Beysenbi, 28 Qantar 2021
Alashorda 7913 0 pikir 22 Sәuir, 2014 saghat 11:22

Túrsyn Júrtbay. «TIRIDEY TERINDI SYPYRUDYNG JOLY…» (jalghasy)

SEGIZINShI TARAU: TYLSYM TALQYSY.

(«TIRIDEY TERINDI SYPYRUDYNG JOLY…»)

 

1.

 

Auada әlde bir tylsym tynyshtyq ornaghan. Ózgeris bolatyny, búrynghy «Memlekettik qauipsizdik ministrliginin» atynyng ózgertiluinen-aq angharylatyn. Egerde Beriya ýkimet tizginin alsa, onda búl sýrkiltaydyng kýsheyetini anyq. Al Malenkovtyng beti júmsaq kórinetin. Tura sol talqylaugha qatysqandar qyzylkenirdek bolyp jatqanda, yaghni, 3-kókek kýni «Dәrigerler isine» baylanysty:

«RSFSR-ding qylmystyq-prosesualidyq Kodeksining 5 babyna sәikes búrynghy SSSR Memlekettik qauipsizdik ministrligining tergeuinde bolghan azamattardyng (aty-jóni) qylmysty is toqtatylyp... tolyqtay aqtalyp, bostandyqqa shygharylyp» jatqan edi.

Al kelesi kýni tanerteng Levitannyng tanghajayyp dauysymen SSSR Ishki Ister ministrliginin:

«Kenes memleketining belsendi qayratkerlerine qarsy ziyankestik jasap, shpiondyqpen jәne terrorlyq  qastandyqpen ainalysty dep aiyp taghylghan bir top dәrigerlerding tergeu isining materialdary tiyanaqty týrde tekserildi.

Tergeuding barysynda búrynghy SSSR Memlekettik qauipsizdik ministrligi olardy qanday da bir zandyq negizsiz tútqyngha alghan... Tekseru barysynda: aty atalghan adamdargha taghylghan aiyptyng jalghan ekendigi, al tergeu qyzmetkerleri sýiengen aighaqtar dәlelsiz ekeni anyqtaldy. Sonymen qatar búrynghy SSSR Memlekettik qauipsizdik ministrligining tergeu bólimderining qyzmetkerleri tútqyndalghandaryng ózining qylmysyn moyyndaytyny turaly kórsetindilerdi alu ýshin kenestik zanmen qatang tiym salynghan, jol beruge bolmaytyn tәsilderdi paydalanghan. Osy is boyynsha tútqyndalghandar bosatylyp, bostandyqqa shygharyldy. Tergeudi teris jýrgizgen aiypkerler tútqyndalyp, jauapqa tartyldy»,– degen mәlimdemesi jariya etildi.

Talqylau osynday dýrbelendi alanmen ótse de «KPSS-ting aibyndy jauyngeri – Qazaqstan Kompartiyasy» ózining atoylaghan ekpinin basa almady. Aldaghy ýlken әshkereleulerge dayyndalyp, qaulynyng jobasyn jasap, tútqyndalugha tiyisti «qylmyskerlerdin» tizimin jasap jatty. Osy epostar jónindegi talqylaudyng túsynda uniyversiytetten shettetilgen Tólegen Tәjibaevting orynyndaghy rektordyng mindetin atqarushy Asqar Zakarin saqtyq sharasyn qoldanyp, Múhtar Áuezovti últshyl retinde júmystan shyghardy.

Jazalau sharasyna shúghyl kirisken Akademiya «Pravdadaghy» maqala jariyalanghannan keyin bir aptanyng ishinde M.Áuezovting jyldyq esebin súratqan bolatyn. Manastanudan dýniyejýzilik bedel jiyp bergen bayandamasy da, «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» I tomyn redaksiyalaghany da, klassikalyq ýlgige ainalghan «Ertegiler» atty monografiyalyq zertteui, «Abay jolynyn» birinshi kitabyn qazaq, orys tilderinde Almaty men Mәskeuden shygharghanyna, IY.S.Turgenevting «Dvoryandar úyasyn» qazaq tiline audarghanyna, taghy da tolyp jatqan ghylymy basylymdaryna qaramastan dikussiya ótkennen tórt kýnnen keyin, yaghni, 6-kókek kýni ony:

«Áreketsizdigi jәne «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» I tomyn keshiktirgeni ýshin Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng tolyq mýshesi M.Áuezovti Qoghamdyq ghylymdar burosynyng mýsheliginen bosatty».

Akademiyanyng preziydenti D.A.Qonaev emes, viyse-preziydent M.IY.Goryaev pen bas ghalym hatshy D.V.Sokoliskiy qol qoyghan búl sheshimnen Múhtar Áuzovting sonshama sekem aluy oryndy edi. Óitkeni eki birdey ýlken mekemening jarysa – akademiyk, professor, ghylym doktoryn «ghylymy qabiletsizdigi ýshin» júmystan shygharuy tegeurini myqty tepkining yrqymen jýzege asqanyn tanytatyn.

Demek, búghan memlekettik qauipsizdik komiytetining aralasqany anyq. Óitkeni tútqyndalatyn adamdy aldyn-ala qyzmetten shettetu olardyng ýirenshikti tәsili edi. Sonymen qatar ony alandatqan týrmede jatqan Q.Júmaliyevting beruge tiyisti aighaqtary siyaqty. Tergeu isindegi jauaptyng aiyptau ýkimine alyp keletinin ol bәrinen jaqsy biletin. Jәne múnyng shyndyqqa jaqyn ekenin tómendegi estelikter rastaydy.

Á.Jaymurziyn: «Osy kezde, qazir eske týskende kýlki keletin taghy bir uaqigha boldy. Keshke taman júmystan kelip ýide otyr edim. Mashinadan týsip jatqan eki tanys kisini kózim shalyp qaldy, pәterim birinshi qabatta bolatyn. Álden keyin esik qaghyldy. Kelgender Ábdilda Tәjibaev pen Ghabiyden Mústafin eken. Eki birdey ýlken adamdardyng kelgenine tanyrqanqyrap qaldym. Amandasyp otyrghannan keyin Ghabiyden agha ózine tәn sabyrly, baysaldylyqpen bir suyq habar estigendikterin, sonyng shyn-ótirigin ózinnen bilelik dep kelip otyrmyz dedi. Ol qanday habar dep edim, erteng Múhtar Moskvagha úshqaly jatyr, biylet alyp qoydy dedi. Men Múqannyng osydan biraz búryn Moskvagha baryp qaytam-au degenin, onda MGU-de qyzym oqidy, sonyng jazghy demalysyn qalay úiymdastyrudy qarastyrayyn dep edim, sosyn ózimning biraz sharualarym bar edi degen. Men oghan barynyz, qazir pәlendey kýn tәrtibine qoyylyp túrghan mәsele joq qoy dedim de, biraz jelpinip aldyq qoy, sol jetetin shyghar, endi júmys isteu kerek bolar degenmin dedim. Ghabiyden agha: joq mәsele olay emes, Múhandy týrmege jabayyn dep jatyr degen laqap tarady, sol shyn desedi, Múhang sodan qatty shoshynuda dedi. Osynyng shyn ótirigin sen biletin shyghar dep, óz auzynnan estigeli kelip otyrmyz dedi. Laqaptyn, ósekting qanday onghany bolushy edi, biraq mynau bir shekten shyqqany boldy.

Búl beker, onday nәrse joq, al bola qalsa, maghan soqpay ketui mýmkin emes,– dep kelgen konaqtardyng kónilderin shaq-shaq bastym.

Ertenine qyzmetimdi Ortalyq partiya Komiytetinen bastadym. Ondaghy joldastarmen әrtýrli mәseleler jóninde sóilesip, tamyrlaryn basyp kórsem, onday jamandyqtyng esh belgisi sezilmeydi, al keshe bolghan uaqighany aitu maghan da úyat. Jauapty basynmen sonday sózge mәn beruing úyat emes pe dese ne demekpin...».

Ghalym Ahmedov bizge (20/ H 91 jyl): «Múhtardyng ústalatyn aldyn-ala belgili bolghan. Sol kezdegi Almaty qalalyq Frunze audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Bektembay Medeuov maghan mynaday әngime aityp berdi. Qalalyq belsendilerding bir jinalysynda sóz sóilep, Múhtar Áuezovti maqtap óttim. Sol týni basqa bir júmys auanynda meni Júmabay Shayahmetov ózine shaqyrdy. Sóz arasynda: «Sen nege býgin Áuezovti maqtadyn? Múhtar tayauda qamalady. Búl úsynysty biz eriksiz qoldaugha mәjbýrmiz. Buronyng sheshimin kýtip otyrmyz»,– dedi. Týngi 2-de ýige qaytqasyn, Ábdildә Tәjibaevqa zvondap: «Sizding ýige kirip shyghayyn»,– dedim. Barghan song Ábdildә Múhana habarlasyp: «Baryp shyghamyz»,– dedi. Múhtardyng ýiine bardyq. Men estigenimdi aittym. Ol Moskvadaghy dostaryna telefon shalyp: – Jaghday qiyn. Meni qudalap jatyr. Qamaytyn týri bar. Senderge barsam qaytedi»,– dedi. Sodan keyin úshyp ketti»,– dep maghan aitty»,– dep maghlúmat berdi.

Búl: ústalugha búiryq berildi, tek Ortalyq komiytetting kelisimin kýtip otyr,– degen sóz. Shyndyghy da solay edi.

Al búl habardyng jalghasy bylay damyghan.

Uniyversiytet rektory A.Zakarin M.Áuezovti júmystan shygharu turaly búiryqqa qol qoyylghan sәtte dәris tyndaugha kelgen shәkirti Ánuar Álimjanov búl habardy kezdeysoq (shyndyghynda qauipsizdik komiytetinde isteytin nemere aghasynan) estip qalady da, leksiya oqyp túrghan ústazyna:

«Sizge tútqyndaludyng qaupi tónip túr. Osy dәris ýstinde tikeley Mәskeuge úshynyz»,– degen maghynada tilshe jiberedi.

M.Áuezov deputattyq mandatpen biylet alyp, asygha úshaqqa otyrady. Úshaq Aqtóbe qalasyna qonghan kezde Jazushylar Odaghynyng tóraghasy Á.Jaymurzinge Á.Tәjibaev telefon shalyp:

«Siz ne qarap otyrsyz? Halyq jauy retinde ústalghaly túrghan Áuezov Mәskeuge úshyp ketipti. Masqara ghoy, taltýste halyq jauynan aiyrylyp qalghanynyz!»,– deydi.

Tura osy sózding ekinshi núsqasyn sol kezdegi Jazushylar Odaghynyng birinshi hatshysy, osy oqighanyng tikeley kuәgeri Ábdirahym Jaymurziyn:

«Men múny bilmeytinimdi, egerde mәsele sonday nasyrgha shapsa, birinshi basshygha habarlamay, sheshim qabyldamaytynyn eskertip: «Siz alang bolmanyz. Moskva da kenes odaghynyng jeri jәne eshkimge aitpanyz. Búl partiyalyq tapsyrma. Al endi siz búl habardy qaydan aldynyz?»,– degenimde Ábdildә Tәjibaev trubkany tastay saldy. Ortalyq komiytetpen habarlastym. Olar: onday jamanattyng barlyghyn, qauipsizdik komiyteti jaghynan úsynys jasalghanyn, mәsele týn ortasyna taman sheshilip qaluy mýmkin ekenin, al Áuezovting jana ghana Aqtóbeden Mәskeuge samoletten úshyp ketkenin, endi ony qaytarudyng jolyn izdestirip jatqanyn aitty. Men: Áuezov – SSSR Jazushylar Odaghynyng basqarma mýshesi, ony tútqyndau ýshin Fadeevting kelisimi kerek. Sizder óte sauatsyz sayasy qatelik jibergensizder. Áueli odaqta sheshilui tiyis edi»,– dedim. Ózim týn ortasynda Mәskeuge habarlastym. Fadeevti taba almadym. Eki kýnnen keyin Konstantin Fedinnen: «Áuezov – bizding odaqtyng mýshesi. Biz ózimiz sheshetin mәselege sizder aralaspanyzdar»,– degen habar keldi. Ol búl pikirin Ortalyq komiytetke de jetkizdi»,– dedi bizben әngimesinde.

Onyng búl sózi keyin estelik retinde baspasózde jariyalandy.

Sol kezdegi Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy Múhamedqaly Sujikov – qazaq ruhaniyatyndaghy oryny anyqtalmaghan qayratkerding biri. Ol ózining «Men ol turaly jaqsy kózqarastamyn» atty J.Shayahmetov turaly esteliginde (estelikting mәtinin sәl keyin nazarlarlarynyzgha úsynamyz) Q.Sәtbaev pen M.Áuezovti qughynnan aman alyp qalghan adamnyng biri ózi ekenin aita kelip, ony «qazaq halqyna jasalghan úmytylmaytyn jaqsylyqtyn» qataryna qosady. Al M.Sujikovtyng búl pikirine sol kezdegi Ghylym Akademiyasynyng preziydenti D.A.Qonaevting esteligi mýldem qarama-qayshy keledi.

 

D.A.Qonaev: «Birde meni Ortalyq komiytetting hatshysy Shayahmetovke shaqyrdy. Meni bógelissiz tez qabyldady, ersili-qarsyly jón súrasqannan keyin ol: tariyh, Til jәne әdebiyet instituty qanday mәselelermen ainalysyp jatqanynan mәlimet berudi ótindi. Men әleumettik salamen ainalysatyn atalghan instituttardyng nemen ainalysyp jatqanyna qysqasha toqtaldym. Ortalyq komiytetting hatshysy: Ghylym Akademiyasynyng tarihshylary ózining jibergen qatelerin bayau týzetude, al Til jәne әdebiyet instituty onyng júmysy turaly Ortalyq komiytetting qaulysyn nashar oryndap jatyr – dedi. Men qatelikti týzetuge qajetti sharalardyng barlyghy jýzege asyp jatqanyn aittym. Maghan: Ortalyq komiytetting sheshimi boyynsha qazaq eposy jóninde ótkiziluge tiyisti dikussiyagha Ortalyq komiytetting hatshysy qatysuy tiyis ekenine kózin jetkizuimdi kýtkendey kórindi. Shayahmetov: ózining dikussiyagha qatysa almaytynyn, oghan Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy (M.Sujikov –T.J.) baratynyn aitty. Men ketuge úmtylghanda Shayahmetov meni toqtatyp:

– Áuezov qazir ne istep jýr?,– dep súrady. Men:

– Onyng nemen ainalysyp jýrgenin bilmeymin, jana roman jazyp jatqan shyghar,– dedim. Hatshy maghan:

– Sizge, әriyne, professor Bekmahanovtyng Qazaq SSR-ning tarihyn búrmalaghany jәne Kenesary Qasymovtyng qozghalysyn sayasy ziyandy túrghydan kórsetkeni ýshin ony kenes soty úzaq merzimge sottaghany belgili ghoy. Sonymen qatar mýshe-korrespondent Júmaliyev pen basqa da ghalymdar sottaldy. Bizge qazir: Áuezovting ózin-ózi nashar ústap, eski qatelikterin qaytalap jýrgeni, Qazaqstannan mýldem qol ýzip, ýnemi Mәskeude túraqty túratyny turaly habarlar týsip jatyr. Ony Akademikterding qúramynan shygharuy kerek,– dedi sózining qorytyndysynda. – Múny Ortalyq Komiytetting ghylym bólimi men Ortalyq komiytetting hatshysy Sujikov talap etip otyr. Olardyng ózimen sóilesiniz, sonda kóziniz anyq jetedi.

Men múnday maghlúmatqa tang qaldym. Múnyng mýmkin emes ekenin ashyq aittym.

– Áuezov – asa kórnekti jazushy, kenes mәdeniyetining belgili qayratkeri, Mәskeuding jәne qazaq uniyversiytetining professory, tamasha mamandar dayarlap jýr. Ghalymdar ghana emes, sonday-aq milliondaghan oqyrmandar da bizding búl sheshimimizdi týsinbeydi. Sonymen qatar Akademiyanyng Jarghysynda Akademiyanyng qúramynan shygharu turaly múnday ereje qarastyrylmaghan. Akademik degenimiz – mәngilikke berilgen ataq.

Al Kenesary Qasymovtyng qozghalysyn baghalaugha kelgende eriksiz mynaday oy keldi: bizding kenestik sot qanshalyqty әdil bolghanymen de búl (ýkim shygharu – T.J.) onyng mindeti emes, ertede ótken zamannyng asa kýrdeli, qarama-qayshylyghy mol túlghasynyng tarihy salmaghy men manyzyn anyqtau – ony biletin tarihshylar men qoghamtanushylardyng enshisi bolsa kerek. Alayda, ózine tikeley qatysy joq ispen jogharydaghylardyng núsqauynsyz, sot óz betinshe ainalysty dep aitsam, jalghandyq bolmay ma?

– Ortalyq komiytetting núsqauyn oryndau kerek, joldas Qonaev,– dedi sonyn ala Shayahmetov.

Sodan keyin men Áuezovti qorghau ýshin shúghyl týrde Mәskeuge úshyp kettim. KPSS Ortalyq komiytetining Ghylym bólimi arqyly Áuezovti sonday bir qiynshylyqpen әzer qorghap qaldym. Búl turaly P.K.Ponomarenko 1954 jylghy Jazushylardyng sezinde aitty. Ol mening aty-jónimdi atap: ol Ortalyq komiytetting núsqauyn oryndaudan jaltaryp, Áuezovti qorghady, búl iste ol ýlken tabandylyq tanytty – degen sózin sonday bir tandanyspen tyndadym. Tek bir ghana jaydy týsinbedim: mening ol әreketimdi Ponomarenko qaydan bildi? Áuezov turaly men oghan eshtene aitqan joq edim ghoy. Keyinnen bildim. Ponomarenko búl maghlúmatty KPSS Ortalyq komiytetining ghylym bóliminen alypty».

Áriyne, asa kirpiyazdyqpen jazylghan búl estelikting mәtinining astarynda taghdyr men talqygha negizdelgen, emeuirin men egjeyi tereng әri kýrdeli, mýmkin qarama-qayshylyghy da bar, tylsym qúbylystar jatyr. Ony dәl qazir tarata payymdaudyng uaqyty erte. Ol ýshin búrynghy partiya, qazirgi Preziydent múraghatynyng qatparly sórelerining kóbesi sógilip, tayau tarihtyng yqpalynan ada ziyaly oy iyesi pikir qorytuy abzal. Ol kýnder de kezegimen jyljyp keleri anyq. Al D.A.Qonaev pen M.O.Áuezovting arasyndaghy jogharydaghy baylanys keyin nysanaly sarsýiektikke úlasty.

Búl derekti ústazymyz Zeynolla Qabdolovtyn:

«Uniyversiytetke kelip, qazaq әdebiyeti kafedrasyna kirdim. Qanyrap túr. Búryshta Baykenjin (Kenjebev– T.J.) kýbirlep otyr. Áuezov joq. Uniyversiytetting rektory Tólegen Tәjibaevti últshyl әri «halyq jauy» Ermahan Bekmahanovtyng pikirlesi retinde qyzmetten bosatypty. Ony almastyrghan últshyl emes Asqar Zakarin últshyldardyng ishindegi senimsiz últshyl retinde Áuezovti de júmystan shygharypty. Baykenjin qúlaghymyzgha sybyrlap qana:

– Shayahmetovting ózi Áuezovti tútqyngha alu turaly qaulygha: «Qarsy emespin»,– dep búryshtama qoysa, Zakarin ne istey almaq?,– dedi»,– degen esteligi de rastaydy.

Rasynda da, jogharydan kelgen pәrmenge Zakarin týgil Shayahmetovting ózi ne istey alar edi jәne ne istey aldy? Múny M.Áuezovting ózi móldirete jazghan, býkil qazaq ýshin mahabbattyng asyl beynesine ainalghan Toghjannyng tóli, qatymdy da tatymdy jurnalist Mәdet Aqqozin ózining Júmabay Shayahmetov turaly kitabinda:

«Jogharydaghy derekti rastaytyn ózge bir estelik «Qazaqstan milisiyasy» jurnalynyng 1998 jylghy №3 sanynda, 12 jyl qatarynan Ishki Ister ministrligin basqarghan Shyraqbek Qabylbaevting tughanyna 90 jyl toluyna arnalghan arnayy sanynda jaryq kórdi. Qabylbaevting kómekshisi, otstavkadaghy polkovniyk, QR IIM-ning ardageri Z.M.IYsghatov bylay dep jazdy: Qabylbaev Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining әkimshilik bólimining mengerushisi bolyp istep jýrgen kezinde oghan Qauipsizdik komiytetining tóraghasy kelip Áuezovti tútqyndau turaly sanksiyagha rúqsat berudi súraydy. Búl turaly Shayahmetovke bayandaghan Qabylbaev ózining qauipsizdik komiytetindegilermen mýldem kelispeytindigin bildiredi. Sodan keyin Júmabay Shayahmetov BK(b)P Ortalyq komiytetining hatshysy G.M.Malenkovpen habarlasady, sóitip, Áuezov tútqynnan aman qaldy»,– degen derekti keltiredi.

Demek, J.Shayahmetovting de qolynan «birdene» kelgen, «komiytetchikterdin» yrqynda ketpegen, M.Áuezovti ústau turaly búiryqqa qol qoymaghan, shama-sharqynsha uaqytsha qoldaghan. Múny búrynghy partiya, keyingi preziydenttik arhivting qúpiya sórelerindegi derekterdi qarastyrugha mýmkindigi erkin jetken qayratker, qalamger Múhtar Qúlmúhamed:

«Sol kezdegi ómir sýrgen partiyalyq iydeologiya men sayasy qondyrghylardyng qatang tәrtibine qaramastan Júmabay Shayahmetov belgili ghylym men mәdeniyet qayratkerlerin batyldyqpen qorghau jaghynda boldy. Tarihy shyndyqtyng saltanat qúruy ýshin Júmabay Shayahmetovting Áuezov pen Sәtbaevting taghdyrynan erekshe oryn alghanyn, sonyng nәtiyjesinde olardyng 50-jyldardaghy jappay qudalaushylyqtan aman qalghanyn býgin ashyq aituymyz kerek. Shayahmetovting kenesi boyynsha ghylymy júmysyn jalghastyru ýshin Qanysh Sәtbaev Mәskeuge jiberildi»,– dep senimmen mәlimdedi.

Al qazaq ziyalylarynyng qamqory, ózi de tura osy kýnderi qughyngha týsip, Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshylyghynan alynyp, bir jyl júmyssyz jýrgen Iliyas Omarovtyng «Kýndeligi» men «Jazbalaryna» sýiene otyryp ghúmyrnamalyq bayan jazyp shyqqan M.–H. Sýleymanova, J.Sýleymanova, A.Golubevting «Iliyas Omarov: ómir jәne filosofiya» atty kitabinda M.Áuezovting jasyryn týrde Mәskeuge attanuyn barynsha senimdi týrde bylay bayandaydy:

«Múhtar Áuezovti qútqaru ýshin ony Mәskeuge jasyryn jiberu isine Iliyas Omarov múqiyatty týrde qúpiya aralasty. Áuezovting basyna tóngen qauipti bir qaltarys tauyp keshke jaqyn onyng ýiine kelgen Rahymjan Musinnen estiydi (R.Musin – Qauipsizdik mekemesining jauapty qyzmetkeri, qayyn júrtynyng aghayyny, otyz jetinshi jyly da ony ústaludan saqtandyrghan adam – T.J.). Úigharym boyynsha bir kýnnen keyin (Áuezov) tútqyngha alynugha tiyisti eken. Iliyas Omarov dereu Syrtqy Ister ministri Tólegen Tәjibaevpen habarlasyp, tanerteng erte Ortalyq komiytetting ghimaratynyng kireberisinde kezdesuge uaghdalasady. Kezdesu barysynda ekeui: Syrtqy Ister Ministrligining qyzmetkerleri Múhtar Áuezovting atyna biylet alyp, onyng eshqanday kedergisiz úshyp ketuin qadaghalap, deputattar bólmesi arqyly jazushyny úshaqqa otyrghyzyp jiberetin bolyp kelisedi. Týsten keyin Tәjibaev oghan bәri de orynynda (vse v poryadke) dep habarlaydy, Iliyas Omarúly dereu ózining qyzmetkeri Islam Jarylghapovty shaqyryp alyp Múhtar Áuezovke myna sózderdi auyzsha jetkizudi ótinedi: ol kisi Mәskeuge úzaq uaqytqa issapargha shúghyl attanugha dayyndalsyn. Almatyda qalu qauipti, poezben jýru de qauipti, sondyqtan da úshaqqa keshikpey minsin. Múny men aitty dep jetkiz,– deydi. Iliyas Omarov Jarylghapovqa: Áuezov pen diplomattardyng uaqytynda attanyp ketuin qatty qadaghalaudy tapsyrady. Búl habardy Jarylghapov tek keshke ghana ebin tauyp (jazushygha) jetkizedi. Kelesi kýni tansәride Jarylghapov úly jazushynyng ýiine keledi. Kólik te keshikpeydi. Syrtqy Ister ministrligining eki adamy ýige kiredi, ile Áuezovti ertip birge shyghady. Olar avtomobilige otyryp jýrip ketedi. Jarylghapov Bas pochtagha baryp Omarovqa habarlasady. Telefon arqyly uaghdalasu boyynsha belgilengen: «Sәby úiqygha ketti»,– degen eki sózdi ghana aitady. Qarsy jaqtan: «Rahmet» degen sózdi ghana estiydi».

Sonda shyndyq qaysy? Bizding oiymyzsha osy aitylghandardyng barlyghynyng dýbarasynda. Sonyng ishinde, Q.Sәtbaevting eng senimdi serigi, әri izbasary, birinshi derekting iyesi, yaghni, olardyng aitqandaryn sóz be sóz keltirgen kóz be kóz kuәger Shafik Shokinning esteligi men Iliyas Omarovtyng «Jazbalaryn» nysanagha alyp pikir týigen lazym siyaqty. Sonda barlyghy da óz orynyna keledi.

Al sol tústaghy jýrek lýpilin sol kezdegi birinshi kurstyng studenti T.Moldaghaliyev:

«... Múhang bizge abaytanu deytin pәnnen dәris oquy tiyis edi. Taghdyrdyng tәlkegimen ol kisi Moskva uniyversiytetine leksiya oqityn bopty. Sayasy qateleri ýshin tútqyngha alynatynyn bilip qalyp, Moskvagha tartyp túrypty Múhan. Aleksandar Fadeevting kómegimen pәle-jaladan qútylyp MGU-de qala beripti. Biz eki jylday ózimiziding sýiikti ústazdarymyzdy kóre almay jýrdik...»,– dep eske alypty.

Búltsyz kýngi nayzaghaygha tap bolghan M.Áuezovting taghdyry sanauly pighyl iyelerining bәrining de kóniline osynday múng úyalatqany anyq. Al ol kezde bolashaq aqynnyng ústazy «Mening qatelerim jayynda» sharasyzdyqtan tughan shaghymyn óndep qaytadan jazyp jatqan bolatyn

Qyrandar torgha týsken, sauysqandar aspandy biylegen sol bir «qyzylónesh kezende» Q.Sәtbaev pen M.Áuezov Mәskeuge baryp bas panalady.

Mәskeuge bara salysymen SSSR Jazushylar Odaghynyng tóraghasy A.A.Fadeev bastatqan birneshe jazushygha Ashyq hat jazdy.

Ashyq hattyng jazylghan kýni 1953 jyldyng 2-kókegi. Tirkelgen kýni 12-mamyr. Aragha bir ay on kýn ótken. Almatydan Mәskeuge jasyryn jetu, atalghan adamdarmen qúpiya kezdesu, hatpen olardyng tanysyp, sheshim qabyldap, resmy tirketui osynsha uaqyt alghan. Hat:

«Aleksandr Aleksandrovich Fadeev, Aleksey Aleksandrovich Surkov jәne Konstantin Mihaylovich Simonov joldastargha – SSSR Jazushylar Odaghy basqarmasynyng mýshesi, jazushy M.Áuezovten ÓTINISh

Ómirimning bir sәtinde, adamgershilik túrghydan asa auyr qúmyghugha úshyraghan ómirimning eng qiyn sәtinde Ýsheuinizge adamnyng – adamgha, jazushynyng – jazushygha shaghynuy retinde sizderge hat jazyp otyrmyn. Men sizderden kóp eshtene súramaymyn, tek mening osy ótinishimmen jәne ózimning osy ótinishime qosyp jiberip otyrghan eki materialmen ózderinizding tanysyp shyghularynyzdy jәne tiyisti jerde (qayda jәne qalay úigharsanyzdarda) jazushygha, tym qúryghanda sizderge ózining shygharmashylyq qyzmetimen tanys jazushygha óz pikirlerinizdi aitularynyzdy súraymyn»,– dep bastalady.

IYә, basyna qauip tónip, shynymen de qúmyghyp jýrgeni, alas úru men ýrey qatar biylegen, týrmeden jýregi shaylyqqan, abyroyly jasynda abúiyrly ótken ómirining qapasta ayaqtalatynyna alandaghan sherli kónilding qamyghuly kýii angharylady. Sәbit Múqanovty shygharmashylyq jarysqa shaqyrghan kóterinki ekpini basylghan. Balizaktyng shegiren bylgharysy siyaqty kónek ómirding kóni keuip, shyndap qusyryla bastaghany angharylady.

Búl derekti akademik Shafik Shokinning myna esteligi rastaydy:

«Osydan búryn Sәtbaev pen Áuezovti Respublikadan qudalap shygharghan oqighanyng oryn alghany әrkimning esinde shyghar. Ol elden ketkennen keyin biraz uaqyttan song men Qanysh Imantayúlymen Mәskeude keziktim.

... Odan da sәl keyinirek Múhtar Áuezovpen de Mәskeude keziktim. Kýni boyy Lenin kitaphanasynda otyrdym da sergu ýshin «Metropoli» kinoteatryna deyin jayau keldim. Qalyng nópir adamnyng arasynda Múhtar Omarhanúly ekeumiz betpe-bet kelip qaldyq. Sondaghy onyng týrin kórseniz! Óni qabara qarayyp ketken, kostumi myj-myj. Men shoshyp ketip: «Sizge ne bolghan, Múqa?»,– dep súradym jazushydan. Ýnsiz, bayau jymiyp, eki qolyn jaydy. Ekeuimiz eng birinshi kezikken restorangha kirdik te bos oryngha otyrdyq. Bir-bir rumke koniyak ishken son, әngime bastaldy. Onyng Mәskeuge kelgen beti de sol eken. Qazir mәdeniyet jónindegi Memlekettik komiytetten kele jatqan beti eken. Kostumining ishki qaltasynan eki býktelgen qaghazdy alyp shyqty. Búl – Áuezovti MMU-ning professory etip taghayyndau turaly Komiytet tóraghasynyng búiryghy eken. Psihologiyalyq ózgeriske beyimdele qoymaghany birden bilinip túrdy. Sonymen qatar, ózining professorlyq qyzmetke auysuynyng qanshalyqty oryndy bolghanyna kýmәndana qaraytynyn da anghardym. Shyndyghyna kóshkende búdan basqa onyng barar jeri qalyppa edi?

Sóitip, Kenesary men Shәmilding ainalasyndaghy nauqan Sәtbaev pen Áuezov ýshin osynday sergeldenge úlasty. Olardyng halyq aldyndaghy sinirgen enbegi bir demde joqqa shygharyldy. Áriyne, olardyng әleumet arasyndaghy oryny sәl tómen bolghanda ghoy, olardyng kýni qarang bolar edi. Sebebi, ataghy olardan sәl qalynqy tarihshy Bekmahanovtyng taghdyrynyng tas-talqany shyghyp, talqygha týsip, týrmege qamaldy».

Búl joldar týsinikti qajet etpese kerek. Adamnyng dauysyn jútyp qoyghan tylsym zamannyng tylsym taghdyr iyesi turaly jarylyp ne aitugha bolady?

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir