ShYJANG AVTONOMIYaSYNA QYTAY QAPTADY
Qytay ýkimeti Shynjang avtonomiyasynyng jergilikti aimaqtaryna 200 myng kommunist kadrdy jiberu turaly búiryq týsirdi.
Qytay ýkimeti biyldan bastap, ýsh jylda, jalpy 200 myng maman men memlekettik qyzmetkerlerdi «el rayyn bayqau, jergilikti halyqpen júmys jasau» degen jeleumen Shynjanyng auyl-aymaqtaryna jiberetindikterin jariyalap, alghashqy kezekte 70 myngha juyq qyzmetkerdi jergilikti ónirlerge alyp barghan. On ekinshi aqpanda jariyalanghan búl búiryq boyynsha, «Shynjannyng týkpir-týkpirin kadrlarmen qamtu», «kadrlar barmaghan aimaq bolmau» degen úrandarmen avtonomiyanyng jer-jerine, auyl-aymaqtaryna kommunistterdi jappay jiberu nauqanyn qolgha alghan.
Jergiliki ónirlerge, auyldargha jiberiletin kadrlardyng mindet óteu merzimi alty aidan bir jylgha deyin, búl mindetke kadrlar óz erikterimen qatysyp jatyr dep habarlaghanymen, alayda, búl búiryq jedel týsirilgen jәne qatal tәrtippen atqaryluda eken.
Úighyr avtonomiyasy basshylyghynyng habarlauynsha, avtonomiyagha qarasty organdardaghy alghashqy 70 myng kadrdy júmyspen qamtu 5 nauryzdan búryn tolyqtay ayaqtalghan.
Qytay búqaralyq aqparat qúraldaryna negizdelgende, búiryq jariyalanghannan keyin, Shynjang avtonomiyasynda tapsyrmany oryndau turaly ýlken jinalys ashylghan, Shynjandaghy joghary, orta jәne tómengi kadrlardyng barlyghyna jergilikti ónirlerge baryp, bir jyl júmys isteu mindettelgen. Búrynghy sayasat boyynsha, Shyghys Qytay provinsiyalarynan kelip, Shynjannyng jergilikti aimaqtarynda júmys istep jatqan qytay kadrlarynyng mindet merzimi bitken bolsa da, biraq, olargha jalghasty jergilikti orynda júmys isteu talap etilgen.
Avtonomiyanyng әdilet basqarmasy, avtonomiyanyng syrtqy ister basqarmasy siyaqty mekemeler Shynjannyng jergilikti auyldaryna jiberiletin qyzmetkerler gruppasynyng basshylaryn tórt kýn arnauly tәrbiyeleydi eken. Osy tórt kýndik tәrbiyeleude, kadrlargha negizgi sayasattar jәne olardyng jergilikti oryngha barghannan keyingi mindetteri oqytylghan. Birinshi nauryzda kadrlardy jergilikti aimaqtargha jiberu rәsimi retinde, jinalys ashylghan. 5 nauryzdan búryn kadrlardy jiberu ýrdisi tolyqtay iske asyrylghan.
Halyqqa dúrys iydeologiya jýrgizu, dinning halyqqa yqpalyn bәseytu, terrorizmge qarsy túru, zansyz diny әreketterden saqtanu degen úrandarmen auyl-auylgha attanghan kadrlar júmystaryn bastap ta ketti.
Búl turaly sheteldik sarapshylar bylay deydi: «200 myng adam degen az san emes. Qytay memleketi sonsha adamgha ketetin ekonomikalyq auyrtpalyqqa qaramay, tarihtan bergi eng zor kólemde jergilikti halyq arasyna iydeologiya uaghyzdau maqsatynda kadrlardy jiberui rasynda oilandyrady. Búl qarapayym mәsele emes, osydan-aq Qytaydyng ailakerligin biluge bolady. Búny qazirgi әlem sayasatymen baylanystyra baghamdaytyn bolsaq, jaqynda Qyrymda jalpy halyqtyq referendum kezinde, Qyrymdaghy orystardyng sany sol jerding tarihy túrghyny tatarlardan asyp 60 payyz bolghandyqtan, tatarlar qanshalyqty narazylyq tanytsa da, referendum qorytyndysynda, Reseyge qosylugha mәjbýr boldy. Búl Qytaydy da oilandyrdy. Batys aimaghyn qytaylandyrudy ýdete týsti. Sol ýshin Qytay ýkimeti osy búiryqty jedel týsirip otyr».
Avtonomiya ortalyghynyng mәlim mekemesinen jergilikti auylgha jiberilgen, biraq atyn aitqysy kelmegen bir qyzmetkerding aqparat beruinshe, olar әrbir auyldargha, әrbir otbasygha, tipti diqandardyng egis atyzdaryna deyin baryp, olardyng túrmys jaghdayyn, otbasynyng kýnkórisin, ekonomikalyq jay-kýiin úghysyp jәne ózderi barghan auyldaghy qoghamdyq qayshylyqtardy habarlap túrugha mindetti. Oghan qosa ózderi barghan auyldyng ishki ómiri, qoghamdyq kózqarastary turaly estelik jazyp otyrulary kerek. Jәne әrbir jergilikti ónirge jiberilgen qyzmetker boluy mýmkin kez-kelgen jasyryn qauip kezinde, jedel әreket etip, ortalyqqa habarlay alatyn qabiletti jetildiru turaly ýsh kýndik tәrbiyeleuden ótken.
Búl qyzmetker әueli jas balasy bar bolsa da, balasyn tastap, jergilikti ónirge mәjbýrli jiberilgenin aitqan. Eger mindetten bas tartar bolsa, búdan keyingi qyzmet jaghdayyna keri әseri tiyedi, tipti, onyng sayasy ústanymyna kýdik tuatyndyghyn aitqan.
Onyng aituynsha, Ýrimjiden jәne avtonomiya dәrejelik organdardan tómenge jiberilgen kadrlar óz erkimen emes, mәjbýrli týrde auyldargha baryp jatyr eken. Ayaq-astynan mindettelgen búl mindetter olargha ruhani, ekonomikalyq jaqtan basym әkelip jatqandyghan aitqan. Olardyng otbasyna jәne ómirlerine de onay bolyp jatpaghandyghyn jetkizgen.
Týpnúsqadaghy taqyryp: «Qytay ýkimeti Shynjandy kommunist kadrlarmen toltyrugha uәde berdi»
Kelu qaynary: todayszaman aqparattyq sayty. Vashington.
jәne «Erkin Aziya» aqparattyq sayty.
Aghylshyn tilinen audarghan Talghar DÁLELGhAZY
Abai.kz
