MÚHTAR MAGhAUIYN. ÚLTSYZDANU ÚRANY
Ilgeride «Altyn Orda» aptalyghy men «Júldyz» jurnalynda jariya kórgen qazaq әdebiyetining býgingi klassiygi, qalamger Múhtar Maghuinning (surette) әigili «Últsyzdanu úrany» atty publisistikalyq zarly tolghauyn www.abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna qayyra úsynyp otyrmyz. Týpnúsqa «Qazaq alimanaghynan»
(№01 (5) 2010 jyl qantar-aqpan) alyndy.
Abay-aqparat.
Ilgeride «Altyn Orda» aptalyghy men «Júldyz» jurnalynda jariya kórgen qazaq әdebiyetining býgingi klassiygi, qalamger Múhtar Maghuinning (surette) әigili «Últsyzdanu úrany» atty publisistikalyq zarly tolghauyn www.abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna qayyra úsynyp otyrmyz. Týpnúsqa «Qazaq alimanaghynan»
(№01 (5) 2010 jyl qantar-aqpan) alyndy.
Abay-aqparat.
«Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym!..» - dep kýnirengen edi Abay búdan bir ghasyrdan astam búryn. Keri ketken Shyghystyng ótkenin, ilgeri basqan Batystyng býgin tanyghan, óktem imperiyalardyng otarshyldyq sayasatynyng týp tamyry men bolashaq baghdaryn anyq andaghan kemenger oishyl zamannyng súrynan shoshynyp, әlgi jana nizam әkelgen jolsyz súmdyq, júrttyng azyp-tozu ýrdisin kóre otyryp, tughan últynyng keleshegine kýmәnmen qaraydy, erkindikten airyldyn, basqanyng yrqyna kóshtin, endi qaytadan onaluyng neghaybyl deydi. Jana dәuirding ghylym-bilimin iygermese de, halqynyng myng jyldyq danalyghyn boyyna sinirgen Dulat pen Múrat jýrekpen sezip, kózben kórgeninen birjola týnilip, bolashaqtan kýder ýzedi. Al Shortanbay: «Su týbine kettin, júrt, - Tal tabylmas qarmargha!» - degen qatal ýkim aitady. Búdan búryn Mahambet: «Búl qonysqa qondyrghan, - Ata-babam onbasyn, - Tanda, sirat basynda!..» - degen bolatyn. Zamana keypi osynday auyr ahualgha jetkizipti.
Biraq úly Shoqannan bastalghan taghy bir ýrdis bar edi. Ybyray Altynsarin keng óriske shygharugha tyrysqan, Abaydyng ózi de qadarynsha at salysqan, odan búryn jәne keyin, әrqily eseppen bolsa da, últtyng betke shyghar túlghalary - irgeli bir úlysty ústaghan Jәngir han, azdy-kópti biyligi bar ejelgi han, súltandar әuleti, qaradan shyqqan Qúnanbay qatarly juandar bet búrghan jana serpin - orystyng oquyn, bilimin iygeru, mansap, shenge jetu arqyly otarshyl júrtpen tendik daghuasyna úmtylu, tútas últtyng bolmasa da, jeke bir toptardyn, jeke bir әuletting tirshilik-tynysyn keneytu talaby. Baymaghambet súltan siyaqty birli-jarym qarabet satqyndar, tómengi taptan, kezdeysoq shyqqan, jeke basyn kýittegen úsaq tilmash, jәreuke, jandayshaptar boldy, biraq oryssha oqyghan qazaqtardyng alghashqy toby - tipti, el ishindegi otarshyldyqqa qarsy býlik ataulyny toqtatugha tyrysqan, búl jolda qan tóguge deyin barghan, aqyry osy qighash jýrisi basyn joyghan Ahmet Jantórin siyaqty túlghalardyng ózi últyn jana zaman, jana jaghdaygha beyimdep, zorlyq-zombylyqtan qorghashtap, qanshama paydaly qyzmet atqarghanyn kóremiz. Jәngir han taghdyry tipti ózgeshe tartyldy. Ong niyeti teriske búrylyp, aqyr týbi otarshyldyq jýie qyspaghy men tughan júrty - әli keudesi basylmaghan, ashynghan halyq arasynda, sharasyz jaghdayda qalghan beybaq han elining qajetine jaraghan qanshama aghartushylyq, sharuashylyq, әkimshilik iygi isterding úitqysy boldy. Patsha qyzmetinde jýrgen Múhamed-Salyq Babajanov, Súltan-Ghazy Abylayhanov, keyingi Ghúbaydolla Shynghyshan jәne aty belgili, belgisiz ondaghan alash azamattary mansap, shen ghana qughan joq, qadarynsha tughan halqyna qyzmet etuge, elining múqtajyn óteuge tyrysty. Álbette, búl qatardaghy qazaqtan shyqqan eng úly túlgha - Shoqan. Otarlyq ókimetke, orys halqynyng úly perzentterine tughan halqyn tanytyp qana qoyghan joq, ózgeshe jaghday, zamana qalpynan tuyndaghan últtyq iydeya - kiriptarlyq shengelindegi júrtyn qayta janghyru baghytyna núsqady. Bir jaghy Qoqan iyeligine kóshken, bir jaghy Qytay ýlesine kesilgen qazaq halqynyng tútastyghy ýshin kýresti, kerek deseniz, kýsh ketken, sharasyz jaghdayda Ortalyq Aziyany mekendegen barlyq týrik qauymynyng irgesi ajyramay, bir qolgha qarauy qajet dep bildi. Óz qany, óz nәsili ýshin. Zamannyng bir qalypta túrmasyn, europalyq ghylym-bilimge jetilgen halyq erteng óz jolyn tabaryn Shoqan jaqsy bilgen.
Jәngir han men Ybyraydy tuystyrghan, Shoqan men Abaydy tabystyrghan, Mahambet pen Shortandy zar túnghiyghyna batyrghan - jalghyz-aq múrat - últtyq mýdde, bolashaq úrpaq qamy bolatyn. Alash ortasynan boy kóterip shyqqan әrbir azamat ózin últ taghdyry ýshin jauapker sezindi. Al basynan biyligi ketken, otarshyldyq qúrdymyna qaray tartylyp bara jatqan el mýlde dәrmen emes edi. Eng bastysy - halyq ata júrtta, óz ornynda otyrghan. Dәstýr-saltynan, imanynan, tilinen airylmaghan. Sanasy túnyq, zerdesi ashyq. Bar daryny basynda. «Jaratushy boyyna osynshama qabylet darytqan halyq sivilizasiyadan qaqas qalmaq emes; kóshpendi tirlik keshken nomad qazir ózine qomsyna qaraytyn halyqtar arasyndaghy qúrmetti ornyn iyelener kýn de tuar...» - dep jazghan edi Adam Miskevichting dosy, aidaudaghy polyak ziyalysy Adolif Yanushkevich. IYә. Erte me, kesh pe. Aldynghy qatarly sanalatyn Europa halyqtarymen terezesi teng jaghdaygha, azat kýn, tәuelsiz úlysqa qol jetkizeri kýmәnsiz. Bar mәselesi batys jihankezderi men bilimdar oqymystylary tanyrqaghan zerde men zeyin, qabylette ghana túrmaghan. Qarasyny kóp edi búl júrtyn. «Qazaqtardyng esebine jetu ýshin daladaghy qúmdy sanau kerek», - deydi majar sayahatshysy, Ataqty Vamberi. Osynsha úlan-baytaq qonysty iyelenip otyrghan qazaq qisapsyz kóp kóringen. Qisapsyz emes edi, biraq jalpy sany jaghynan alghanda, Ortalyq Aziyany mekendep otyrghan tuystas halyqtardyng qay-qaysysynan da әldeqayda artyq jәne sol zamandaghy әlemdik dengey túrghysynan qarasaq, jer betindegi sany eng kóp degen otyz-qaraq halyqtyng qataryna jatar edi. Jetispey túrghan - bir-aq nәrse - europalyq aldynghy qatarly ghylym-bilim bolatyn. Qolgha týspes siqyr emes, uaqyt oza kele iygilikke ainalar qajetti kiltipan ghana.
«Orystyng tilin bil! Sol arqyly dýniyeni tany! Tendikke jet! Jana jol tap! Oqy! Oqy!» - HIH ghasyrdyng sonyna qaray jalpaq júrttyng buynyna týsken negizgi úran, basty baghdarlama - osynday edi.
Jana yqylym keldi. Tilek kýshti, ýmit zor edi.
HH ghasyrdyng basynda, әlemdik әuelgi qyrghyn bastalghan almaghayyp jyldargha qazaq júrty birshama jaqsy dayyndyqpen jetkenin kóremiz. Qay túrghydan alghanda da, tuystas, taghdyrlas ózbek, qyrghyz, týrkmen, tәjikten kósh ilgeri. Últtyq sana, sayasy belsendilik, - úiqyda, qúldyqta jatqan qara qúrylyqty aitpaghanda, otarlyq týnegindegi Aziya halyqtarynyng qay-qaysynan da ólsheusiz joghary boldy. Álihan Bókeyhanov bastaghan, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatovtar túghyryn ústaghan últtyng oyanu baghdary - qazaq qoghamynda jetekshi oryngha shyqty. Kelesi kezekte - últtyq derbestik mәselesi kýn tәrtibine qoyyldy. Últtyng ýdere órkendeu baghdarlamasy jasaldy. Alash qayratkerleri, eger qolayly tarihy jaghday tusa, qazaq halqy, sonau Shyghystaghy japon júrty siyaqty, qoghamnyng janghyruy, oqu, ghylym-bilimge jetigui arqyly ainalasy otyz-qyryq jyl orayynda mýlde janaryp, Batys elderimen tendey jaghdaygha jetedi dep bildi, qúrghaq qiyal emes, jýzege asar naqty bolmys retinde algha tartty. Tughan halqymyz erkin elde, azat qonysta óz tarihynyng jana bir kezenin bastaydy dep sendi.
Shynynda da. Otarlyq tәrtip túrghanda otyz jylda onalyp ketpes, biraq assa, arada qyryq-elu jyl ótpey, әlemning әr taraby - Afrika men Aziyadaghy aghylshyn, fransuz, nemis, golland, portugal otarlary siyaqty, qazaq eli de tәuelsizdik alugha tiyis edi. Qyrqynshy jyldyng sony bolmasa da, eluinshi jyldardyng ishinde. Úlan-baytaq jerimen, kemi jiyrma bes million taza qazaq halqymen!..
Biraq taghdyr basqasha sheshti. Álemdik soghys, qym-quyt tónkeris nәtiyjesinde ydyrap tozghan Resey imperiyasy bolisheviyker jýzege asyrghan qarymta joryqtar nәtiyjesinde biz tarapta әuelgi qalybyn tapty. Balshabektik reformalar bastaldy. Shynynda da, ainalasy otyz-qyryq jyl ishinde halyqtyng jappay sauattylyqqa jetui, ghylym-bilimdi iygerui, últtyng birjola janghyruy mýmkin eken. Jettik, iygerdik. Jәne janghyrdyq. Tek... mýlde basqa túrghyda. Eselep ósuge tiyis halyq jappay qyryldy, balshabektik qatal genosid nәtiyjesinde ózining ghasyrdyng basyndaghy - jiyrmasynshy jylghy mejesine arada alpys jyl ótken song әreng ilindi. Eshqashan orny tolmas qazagha úshyrappyz. Otyrshyldyq topany qalay tógilse de, óz jerinde jalpy júrttyng basym kópshiligin qúrap, lyqa tolyq otyratyn bayyrghy júrt dәrmensiz, azshylyqqa ainaldy, «tyng kóteru» atalatyn, otarlaudyng kezekti quatty tolqyny túsynda respublika halqynyng ýshten birine jetpey qaldy.
Tek búl ghana emes. Sovet ókimetining alghashqy kýnderinen bastap-aq alashtyng últtyq sanasy jýieli, qatal әri tynymsyz qudalaugha úshyrady. Últ mýddesine qatysty oi-pikir atauly shekteldi, últtyng úlaghatty úldary әuelde jappay qughyngha úshyrap, kóp úzamay, týgeldey aidaugha kesildi, týrmede shiridi, atyldy. Jәne búl jaghday jalpylyq sypat alyp, qazaq halqynyng sýt betindegi qaymaghy - zerdeli, sanaly, oqyghan, imandy, últshyl bóligi, eng jogharghy dengeydegi kósemderinen bastap, qatardaghy auyl múghalimine deyingi aralyqta týp-tamyrymen jer betinen alastaldy. Oqymasa da, kókiregi ashyq, namysy bar, aqyldy, qajyr-qayratty qarapayym júrt - dәuletti bayynan qatardaghy qara sharuasyna deyin - olar taghy qughyn-sýrginge úshyrady, qorlyqqa jegildi, ólimge kesildi. Nәtiyjesinde, onsyz da tozghan, teng jartysynan astamy, bәlkim, ýshten ekisi qyrylghan, barynan týgel airylghan, últtyq esiminen basqa eshtenesi qalmaghan qazaq halqynyng sonau ghún, saq, ejelgi týrik, Altyn Orda, Qazaq Ordasy zamanynan beri, eki myn, ýsh myng jyl boyy qalyptasqan bolat jetesi - últtyq genefondy búrynghy-songhy tarihta eshbir júrttyng basyna týspegen ghalamat apatqa úshyrady. Últtyng ózindik meni úmytylghan, ar-ojdany taptalyp, ótken tarihy ózine jau dep jariyalanghan, jalpaq júrt ghana emes, basshy top, ziyaly qauymnyng ózi tek fiziologiyalyq tirshilik qamymen ghana kýn keshken týnek zamany tudy. Tolyq ýsh mýshel - Alash ardagerleri: Áleken, Ahan, Jaqan, Maghjandar, biz әli baghasyn tanymay jatqan basqa da ondaghan sayasatkerler, atylghany atylyp, qalghany týrmege jabylyp, aidaugha kesilgen, qapastan aman shyqqandarynyng ayaghy túsalyp, auzy baylanghan 29-jyldan - qazaqtyng jana bir, jas buyny ósip jetip, sózge, iske aralasa bastaghan 60-jyldardyng orta shenine deyin sozylsa kerek.
Shamasy 1965 jyldan bastap, qazaq ruhaniyatynda tura shiyrek ghasyrgha sozylghan sony serpilis bastaldy. Orta ghasyrlardaghy әdeby múra qayta ashylyp, zerttelip, tiyisinshe baghalanyp, últtyq tanymgha, ruhany ómirge keng tynys әkeldi. Ótkendegi mәdeniyet tarihy basqasha bayyptalyp, ejelgi saz aspaptary qayta janghyrdy, dәstýrli qoldanbaly óner óz ornyn tapty. Halqymyzdyng azamattyq tarihy janasha bayyptalyp, ejelgi dәuirden kýni býginge deyingi kezeng últtyq múrat túrghysynan bayyptalghan, zerdeli, kórkem, keng qúlashty tarihy romandar dýniyege keldi. Tek әdebiyet, mәdeniyet qana emes, tanym-bilimnin, qoghamdyq ómirding barlyq salasynda qazaq әueni, últtyq bolymys kórinis berdi, últtyq ghylym, últtyq inteliygensiya qalyptasty. Bolashaq maman, bilimdar, qayratker úrpaqtyng ústahanasy - jetekshi joghary oqu oryndary qazaqtardyng qolyna kóshti. Qyryq jyldyq qiyndyqtan song túrmys-jaghdayy da onala bastaghan jalpaq júrtymyzdyng últtyq, otanshyldyq sanasy da aiqyndala týsti. IYә, tóbeden tajal basyp otyr, jerdegi óris taghy shekteuli, búghau tarylyp, túsau qysqara týsken, biraq halqymyzdyng kókiregi ashyq edi, keleshek kýnderden ýmiti mol edi. Sanasy ghana emes, sany da ýrdis ósu kezenine kóshken. Qayran qazaq halqy ózining basyndaghy barynan airylghan, qyrylghan, joyylghan, taptalghan, qorlanghan, shegin shúbatyp qayta túrghan, jarasyn jazyp, joghynyng ornyn toltyrugha qadam basqan HH ghasyrdyng 90-jyly edi.
Myng jyl, bes-alty jýz jyl bolmasa da, jýz, jýz elu jyl túrugha tiyisti qandyqol, jyrtqysh, quatty imperiya ... ishtegi bar keseli syrtqa tebindep, shylpara ydyrady. Áuelde Baltyq boyy, sodan song Ukraina, eng aqyrynda ózbek, qyrghyzgha deyin ózining últtyq, derbes memleketin jariyalady. Aqyry keshegi imperiya egesi, halyqtar týrmesi Rossiya da ózin tәuelsiz dep tanydy. Sirә, bauyr balaghyna jarmasyp, airylmay qoyghan Qazaqstan. Búl kezde basqanyng bәri ketip qalghan. Yaghni, Resey bizden bólinip shyqty. Endi amal joq, artqy týiening jýgi birden jenileyip, egemen el bolyp shygha keldik! Mine, alaqay! Arauaq! Aqsarbas! Qazaq ordasy qúlaghannan song jýz qyryq tórt jyl degende úlysymyzdyng tuy qayta kóterilipti. Adasyp emes, tandap tauyp, baq qonghan degen osy emes pe!
Sodan beri on ýsh jyl (Qalamgerdin jariyalanyp otyrghan zarly tolghauy 2004 jyly jazylghan. - abai.kz). Jetken jetistigimiz úlan-ghayyr desedi. Yqtimal. Qaryshtaghan damu jolyna týsippiz. Mýmkin. Ókimet pen partiyagha, yaghny basshylargha da, qosshylargha da kýmәn joq. Biz arghy jaqta, tym jogharyda ne bolyp jatqanyn bile bilmeymiz. Sirә, tauyqsoqyrmyz. Kórgenimizdi ghana moyyndaymyz. Al osy, kórip otyrghanymyz... eshqanday quanyshqa jol qaldyrmaydy. Kerisinshe. Mine, qaranyz.
Qazaqtyng qara júrty - últtyq bolmystyng tereng tamyry, kýshpen kolhozdastyru kezinde qirap baryp, qanshama qiyndyqtan song әreng onalghan, jana túrpat, jana sypatqa ie bolghan qazaq auyly birjola talqandalyp, ydyrap, kýizelip, mýlde tozyp bitti. Auyldaghy qazaq júrty bayaghy, anyz-tarihtaghy aqtaban-shúbyryndydan eki jýz jetpis jyldan keyin, sovettik genosid - ghalamat asharshylyqtan alpys jyldan son, jau qumay, mal-basy talaugha týspey-aq jappay júmyssyzdyq, tótenshe, tarshylyq jaghdayda taqau mandaghy qalalargha shúbyrdy. Búl kóktaban-shúbyryndy uaqytsha jan saqtaghanymen, bayandy tirshilikke negiz bola almay túr...
Últtyng úitqysy, aqyl-oyy men namys parasatynyng naqty aighaghy bolyp esepteletin, ózining jekelegen kórinisteri arqyly әlemdik dengeyge jetken ghylym jәne shygharmashylyq qauym birinshi kezekte qúrbangha shalyndy. Últynyng qamyn jeuge, halqynyng arman-múratyn әigileuge, býkil irgeli elding mýddesin qorghap, qaptay tóngen qater-qaupine qarsy kýresuge tiyis ziyaly qauym әuelde kýnkóris qamymen mәngirip ketse, uaqyt oza kele mýlde dәrmensiz kepke jetti. Ghylym toqyrady, әdebiyet daghdarysqa jetti. Tek ataq-dәrejeli elita ghana emes, auyl múghaliminen qala dәrigerine deyingi aralyqtaghy býkil inteliygensiya túrmys tarshylyghyna úshyrady.
Qazaqtyng úlan-baytaq qonysy - neshe myng jol boyy ata-babalarymyz jannan keship, qisapsyz qan tógip qorghaghan, úrpaghyna miras qaldyrghan qasiyetti jerimiz, mine, shyn erkindikke jettik dep otyrghan beybit kýnde, syrttan jau shappay, alapat maydanda qoldan ketpey, el aman, júrt tynyshta, kóz aldymyzda talapaygha týsti. Jalmauyz bolsa da, jebir bolsa da qazaq alsa jón, búrynnan ornyqqan kelimsek pe, әleyim-tәleyimde barymyzdy tonap baylyqqa jetken jana otarshyl ma, tipti, qoljaulyq túlghalar arqyly keregin týgel oiyp alghan sheteldik alpauyt pa - kim bolsa da, býgingi biz ghana emes, myng jyldyq bolashaq әuletimiz iygiligin kóruge tiyis ejelgi qútty júrtymyz osynday aqyrzaman tajaldarynyng kómeyine ketip bara jatyr.
Jerding ýsti bóliske týspes búryn astyndaghy qazyna talanghan. Qanday eseppen, qanday sebeppen ekenin bilip bolmaydy, altynynyz ben múnayynyz da, mysynyz ben kómiriniz de - qazaqqa ghana tiyesili qisapsyz qazynanyz týgel, eng ayaghy iship otyrghan suynyz ben jaghyp otyrghan jaryghynyzgha deyin - bәri-bәri shet eldikterding ýlesine bólingen.
Tize berseniz, sanap bite almaysyz.
Býgingi qazaqtyng basyndaghy ahual osynday bolghanda, keler úrpaghymyzdyn, keler úrpaghynyz ne, bauyrymyzdan jana shyqqan, erkin el, óz jerinde ýlken ómirge ayaq basugha tiyis býgingi balalarymyzdyng ómiri ne bolmaq? Kók túman emes - qara týtin, azap emes - tozaq. Ótken ýsh myng jyldyq tarihymyzda úrynbaghan osynday súmdyqqa jetippiz.
Ayaq astynan tәuelsizdik alghan biz emes. Búrynghy býkil sovettik kenistikte, tipti, sosialistik tәrtip shenberinde barlyq el qiyndyqqa úshyrady. Kýizeldi, taryqty. Áli kýnge deyin tyghyryqtan shygha almay otyrghandary bar. Túrmysy auyr, jaghdayy kýrdeli. Mәselen, ózimizben kórshililes Óbekstan. Árirek bolghanymen, ol da kórshi, ol da qandas tuys Týrkmenstan. Irgedegi Qyrghyzstan. Al bizding túrmysymyz týzelip kele jatyr desedi. Auyldaghy júrt ta esin jiya bastaghan. Ghylym tóniregindegi aghayyndar basqa kәsipke kóship, jazarman qauym әrqily dengeydegi әkimderdi madaqtap, kýnkóristing jana bir kózin tapqan. Úldarymyz Seyfullin kóshesinen, qyzdarymyz Sain kóshesinen nәpaqa izdep jýr. Árqily sypattaghy saudanyng da ebin ýirenip qaldyq. Árkim, ózining qolandaghy bar tauaryn kәdege jaratady. Eshkimge kinә qoya almaysyn. Bәri jón. Qaytkende de Ózbek men Týremennen ozyqpyz. Biraq... biz «әli kýnge shyn naryqqa kóshe almay jatyr» dep mensinbeytin Ózbekstanda, «jeke adamgha tabynady» dep kýletin Týrkmenstanda ... jerding ýsti - talapaygha, asty - talaugha týsken joq. Yaghni, uaqyt ozady, jara jazylady, kemtik tolady, bar baylyghy óz halqynyng kәdesine jaratylady. Qalay deseniz de, uaqytsha qiyndyq. Al, biz ... tileuimiz týgesilip, bolashaghymyz birjola kesildi me dep qorqam. Ilәiim, olay bolmay-aq qoysyn. Bolmaydy. Aryda aqtaban-shúbyryndydan ótken, beride aqsýiek asharshylyqtan ótken, enkeyse de eshqashan jyghylmaghan, iyilip baryp qaytadan boy jazghan qajyrly halqymyz, qaharman halqymyz erte me, kesh pe, ózi ie bolyp, óz elinde ózi biylik qúryp, bar múratyna jeter-aq. Tilep qana qoymayyq, nyq seneyik.
Biraq... býgingi ahualdy bayyptamasaq, osy qalpymyzdan ozbaymyz, qayta, kýn ozghan sayyn keyin kete bermekpiz.
Býgingi ahual... Nege osynday boldyq? Kim kinәli?
Ádette, halyq demey-aq qoyayyq, әlsiz kisi bar kinәni basqadan izdeydi. Jәne op-onay tabady. Áriyne, otarshyldyq zardaby. Áuelde patshalyq, keyin sovettik atalghan Resey imperiyasy zorlyqpen óz tәrtibin ornatty, bar sólimizdi syghyp aldy, boyymyzdy ósirmedi, sanamyzdy ulady. Ol ras. Ras bolsa, otarshyl jýie tek ózine layyq kisilerdi ghana mansapqa jetkizdi. Andausyzda kóterilip ketken sanalylardy shetke shygharyp, adal qyzmet jasaghandardy kótermelep otyrdy. Bir adam emes, jýzdegen, myndaghan kisini. Búl da jón eken deyik. Endeshe, dýley әri topas imperiya ayaq astynan shylpara ydyraghanda, ókimet basyna kimder jetui kerek edi? Áriyne, dәl sol sәtte at ýstinde otyrghandar!
Tәuelsizdik týsine de kirmegen, últtyq sanasy mýlde joq, nemese búldyr, ýiindegi balasymen jat tilde sóilesetin, jogharydan týsken partiyalyq núsqaumen ghana kýn keshken, kóbine-kóp qandastaryn kemitu, halqyn satumen mansapqa jetken, jetekshi tәrtipting jandayshaby bolghan, iship-jemnen basqany oilamaghan partiyalyq nomenklatura adamzat tarihyndaghy eshbir tónkeriste, jaulau soghystarynda bolyp kórmegen útysqa shyghyp, bar biylikti, bar baylyqty basyp qaldy. Mine, keselding ýlkeni qaydan órbidi deseniz!
Joq! Búl - jartylay ghana shyndyq. Ukrainada da, ishinaran Baltyq boyynda da әuelgi biylikke partnomenklatura jetken. Baltyq ta sovet ezgisin kórgen, al Ukraina... biz aityp jýrgen jýz elu, júrt aityp jýrgen eki jýz alpys emes, tura ýsh jýz jyl boyy Resey qúramynda bolghan. Qaytkende de bizben taghdyry úqsas. Al jeke bir túlghagha kelsek, bizding kisi solardyng bәrinen aqyldy, solardyng bәrinen da sayasatker desedi. Analar kelesi saylaudan ozbay, úshyp týsti, biz әli búrynghy ornymyzda otyrmyz. Jәne odan beri qansha zaman, әuelgi partnomenklaturadan kim qalypty. Bireu, ekeu, beseu... Qazir týgelge juyq jana. Tek halqymyz ghana búrynghy ornynda. Endeshe... ýlken kinәni ózimizden izdeyik. Ádili osy. Endi ótkendi eske alyp kóriniz. Tәuelsizdik kýnine, dәlirek aitsaq, Orys-sovet imperiyasynyng toqyrau, ydyrau kezenine biz qanday kepte, basqalar, ukrainany, Latviyany aitpay-aq qoyayyq, halqynyng qyryq-aq payyzyn bayyrghy últ qúraytyn Latviya qalay jetti? Azattyqty ansp jetti. Ne ólemiz, ne ketemiz desti. Sayasy patriya, últtyq qozghalysty aitpaghanda, eldegi halyqtyng qyryq-aq payyzyn qúrap otyrghan latysh júrty keleshek tәuelsizdik jolyna basyn baylady. Azat, erkin el - últtyng úranyna ainaldy. Nәtiyjesinde, tәuelsizdik kýni partnomenklatura alastalyp, sol tәuelsizdik ýshin kýresken qayratkerlerding jana bir taby biylik aldy. Qashanda solay bolghan. 40-50 jyldarda azattyq alghan Aziya men Afrika elderinde tughan halqynyng bostandyghy ýshin úzaq jyldar boyy kýresken, sol jolgha basyn tikken partiyalar men qayratkerler ókimge jetkeni belgili. Búl rette Sukarno men Neru siyaqty úly túlghalardy eske týsiruding ózi bir ghaniybet. Álbette, ghasyrdyng bas kezinde bizde de dәl osyghan úqsas jaghday bolghan. Alash qozghalysyn, onyng Álihan Bókeyhan bastaghan kósemderin aityp otyrmyz. Búdan songhy sovettik qyzyl fashizm eshqanday ashyq is-әreketke jol qaldyrmady. Dýnie birshama kenigen 60-80 jyldardyng ózinde otarshyl imperiyanyng erekshe aimaghy Qazaqstanda basqa tarappen salystyrghanda mýlde ózgeshe, airyqsha qatang jaghday qalyptasyp edi. Sonyng ózinde eldik mýdde úmytylghan joq. Anghyn aitsaq, eng auyr jyldarda ózining basyn bәigege tigip, tughan júrtynyng tútastyghyn saqtap qalghan Júmabek Tәshenov siyaqty birtuar qayratker Qapqazdan, nemese Ukraina, Baltyqtan emes, tek qazaq ortasynan ghana shyqty. Odan búrynghy Júmabay Shayahmetovtyng últynyng qayta kóterilui jolyndaghy qyzmeti airyqsha boldy. Songhy dәuirdegi Dinmúhammed Qonaevtyng úlaghatty isteri de kópke mәlim. Biraq totalitarlyq sistema óz ókimin jýrgizip, óz jolynan audarmay otyrghan. Yaghni, qanday da bolsa jeke bir qayratker - kiltipan, tetik qana. Keyingi tәuelsizdik kezeni turaly da osyny aitugha bolady. Tek búl joly jaghday ózgesherek. Sheshushi kýsh - halyqtyng ózi. Halqy qanday bolsa, ókimeti de sonday deytin naqyl bar. Dәlirek aitsaq, «Árbir halyq ózining ókimetine layyq!» Layyq emes ókimetti halyq tәubasyna týsirip, tipti, taqtan taydyryp otyrghan. Arghy tarihta da, bergi tarihta da. Ótkendegi mysal - Europa júrtynyng Aghylshyn, Fransuz, Orys revolusiyalary, qazaqtaghy Tayyr hannyng taghdyry. Býgingi eng songhy sabaq - Iraktaghy basqynshylyq soghysqa qarsy niyettegi ispan júrtynyng demokratiyalyq, әdil saylau arqyly bir-aq kýnde óz ókimetin ózgertui. Áriyne, bizdegi jaghday basqasha. Biraq tym tarshylyqta da otyrghanymyz joq. «Albasty qabaqqa qarap basady» degen qazaq. Aldaghy uaqytta qanday bolmaghy sol qazaqtyng ózine ghana baylanysty. Býgingi ahual da osy ózimiz tudyrghan, ózimiz qalyptastyrghan jaghdaydyng nәtiyjesi. Tәuelsizdik kelgen kýnnen bastap, óz mýddesin, últ mýddesin qorghay almaghan әljuaz qazaqy ruhtyng kinәsi. Bar jalany basqagha jaba bermey, eng aldymen óz tóniregimizdi týgendep alayyq. Yaghni, bizding búl jolghy kenisimiz - ókimet turaly emes. Syrtyq jaghday, imperiyalar óktemdigi, otarshyldyqtyng jana kezen, jana tәsilderi turaly da emes. Últtyq ruh, naqtylap aitsaq, býgingi qazaq qoghamynyng últsyzdyq mýsәpir keypi turaly ghana.
(Jalghasy bar)