Islam Jemeney
filologiya ghylymdarynyng doktory,
Sýleymen Demiyrel uniyversiytetining professory

Qazaq tarihyna tereng ýnilip, shyndyghyn tanu ýshin týrkilik tarihyn bilu kerek. Týrki tektes halyqtardyng ortaq tarihyn Islamnan búrynghy Ejelgi dәuir jәne Islamnan keyingi Ortaghasyrlyq  dәuirge bólip qarastyrugha tura keledi. Jazba derekter boyynsha Týrki halyqtarynyng ortaq tarihy men mәdeniyeti  ejelgi dәuir- b.z.d. VI-V ghasyrlardan bastap- b. Z.VIII ghasyryna deyingi aralyqta «Túran» dep atalyp keldi. Al VIII-XV ghasyrlar aralyghynda ortaghasyrlyq dәuirde  «Týrkistan» degen ataugha ie boldy.  Týrkiler XIV-XV ghasyrlarda últ-úlysqa bólinip, bir-birinen ajyra bastasa da  «Týrkistan» atauy Kenes odaghy qúrylyp, býgingi «Ortalyq Aziya» atyna ie bolghansha atalyp keldi.

Tarihy shyndyq týrki halyqtary jogharyda aty atalghan eki dәuirding tarihyna, mәdeniyet pen әdebiyetine, ruhany qúndylyqtary men órkeniyetine ortaq. Sol ýshin týrkiler Islam órkeniyetine ne berdi? Islam órkeniyetinen qanday ýles aldy degen súraqtargha ortaqtasa jauap beruge de tiyis.

Islam әleminde VIII-XV ghasyrlar aralyghynda dýniyege kelgen ghylymy janalyqtary men әdeby tuyndylary әlem mәdeniyeti men órkeniyetining damu barysyna janasha qarqyn men baghyt berdi. Sonyng ishinde týrkinin  úly ghalymdary men aqyndarynyng tuyndylary  Islam órkeniyetine  mol ýles qosty.  Qazirgi týriktektes Týrkiya, Qazaqstan, Ózbekistan, Qyrghyzstan, Týrikmenstan, Ázirbayjan jәne Kipr memleketterimen birge avtonomiyalyq Tatarstan, Altay, Saha taghy basqa týrkiler  islam damuyna qosqan ýlesteri, olardyng adamzat tarihyna jasaghan ortaq enbekteri sanalady.

Týrkilerding Islam tarihyna aralasuy VIII ghasyr ayasynda bastalady. Búdan keyingi kezende  Týrki tarihyn Islam tarihynan bóle-jara qarastyru  mýmkin emes.

Islam tarihyn ruhany biylik jәne sayasy biylik túghyrynan bes kezenge bólip qarastyrugha bolady. Múhammed )s.gh.s) Mústafanyng payghambarlyq kezenin (610-632( ruhany biylik, payghambardan keyingi Islam halifatyn islam dýniyesindegi sayasy biyligi retinde tórt kezeni bar.

Birinshi kezeni- Islam tarihyndaghy eng manyzdy kezeni. Islam tarihynda Múhammed(s.gh.s) payghambar qaytys bolghan song sahabalar kenesinde (ijmah ) Ábubәkir(gh.s) paghambardyng orynbasary retinde músylmandardyng túnghysh halifasy bolyp taghayyndaldy. Eki jyl halifat taghyna otyrdy(632-634). Ábubәkirding qazasynan keyin ekinshi halifa Omar(gh.s), (634-644)   ýshinshi halifa Osman(gh.s), (644-656) tórtinshi halifa Áliy(gh.s) (656-661) bolyp saylandy. Olar barlyghy jiyrma toghyz jyl Islam әlemin biyledi. Atalghan tórt halifa «Rashedin halifalar» (turashyl halifalar) ataumen Islam tarihynda tanyldy.

Ekinshi kezeni- Mýaviye ibn Ábusofiyan( 636-679) qúrghan   Ýmeiye әuletteri halifaty  660-750 jyldar aralyghyn qamtiydi. Búl kezeng biz ýshin halifat әskerining týrki dalasyna qadam basuymen erekshelenedi.

Tarihtan belgili Qúteybe ibn Mýslim «669-715» ( 704 jyly halifa Ábdimәlik ibn Mәrvan(685-705 biylik qúrghan jyldary) tarapynan Horasan ólkesining әkimi bolyp taghayyndaldy. Ol ólgennen keyin Ualid ibn Ábdimәlik әkesining ornyna halifat taghyna otyrghan(705-715) jyldary da Qúteybe óz ornynda shentaghyna ie bolyp qaldy. Qúteybe Horasangha әkim bolghan song Islam arab halifatynyng Týrki dalasyna eptep ene bastauyna bastama jasady. Onyng búl bastamasy Harezmnen bastady. Harezm-Amudariyanyng eki jaghynda Aral kólining ontýstinen Hәzәr «kaspiy» tenizining shyghysyna deyingi jerdi alyp jatqan ólke. Amudariyanyng shyghys jaghalauynda ornalasqan Kat qalasy ortalyghy bolghan. Keyin Kat esimi Harezm atymen oryn auystyrdy. Búl ólkeni biylep túrghan Harezmshah әuletteri arasynda taqtalastyqtyng kesirinen alauyzdyq tuyndap, taq mýddelilerding biri  Horasan ólkesining arab tekti -   Qúteybe ibn Mýslimge hat jazyp, Harezmdi jaulap aluyn súrady. Qúteybe onyng ótinishin oryndap 712 jyly biylikke qarsy toptardyng kómegimen eshbir qiyndyqsyz Harezmdi jaulap aldy. Odan keyingi jyldar Harezmshahtar arab halifatyna baghynyshty boldy. Qúteybe sol kezderi Búhara, Samarqan, Soghd, Shash, Farghana, Harezm taghy basqa ualayattardy jaulap alyp, Horasangha qayta oralghan song Mәrv qalasyn Horasan ólkesining bas qalasy etip aldy. Sóitip úly Horasan ólkesin qúrdy. Ejelden Túran «Týrki eli» atalyp kegen territoriya Qúteybening Týrki eline jasaghan joryqtary jenisti nәtiyjelerge qol jetkizgen song «Týrkistan» atymen el tarihyna endi. Qúteybening jenisteri de týrkilerdi tolyq baghyndyra almady.

Ýshinshi kezeni- Abbas teginen shyqqan Abdolla Sәffah( 722-754) Abbasy halifatyn (750 -1258) qúrdy. Islam әlemine Abbas әuletterining haly faty ornyqqan song Týrkistan da jana ózgeristerding kuәsi boldy.

Onyng basty sebebi 751 jyly birlesken halifat pen týrki qosyny qytay әskerine qarsy Atlaq mekeninde úly jeniske qol jetkizgeni boldy. Sol oqighadan keyin týrkiler Islam dinin  sanaly týrde  moyynday bastady. 751 jylghy oqigha jóninde arab tarihshysy Ibn Ásir jazbalarymen qosa qytay  jylnamalarynda da aitylady.

Tórtinshi kezeni- Osman ibn Ertúghrol(1258-1326) negizin qalaghan Osmanly halifaty(1299-1923) býgingi Stanbul qalasyn jaulap aluymen erekshelenedi. Islamnyng sayasy halifaty әr kezende týrli qúbylystary, artyqshylyghy men pendeuy kemshilikterimen әlem órkeniyetine, bilim men ghylymyna aitarlyq ýles qosqany ýshin adamzattyng dýnieuy jәne ruhany órisin qazirgi uaqytqa deyin algha jyljytyp kele jatyr.

Halifattyng ekinshi jәne ýshinshi kezenderi arabtardyng sayasy ýstemdigimen birge arab tili men mәdeniyeti Islamdyq dýniyetanym arqyly týrki júrtyna enip, boylady, tamyry terenge tartty.  Sodan bastap týrki dalasynda әdebiyet, jana týrlerimen qosa jana mazmúndaghy taqyryptarmen de bay týsti. Búl bastau arab, parsy, týrki mәdeniyetterding toghysynda ózindik tarihiy-sayasy ereksheligimen  kýrdelenip túrdy. Onyng basty sebepterining biri- arab tili islamnyng bastapqy ghasyrlarda ýstemdik qúryp parsy men týrki tilderi onyng kóilenkesinde qalyp qoyghandyghy edi. Búl ýrdis eki-ýsh ghasyrgha sozylyp, tipti parsy-týrki tilderi qoldanystan shyghyp, joyylyp ketu aldynda túrdy.

Sol kezende arab tilining ýstemdik qúruynyng birneshe sebebi boldy. Onyng bastysy- qúran kәrim Allanyng sózi arab tilinde bolghandyghy. Onymen qatar taghy da ýsh sebeppen baylanysty edi. Birinshiden- Múhammed (s.gh.s) Alla tarapynan payghambarlyqqa taghayyndalghan song iygi isterining biri audarma salasyna erekshe kónil bólgendigi. Payghambar sol zamannyng órkeniyetti Grek, Iran, Ýndi elderining tilin ýirenudi jolgha qoydy.  Payghambar irgesin qalaghan búl shara odan keyingi uaqytta da óz jalghasyn tauyp, 850 jylgha deyin sol dәuirding tamasha ghylymy hәm әdeby tuyndylary arab tilinde sóilep ýlgerdi. Arab tili qúran kәrimning negizinde  óz zamanynyng ghylymy sózdik qoryn bayytyp, mol qaznagha ainaldy. Sondyqtan úly oishyldar men ghalymdar arab tilin qajetsinip túrdy. Ábunәsir Ál-Farabi, Harezmi, Ibn Sina, Zәkeriya Raziymen birge jýzdep sanalatyn týrkistandyq, irandyq ghalymdar arab tilinde oqyp, jazdy. Ekinshiden- Islam halifatynyng tizgini arabtarding qolynda bolghandyqtan sayasy biylikke jaqyn jýrgen týrki men parsy sheneunikteri de arab tilin ýirenuge den qoydy. Ýshinshiden- Ekonomikanyng da qarqyndy damuy arab tilining paydasyna sheshilip túrghanyn Ýmeiye halifaty islamdyq qaghidasynan kóre arabtyq ýstemdigine paydalanyp otyrdy. Alayda Arab, parsy men týrkiler arasynda ghylymnyng qarqyndy damuy әri sol elderding bir-birimen jaqynyraq qarym-qatynasta bolularyna negizgi tirek Islam dini boldy.  Arab, parsy jәne týrki saharasyndaghy qalalarda ghylym men mәdeniyetke arnalghan barsha halyqtargha qyzmet kórsetetin  ortalyqtar ashyldy. Yaghni- medreseler, meshit janyndaghy dәrishanalar, hanqahlar, kitaphanalar men kitap dýkenderi, júmys istep jatty.  VIII ghasyrdyng sonyna qaray Baghdat qalasynda jýzden asa kitap satatyn dýken men kitapty kóshiretin ortalyqtar, Sonday-aq kóptegen meshitterding janynda kitaphanalar bolghan. Iraktaghy Mausyl qalasynda 950 jyly auqatty bir auqatty kisining qarjylay kómegining arqasynda ýlken ortalyq kitaphana salyndy. Kitap oqushylar kitappen birge qajetti qaghazyn sol jerden ala alatyn edi. Jalpy ortalyq kitaphanalar barlyq músylman qalalarda tәulik boyy tolassyz júmys istep jatty. Islam ólkelerinde ghalymdar men aqyndar ýlken qúrmetke ie bolghandyqtan olar erekshe yqylaspen bilimge susyndaghan talapkerlerdi qalanyng ortaq alandarynda ashyq auada jinap sabaq ótudi ýrdiske ainaldyrghan edi. Sol zamanda qúldyqta bolghan adamdar bostandyq alyp, úl-qyzdaryn alty jasynan bastap meshit janyndaghy medreselerge berip oqyta alatyn boldy, jalpygha arnalghan medereselerde oqu tegin bolghan, key bir medereselerde oqu aqysy bolghan jaghdayda óte mardymsyz aqy tólenetin bolghandyqtan bәrine bilim alu mýmkindigi jasalghan edi. Islamnyng sol bir altyn dәuirinde irannyng Rey, iraktyng Baghdat, Mausyl shaharlary men birge Bәsre qalasy, Týrkistanda Mәrv, Harezm, Taraz, Balasaghún taghy basqa qalalarda bilim oshaqtary kóp bolghan. Ýsh elding aumaghynda jýzdegen medrese, kitaphana, kitap dýkenderining bolghany kitap oqushy qauymnyng sanyn arttyryp otyrdy. Búnyng ózi ýsh el arasyna sauda jasap jýrgen saudagerlerge ýlken tabys kózi boldy. Óitkeni sol dәuirde sauda keruenderining bir qúndy tauary kitap bolghan. Sonyng arqasynda ýsh elde de islamdyq jәne islam qaghidalaryna negizdelgen sopylyq әdebiyet damy týsti. Orta ghasyrda ghylym men әdebiyetting damuy óte qarqyndy jýrdi. Sol ýshin qazirgi zamanda dýnie jýzinde arab tilinde     alty jýz otyz mynnan asa qoljazba bar. Parsy tilinde eki jýz myngha juyq, týrki tilinde on myndaghan qol jazbalar әlem elderining týrli qoljazba qorlarynda saqtalyp kele jatyr.

Islam tarihynda bir shyndyqqa at ýsti qaraugha bolmaydy. Ol atalghan ýsh elding ghylymymen birge qoghamdyq ortasynda da arab tilining ýstemdigi edi. Búl ýrdis Ýmmeye halifaty(661-750) biylik qúrghan jyldary airyqsha ushyqyp túrdy. Ásiresi Ýmmeye sayasatynda arabtardan ózge halyqtardy kemsite «Ájәm»,-dep ataghany parsy júrtyna auyr tiydi. Sol sebepti irandyq últshyldar arabtardyng últtyq sayasatyna qarsy shyqty. Sonyng nәtiyjesinde Ýmmeye halifatyna qarsy iran kóterisshilerdi basqarghan  Ábu Mýslim Horasany jeniske jetip, Ýmmeye dinastiyasyn halifattan qúlatyp, Abbas әuletterining halifat taghyna otyruyna sep boldy.

Abbas halifaty (750-1258) músylman, arab emes últtargha ymyrashyl sayasat ústandy. degenmen  arab tilining yqpalynan iran elinde parsy tili úmyt bolyp bara jatqan shaqta tili parsy, dini islam súnny hanafy bolghan Saman әuletteri halifattyng núsqauy boyynsha Horasan men Mauaronnarde(892-1005 ) әmirlik tizginin ústady. Horasanda әmir bolghan Mansúr ibn Saman parsy tarihy men mәdeniyetine airyqsha kónil bólgeni sonshalyq onyng basqaruymen ejelgi iran tarihynyng derekteri jinaqtalyp, jana parsy dәry tiline proza týrinde audaryldy. Búl jinaq atalghan әmirding qúrmetine ” Shahname Mәnsúriy” dep ataldy. Búl kitap irannyng ejelgi dәuir patshalarynyng ómirin bayandaytyn shygharma edi. Ámir Mәnsúrdyng óliminen keyin ol qoljazba er jetken aqyn Ábilqasym Firdausiyding qolyna tiydi. Aqyn ” Shahname Mәnsúriy” jinaghyn ózi qosqan qosymsha taraularymen prozadan poeziyagha ainaldyrdy. El qúrmetine bólengen búl núsqa “Shahname Firdausiy” atymen býginge deyin әlem júrtshylyghyna әigili bolyp kele jatyr. Shahname jyry iran júrtshylyghynyng parsy tiline qúmartugha sebep bolyp, parsy tilining jandanuyna myqty negiz qalady. Firdausiyding de maqsaty parsy elining últtyq sanasyn oyatu edi. Sol ýshin Firdausiy  “irannyng últtyq” shayyry bolyp tanylady. Firdausiyding “Shahname” jyry parsylarmen qatar týrki halyqtarynyng da qyzyghushylyghyn parsy tiline oyatty. Sol sebepti týrki ghalymdary men aqyndary parsy tiline jýgine bastady. Sóitip týrki tili arab ben parsy tilderining yqpalynda óz bolmysynan alystap kete bergen zamanda týrkining Qara han әuletteri biylikke kelip(840-1212), týrkining últtyq bolmysyn saqtap qalu joly tek qana elining til, din, dil birligi ekendigin algha tartty. Sol sebepti Qara han memleketining dinin “Islam súnny hanafiy” etip jariyalady. Týrki tilinde shygharmalar jazyluyn eskertti. Búl kezende Jýsip Balasaghún  didaktikalyq “Qútty bilik”, Mahmúd Kashghary “Diuan lúghat týrik”, Q.A. Yәsauy sopylyq saryndaghy “Hikmet” tuyndysyn týrki tilinde jyrlap shyqty. Sóitip olar týrkilik sananyng oyanu jana kezenining bastau búlaqtary bolyp tarih jadynda qaldy. Sol kezdegi sayasy biylik pen ziyaly qauym ózderining kózdegen maqsatyna jetkenine tarih kuә. Óitkeni týrik halyqtary qazirgi uaqytqa deyin islam súnny hanafy mәzhabta týrki tili men әdet-ghúryptaryn saqtap keledi. Sol kezendegi әdeby shygharmalar әdebiyetting últtyq iydeologiyany iske asyrudaghy manyzdy qúral ekendigin de dәleldep berdi.

Q.A.Yasauy týrkilerding islamdyq dýniyetanymyn qalyptastyra otyryp, Islam әlemining mәdeniy-sayasy kenistigine ólsheusiz ýles qosty. Q.A.Yasauy shygharmasynyng artyqshylyghy da onyng islamdyq mazmúnynda bolghandyghy. Q.A.Yasauy bastaghan islamdyq sopylyq әdebiyeti Bahaeddin Naqyshbәnd, Qajy Bektash, Ashyq Pasha(1272-1333),  Jýnis Ámre(1238-1320) syndy memleketshil sopy-aqyndar Ortalyq Aziya men Anadolyda Týrkilerding ruhany tútastyghyn kýni býginge deyin qamtamasyz etip keledi.  Sonymen qatar Yasauiyding islamy tәlimderi qazaq dalasyna Beket Ata (1750-1813) arqyly keng tarady.

Islamgha negizdelgen әdebiyet pen ghylymy salalar qarqyndy týrde damy bastaghany sonshalyq 750-1050 jyldar aralyghyndaghy kezeng islam órkeniyetining “renesans-qayta órleu” dәuiri ispettes keyingi ghasyrlarda Evropada damyghan  ghylymnyng ghajayyp jetistikterine negiz qalap berdi. Oghan arab, parsy men týrki oishyldary birlese otyryp ólsheusiz ýles qosty. Ádebiyet týrli janrda, ghylym týrli salada ýlken tabystargha qol jetkizdi. Múhammed ibn Músa Harezmiy(770-850) algebr men logaritm ghylymyn dýniyege alyp keldi. Ábunәsir Ál- Farabiy(870-940) filosofiya, logika, muzyka sekildi salalardyng jana biyigin qalady. Ábu Reyhan әl-Biruniy(973-1048/50) tariyh, matematika, astronomiya, jaghrafiya, topografiya, fizika, medisina, geologiya, miynerologiya, t.b. ghylymy salalarda ensikolopedist ghalym retinde adamzat ghylymyna orasan zor ýles qosty.  Ábu Ály ibn Sina(980-1037) tereng oily filosof, medisina ghylmynyng danyshpany. Onyng medisina salasynda jazghan «qanun» atty enbegi XXI ghasyrdyng tabaldyryghynda orys tiline audarylyp, 12 tom bolyp 30000 danamen jaryq kórui islamiyattyng ghylymdaghy jarqyn tabysy dey alamyz. Sol kezenderde Islam әleminde ghylymnyng  damu barysyn zerttegen Jorj Sarton islamnyng ghylymy kezenin jetige bólip, әr kezendi onyng bastauyna ghylymy janalyq alyp kelgen bir ghalymnyng atymen atady. Onda: 1. Jabyr ibn Hәiyan kezeni VIII ghasyrdyng ekinshi jartysy,    2. Múhammed Harezmy kezeni IX  ghasyrdyng birinshi jartysy, 3.  Zәkeriya Razy kezeni IX ghasyrdyng ekinshi jartysy, 4. Mәshudy kezeni  X ghasyrdyng birinshi jartysy,   5.  Juzjany kezeni X ghasyrdyng ekinshi jartysy,  6.   Biruny kezeni XI  ghasyrdyng birinshi jartysy,7.  Omar Hәiyam kezeni XI ghasyrdyng ekinshi jartysy,-dep kórsetti. Adamzat ghylymyna núryn shashqan atalghan kezenderde arab, parsy, týrki ghalymdary qay últtyng ókili ekendigine qaramastan islam dinining órkendeuine jýrek qalauymen de sanasynyng tandauymen de ayanbay qyzmet jasady. Sonyng arqasynda bir jaghynan әlemdik ghylymnyng qarqyndy damuyna negiz qalaghan bolsa, ekinshi jaghynan  ózderining de әlem órkeniyeti keruenimen ilesip jýre berulerine mýmkindik jasap qoydy.  Oghan dәlel orta ghasyrda shygharmalaryn týrki tilinde jazyp týrkilik әdebiyetke bastau búlaq bolghan: Jýsip Balasaghún, Mahmúd Kashghari, Qoja Ahmet Yasauy shygharmalary. Ári XV ghasyr ayasynda әlemge mәshhýr bolghan eng songhy danalary Álisher Nauai, Úlyqbek, Zәhiyreddin Múhammed Babyr jәne Myrza Haydar Dulat esimderimen sabaqtasdy.

Týrkistan ólkesinde tuyp- ósken úly danalardyng Islam órkeniyetine qosqan ýlesteri ýsh topta kórinis tapty. Birinshi toby- shygharmalaryn arab tilinde jazghandar. Olar: Múhammed ibn Músa Harezmiy(770-850),   Ábunәsir Ál- Faraby (870-940), Ábu Reyhan әl-Biruniy(973-1048/50), Ábu Ály ibn Sina(980-1037). Ekinshi toby- tuyndaryn parsy tilinde jazyp múra qaldyrghandar. Olar: Nizamy Gәnjiy(1141-1209), Maulana Jәlaleddin Rumiy(1207-1273), Myrza Haydar Dulat(1499-1551), ýshinshi toby- enbekterin Týrki tilinde jazghan týrki aqyndary men ghalymdary. Olar: Jýsip Balasaghún «qútty bilik», Mahmúd Kashghariy  «diuan lúghat týrik», Qoja Ahmet Yasauiy(1041-1167) «hikmet», Álisher Nauaiy(1441-1501),  Zәhiyreddin Múhammed Babyr(1483-1530).  Sondyqtan IIX-XV ghasyrlar arasynda Islam órkeniyetining úly jetistikteri arab, parsy jәne býgingi týriktektes halyqtarynyng ortaq ruhany qaznasy bolyp sanalady.

Sol kezdegi sayasy biylik pen ziyaly qauym ózderining kózdegen maqsatyna jetkenine tarih kuә. Óitkeni týrik halyqtary qazirgi uaqytqa deyin islam súnny hanafy mәzhabta týrki tili men әdet-ghúryptaryn saqtap keledi. Sol kezendegi әdeby shygharmalar últtyq iydeologiyany iske asyrudaghy manyzdy qúral ekendigin de dәleldep berdi.

Firdausy óz shygharmasymen parsy júrtynyng últtyq sanasyn oyatyp, eleuli qyzmet jasady desek Q.A.Yasauy Islam әlemining mәdeniy-sayasy kenistigine ólsheusiz ýles qosty. Onyng shygharmasynyng artyqshylyghyda onyng islamdyq mazmúnynda bolghandyghy. Búl әlem әdebiyetining eng ozyq, eskermeytin, adamzattyng tura joldan adaspauyna mәngi shamshyraq bola alatyn shygharma. Óitkeni Islam dini adamdy últ pen úlysqa, bay men kedeyge bólmeydi, Alla Taghalanyng eng sýiikti pendesi imany berik, jany taza, taqua adam ekendigin nasihattaydy. Sondyqtan «Hikmet» últtyq ta, taptyq ta shygharma emes, ol adam ruhaniyatynyng shyndaluyna arnalghan tuyndy. Sol ýshin Týrkining ortaghasyrlyq әdebiyeti de Q.A.Yasauy bastaghan islamdyq sopylyq әdebiyetining jalghasy. Bahaeddin Naqyshbәnd, Qajy Bektash, Ashyq Pasha(1272-1333),  Jýnis Ámre(1238-1320), Beket Ata(1750-1813) syndy sopy, aqyndary Ortalyq Aziya men Anadolyda Týrik halyqtarynyng ruhany tútastyghyn kýni býginge deyin qamtamasyz etip keledi. Sol ýshin Islam órkeniyetine týrkiler býgingi zamangha deyin qomaqty ýlesterin qosyp kele jatqandyghy olardyng ata-babalary salghan sara joldyng jalghasy ekendigin kórsetedi.

Týrkiler tek qana bilim men ghylym salasynda qorghaumen shektelmey islamdy sayasy tartystardyng qyspaghynan aman-esen alyp shyghugha aitarlyqtay erlik jasap, qandy shayqastarda úly jenisterge jetelep otyrdy. Týrkiler arasynan islamnyng nyghangy men damu jolynda ayanbay ter týken kóptegen túlghalardy ataugha bolady.  Islam dini әlemning tórt tarapyna qanat jayyp, beky týsuine Islam tarihyndaghy tórt halifadan (shәdiyar- Ábubәkir, Omar, Osman, Áli, olargha Allanyng rahmeti jaughay) keyin : Qara han Boghra, Seyfeddin Qútz, súltan Beybarys, II súltan Múhammed ftiyh(jenimpaz) Islam dinining órleuine erekshe ýles qosyp, islamnyng jana bir beleske kóteriluine negiz qalady.

Tariyhqa shynayy, adal kózben qarar bolsaq Islam órkeniyetining qalyptasuyna, damuyna, jetilip, qanat jangyna arab, parsy jәne týrki elderi qoyan-qoltyq bir mәdeniy-ruhany kenistikte, qayshylyqtargha toly sayasy qaqtyghystargha qaramastan danalary men qarabayyr jamaghaty Islamnyng móldir búlaghynan susynday otyryp, qyzmet jasap úshan-teniz ýles qosty. Islam dini býkil adamzatqa ortaq qúndylyq ekenin qan men teri, jan men tәni, jýrek pen sanasy arqyly deleldep kele jatyr. Islam adam balasynyng dini. Taqualar men tektilerding dini. Sol sebepti Týrkilerding ortaghasyrlyq әdebiyeti, qasiyetti Qúran kәrim,  Islam úlylary men Islam tarihyna negizdelgen ýshin atalghan dәuir әdebiyetin, tarih pen mәdeniyetin arab, parsy jәne týrkilerden bóle-jara qarau mýmkin emes. Búl aksioma.  Islamnyng ruhany órisining kenenine VIII-XV ghasyrlar aralyghynda arab, parsy jәne týrki elderining barlyghy músylman súnny mәzhabynda bolghandyqtan bir mýshedey atsalysyp ishki ruhany birligin saqtap keldi. Sonday-aq týrkiler arab ben parsynyng sayasy tarihynyng  ómirsheng boluyna syrt jaulardan qorghap әjeptәuir yqpal jasap keldi. Al, Islam dinining ruhany quaty týrkilerding din men tili hәm dili bir bolyp órkendeuine negiz qalady. Býgingi Orta Aziya, Kavkaz, Kishi Aziya týrkilerining músylman, sýnniy-hanafy mәzhabta boluy kezdeysoq qúbylys emes. Atalghan faktorlar býgingi tanda da týrkilerding birlik pen yntymaghyna negiz bola alady. Týrkilerding búnday myqty irke tasy әriyne otarlau kýshterdi mazasyz kýige týsiredi. Sol sebepti til men dinimizdi búzyp, últtyq hәm týrkilik beynemizden ajyratqylary keledi.

Paydalanghan әdebiyetter:

1- Múhammed Riza Ákimi, «Músylmandardyng ghylymy», iran «Islamy fәrhәng» baspasy, altynshy basylym, 1368 hijry shәmsy jyly, 419 b.

2-Islam Jemeney, «Myrza Haydar Dulat» tarihshy, qalamger. Almaty, «Zerde» baspasy, 2007 j, 360 b.

3. T.IY.Súltanov, «Altyn Orda», aud-R.Shaymerdenov, Almaty, «Mektep» 2004,-176 b.

4. Islam Jemeney, «Qos ózen: Qanattas týrki, parsy aqyndary: Oqu qúraly, pavlodar: «Brand Print» baspasy, 2010,- 276 b.

5.  M. Mýtәhhәri, «Islam men Irannyng bir-birine jasaghan qyzmeti», Tehran, 1368 j. 748b.

6. M.Mýiin, «Fәrhәng mýiin», «әmir kәbiyr» baspasy, Tehran, 1371j.

Derekkózi: http://turkiya.kz