening bastyghym boldy. Ótembaev Altynbek Sәrsenbaevty attyrugha tapsyrys berdi degenge óz basym senbeymin.

 

 

 

*«Taizhan Terminal» jobasy ne qyzmet atqarady?
Qaramaghynyzda qansha adam júmys isteydi?
Siz baysyz ba? Baylyq turaly әkeniz ne aitushy edi?..

Birinshi jobamyz ol sapasy joghary qoymalardy salu, jalgha beru jәne satu. Taizhan Terminal turaly tolyq mәlimetterdi jogharyda siltemesi kórsetilgen sayttan oqugha bolady.
«Siz baysyz ba» deysiz be? - Qúdaygha shýkýr, óz otbasymdy asyraugha mýmkýndigim jetedi. Baylyq qanaghaty bar adamgha ghana bitedi. Ákem marqúm dýniyege toymaytyn adamdargha qaratyp «baylyq - qoldyn kiri» dep otyrushy edi.

 

 

 

*Bolathan agha student kezinde Mәskeude qúrylghan "Jas túlpar" úiymynyng belsendi mýshesi boldy. Sodan baqigha attanghansha sol "Jas Túlpardyn" "shabysynan" taymay qúiyndatyp ótti. Últqa qyzmet etuden, últqa janashyr boludan esh jaltarghan emes. Siz qazir sol "Jas Túlpardyn" qúramynda bolghan qayratkerlermen aralasyp túrasyz ba? Olar turaly ne aitasyz?
Qúrmetbek

Qúrmetbek myrza, men sol "Jas túlpar" qúramyndaghy qayratkerlermen aralasyp túramyn. Mysaly, Bolat Hisarov bizding әkemizding atyndaghy qordyn Qamqorlyq kenesinin  mýshesi boldy. Bir kezdegi «jastúlparlar» Aymúhan, Klara Taujanovtar, Anjela Karasaeva, Altay Qadyrjanov, Sarsenghaly Qospanov, Aldar, Nina Túnghúshpaevtar, Bekesh, Gilida Shekerbaevtar, taghy basqalar da menimen jәne Ayeke tәtemizben aralasyp túrady. Olar óz isterine jauapkershilekpen qaraydy jәne  óte kónildi újym.

 

 

 

*«El birligi» doktrinasy talqylanyp ýlken dau tuyp jatqan kezde Siz últ-patriottarynyng qatarynan tabyldynyz. Oiynyzdy ashyq bildirip orystildi basylymdargha qazaq halqynyng bolmysy, tabighaty turaly tamasha maqalalar jazdynyz! Sol kezde biylik biznesime kedergi jasaydy-au, tartyp alady-au degen qauipiniz bolghan joq pa? Qazir de qoryqpaysyz ba? Nege qoryqpaysyz? Ádette kәsipkerler gazetterge maqala jazbaq túrmaq súhbat beruden qashady emes pe?..
Gýlnaz

Qyzyq әri shynayy súraq eken. Gýlnaz sirә búl saualdy bizding eldegi qazirgi jaghdaymen baylanystyryp qoyyp otyrsa kerek. Eldik mәsele syngha týskende elding azamat úldary syngha týsedi. Sonday kezde biznesim bar edi, krediytim bar edi dep shetimizden búqpantaylay bersek ne bolghanymyz? Teginde óz isin biletin, týzu túryp týzu jýretin adam qoryqpaydy ghoy. Men úrlyq jasaghan joqpyn. Sol sebepten qoryqpaymyn. Bәrimiz qoryqsaq elimizdi joghaltyp alamyz ghoy.

 

 

 

*Múhtar Bolathanúly, sizding abai.kz saytyna qatysynyz bar ma? Nege deseniz, osy sayttan jii kórinip jýresiz. Eger siz sayttyng qúryltayshylarynyng biri bolsanyz - búnynyz qúptarlyq is eken. Qashanghy qazaq biznesi orystildi baspasózge qyzmet jasay beredi? Búl mening pikirim әri sizge qoyyp otyrghan súraghym. Rahmet.
Asqar

Asqar, qazaq biznesi orystildi baspasózge qashanghy qyzmet jasay beredi dep mәseleni dúrys anghartyp otyrsyn. Búl oiyndy qúptaymyn. Kәsipkerler elimizde qazaq últynyng kópshilikke ainalghanyn eskerip jәne bolashaqta qazaq tildi BAQ-tyng ónimderine degen súranystyng artatynyn eskerip qazirden qazaq baspasózine bet búra bastauy kerek. Al endi abai.kz saytyna keletin bolsaq Aydos Sarym jәne Dauren Quat ýsheumizding oiymyz qashanda ortaq: maqsattas, múrattaspyz.  Azamattargha qolymnan kelgenshe kómek kórsetip jýrmin.

 


*Mynau bir betine jel tiymegen bala ghoy. Shetelde oqyghan, jaqsy qyzmetterde bolghan. Endi bizneste. Osynyng bir qaryny ashyp, ertengi kýnim ne bolar eken dep alandaghan kezi boldy ma eken? Múha, ne aitasyz múnyma?
Auylda ósken Myrqymbay


Esiminizding Myrqymbay emestigine bәs tigemin. Búdan keyin auylda óstim eken dep ózinizdi búlay atamasanyz jón bolar edi.  IYә, men siz aitqanday betime jel tiymegen balamyn ghoy! Shirkin, adamnyng betine tiyetin jel siz er jetken qyrdyng samalynday bolsa, rahat qoy!
Shetelde oqyghan onay emes. Óz biznesimdi qúru tipti onaygha soqqan joq. Qiynshylyqty da kórdim,  «ertengi kýnim ne bolady eken dep» uayym keshken kýnderdi de bastan ótkerdim, qazirde bolashaghyma, zamandastarymnyng bolashaghyna әrkez alandaulymyn. Mening kónilimdegi alandy bilginiz kelse, saytymdy kóruge shaqyramyn www.taizhan.kz

 


*Múhtar Bolathanúly, Qazaqstan naghyz myzghymas QAZAQ ELi bolatynyna senesiz be ? Qanday dәlelderiniz bar?
Molhy
Iә senemin. Qazaq óte myqty halyq. Ol obektivti tarih prosessi.

 


*Abay.kz saytyna! Bauyrjan Momyshúlynyng nemeresin osynday internet -konferensiyagha nege shaqyrmaysyz? Ne degenmen asyldyng synyghy ghoy. Halyqtyng aldyna kóp shyqpaydy. Kópshilik onyng da pikirin bilgisi keletin shyghar, osy jyly atasynyng 100 jyldyghy. Búl mening jeke pikirim.Aq-Aru.
Dúrys úsynys eken. Búl úsynysty sayt basshylary eskeredi dep oilaymyn.

 

 

*Áriyne, búl súraq talay qazaqtyng kókeyin teskeli qashan... Sondyqtan, Pavlgha syigha tartylyp, qazaqqa múra bolyp kelgen múnly atau Pavlodardan tezirek qútylu bizge arman. Ári maqsat! Sondyqtan, búl ataudan qútylu bizding qolymyzdan kele me degen súraqqa ne dep jauap aitasyz? Pavlodardyng atyn Kereku dep auystyrugha qalay qaraysyz?
Ghabit Bókenbay, Kerekuden


Áriyne, tolyq qoldaymyn. Qalanyng da, oblystyng da atyn ózgertu qolymyzdan keledi. Tek búl iske jaltaqtamay kirisip, dәleldi uәj aitatyn azamattargha kóp bolyp qoldau kórsetuimiz qajet.

 


*Jәnibek han men Kerey hannyng mýsinderi «Qazaq eli» monumentinen oryn tappay qalghan kezde qor ashyp, Eskertkishterge Astana qalasynyng әkimshiligi jer berse alyp baryp ornatpaq bolyp әrekettenip ediniz. Ákimshilik sizding ol talabynyzgha jauap bermegen sekildi. Siz qorgha ózinizden basqa eshkimning qarajat audarmaghanyn jariya ettiniz. Sonda, handardyng eskertkishi qazaq biznesmenderining arasynda tek sizge ghana kerek bolghany ma? Jalpy bizding kәsipkerler últ mәselesine nege moyyn búrmaydy? Olardyng halyqshyl, últshyl boluyna ne kedergi?
Jomart

Jomart, meni tolghandyryp jýrgen mәseleni aityp otyrsyz sizde.Kәsipkerlerge halyqshyl, últshyl boludyng qajettigin men de jii aityp jýremin.Búl baghyttaghy «aghartushylyq» ústanymym týbi nәtiyjesin beredi dep oilaymyn.

*Jastardyng basyn qosyp últtyq partya qúru oiynyzda bar ma?
Men jastardyng talap tilegine, oi-armandaryna jiti nazar audaryp jýremin. Búl turasynda әngime bólek. Al әzirge aitarym jastardan jasaqtap partiya qúru oiymda joq.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1544
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3332
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6095