Qadirli oqyrman, XXI ghasyrda halyqqa aqparat taratuda portaldar men әleumettik jelilerding ýstemdigining ýdeuine baylanysty әr baghytta, әr salada kýn sanap sayttardyng qatary molayyp jatqanyn siz ben bizge mәlim. Osy ýrdiske ilesip sol sayttar qatarynda www.kazbilim.kz atty jana portaldyng júmysyn bastap otyrmyz.

“Qazaqtyng taghdyry, keleshekte el boluy da mektebining qanday negizde qúryluyna baryp tireledi. Mektebimizdi taza, berik hәm óz janymyzgha (qazaq janyna) ýilesetin negizde qúra bilsek, keleshegimiz ýshin tayynbay-aq serttesuge bolady”. Búl – Maghjan Júmabaevtyng sózi. Barsha alashtyng iydeyasy, keshegi kenestik kesapat zamanda sol Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatovtarday alash qayratkerleri  sayasat sahnasyndaghy qiyan-keski kýreste jýrse de, oqulyq jazyp, mektepter ashu men ústazdyq joldy úmyt qaldyrmap edi.   Búl kýni she?

Al, býgin jylyna bir ministr auystyryp, kýnine bir reforma jasap jatsa da bilim beru isining olqylyghy shash-etekten.  Búdan búryn әrtýrli basylym men sayt betterinde tam-túmdap osy salanyng auyr jaghdayynyng astyn syzyp kórsetip, azamattyq pikirimiz ben úsynysymyzdy ortagha salyp jýrdik. Sodan tughan qoghamdyq pikir búl júmyspen jýieli ainalysu kerektigin kórsetti. Búl osy sayttyng ómirge keluine týrtki boldy.

Bizding maqsat – qúrghaq synap-mineu emes, bizding maqsat – bilim salasynda san qatparly qyrdy ashyp, ústazdyng ýnin estirtip, oqushynyng oiymen ortaqtasyp, ata-ana arman-tilegin jetkizu. Úlylarmyzdyng Últtyng ghylym-bilimi turaly býgin de, erteng de syny ketpeytin syrly oilaryna qaytara soghyp, zamana ýnine qaray janghyrta jar salmaqpyz. Sol arqyly qogham men biylikke, bilim salasynyng tizginin ústaghandar men últym degen úldargha osy salanyng qaltarysta jatqan ashy aqiqattaryn jetkizip, qoghamnyng nazaryn barynsha mektepke búru.

«El men eldi, últ pen últty, halyq pen halyqty tenestiretin nәrse – bilim» degen Múhtar Áuezovtyng izgi oiyn basshylyqqa ala otyryp, salanyng san qatparyn asha kórsetip, mamandardyng da keleli kenesterin jetkizip, salanyng ýzdikterining ýlgisin de úrpaqqa ónege etpek niyetimiz bar.

“Halyq týzeluining ýmiti jastarda. Sondyqtan, jastardyng qalay oqyp, qalay tәrbiyelenui bәrinen búryn eskerip, bәrinen joghary qoyylatyn júmys”,- degen edi ótken ghasyrda Últ ústazy Ahmet.  Sol jastardyng býgingi tәrbiyelenui men bilim aluyna ózindik oy tolghamymyzdy ortagha salyp, býgingi úrpaqtyng ertengi keleshegi ýshin alandaytyn jaqtarymyzdy algha salyp synymyzdy týzetsek, minimiz týzeler.

Álemning ekinshi ústazy Ábu Nasyr Ál-Faraby eskertken «Tәrbiyesiz berilgen bilim – adamzattyng qas jauy», degen sózin berik ústanyp, tәrbiyemen tәlimdi úshtastyrsaq, bizding úrpaqtyng alymy men daryny talay eldi tanday qaqtyrary sózsiz edi. Álemning ekinshi ústazy tuylghan halyqtyng úrpaghy úsaq bolmasy anyq edi.

Sol ýshin Abay atamyzdyng sózimen aitsaq: “bilimdiden shyqqan sóz, talaptyghy bolsyn kez”. Biz ortagha dәneker bola alsaq – maqsattyng oryndalghany.

Qadirli, oqyrman! Sayt alanynda bilim salasyna baylanysty ózekti dep sanaghan oilarynyzgha oryn beremiz. Últ bolashaghyna aitar oilarynyz bolsa marhabbat.

Bas redaktor: Ayatjan Ahmetjan

Abay-aqparat