Múhammed (s.gh.s) payghambar amanatyn jetkizushi sahabalar pirmúghany

BABA BATASY

 Bismillahir Irahmanir Rahiym

     Músylman balasy  neni bastasa da Allanyng atymen bastaghan. Óitkeni barlyq maqtau men madaqtau Allagha tәn. Odan әri ardaqty payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.), onyng otbasyna jәne qadirli sahabalaryna Alla Taghalanyng núry jausyn dep tileydi. Demek, ardaqty payghambarymyzdan song tilek onyng qadirli sahabalaryna. Payghambarymyzdyng ózi de hadiysinde; «Basqalar Allanyng rizalyghy ýshin Uhud tauynday altyndy sadaqa etip berse de, sahabalarymnyng Alla jolyna bergen jarty sa (1750 gr.) arpasynyng sauabyn ala-almaydy».- deydi. Nege? Óitkeni, sahabalar ghibadattarynyng osynshalyqty qadirli boluy olardyng Rasulullahpen múrattas bolyp súhbatyna qatysuy jәne onymen sóilesu nәtijiyesinde jýrekterde payda bolghan batyny kәmeldikterine baylanysty. Olardyng jýrekteri Rasulullahtyng mýbәrәk jýreginen tikeley núr alghandar. Jýrekteri núrlanghandar. Sahabalardyng barlyghy Allahtyng Rasululynyng súhbattaryna qatysuy arqyly әuliyelikting eng jogharghy satysy dәrejesine jetkender. Sondyqtanda  Rasulullah; «Sahabalarymdy qúrmettener!» - dep búiyrdy. «Hújyrat» sýresi 13 ayatta; «Qúrmetke layyqtylar – Allahtan kóp qorqatyn taqualar»-  dep bekitilgen. «Tәubә» sýresining 101 ayatynda; «Imandary ilgeride bolghandar jәne hijrada (qonys audaru) ilgeri bolghandar»- dese, «Uaqia» sýresining 10 ayatynda «Imandary ilgeride bolghandar – Allah Taghalagha jaqyndauda ilgeri bolghandar. Olardyng barlyghy Allahqa jaqyn muqarrab» - dep odan әri  madaqtalghandar da osy sahabalar. Sahabalardyng ómir joly – keyingi úrpaq ýshin qaytalanbas ónege, adamzatqa ónege bolar Islam qaharmandary. Olardyn  ústanymy «Ózgelerding baqyty ýshin ómir sýru». Sahabalar adamzat tarihynda tendesi joq tónkeris jasaushy, tauhid núrymen susyndanghandar.

    Sol sahabalardyng biri jәne biregeyi, Múhammed (s.gh.s) payghambarymyzdyng amanatyn qazaqtyng keng dalasyna, tipti Túran jәne Orta Aziya әlemine jetkizushi sahabalardyng úlyghy – biz býginde әulie tútyp jýrgen babtardyng baby, pirmúghan (Jol kórsetushi ústaz) Arystanbab.

      Qazaqta erteden kele jatqan batyrlar jyry jetkilikti. Solardyng qaysybirin almayyq  babtardyng baby Arystanbab  qasiyetin úlyqtamay ótpeydi. Mysaly «Alpamys jyrynyn» bir ýlgisinde Baybóri men Analyq; «Samarqanda sansyz bab, Búharadaghy Bahauәdin Naqyshbent» molalaryna ziyarat qylady, jәne;

«...Týneydi ýsh kýn  Baybóri,

Áziretti Súltangha.

Týrkistanda Týmen bab,

Sayramda bar sansyz bab,

Otyrarda otyz bap.

Babalardyng babyn súrasan,

Eng ýlkeni Arystanbab.

Áulie qoymay qydyryp,

Babalardyng bәrin qyldy sap - dep jyrlansa, endi birinde;

«...Qabiri Barab elinde,

Qalanyng qúbyla jaghynda,

Millәti Alla jolynda,

Babtardyng baby – Arystanbab

Ong jaghynda Lashynbab

Sol jaghynda Qarghabab

Barsha baptyng patshasy,

Babtardyng baby – Arystanbab – dep tógildiredi. Biz búl jyrlardy bala kezimizden, mektep qabyrghasynda jýrgende jattap, jadymyzgha toqyp óstik. Sol bablarymyz ziyarat jasap jýrgen babtardyng baby Arystanbab kim? Biz onyng shyn tarihyn bilemiz be, bilsek qazaq eli ruhany tarihyndaghy oryny qanday?.. Árisi - óz kezinde 27 elding padishasy bolghan Ámir Temir Kóregen 1390 jyly Toqtamys han әskerin kýl-talqan etip jengennen keyin Áziret Súltan kesenesin saludan búryn, aldymen nege osy Arystanbab  әuliyening basyn kóterdi?.. Berisi - kýni keshegi kommunistik qoghamda óz elimizding birinshi basshysy bolyp túrghan kezinde, belgili memleket qayrakeri, ghúlama ghalym Dinmúhammed Qonaev; «Arystanbab - Qorqyttyng da, Farabiyding de, Yasauiyding de ústazy bolghan jan» -dep 1969 jyldyng qaqaghan qys jútynan song Otyrar audany basshysyna qanday qújattargha arqa sýiep әngime aitty eken?.. Qújat aittyrdy ma,  әlde qaterli zamannan da qaymyqtyrmay belgisiz bir úlyq kýsh aittyrdy ma?..

    Búl súraqtargha kim jauap berip, naqtyly kim ainalysuy kerek? Dindarlar ma, әlde ghaqly ghylym iyeleri ghalymdar ma? Álde...

    Meni osy maqalany jazugha iytermelep otyrghan, qasiyetti Arystanbab әuliyening basyna ziyarat jasap barghanda ózim kuә bolghan, qanshama keremetter ishindegi eki oqighagha erekshe toqtalghaly otyrmyn.

     Men - din qayratkeri emespin. Bar-joghy qatardaghy namazhan retinde dәstýrli dinimizding janashyry retinde elimizdegi diny problemalar turaly jazylghan ýsh-tórt kitaptyng qarapayym avtorymyn. Meni namazhan etip qyblany moyyndatqan da, alghash, payghambarymyzdyng jambasy jerge tiygen Madina qalasynda sәjdege mandayymdy tiygizgen de - osy әulie Arystanbab. Babamyz qajylyq sapargha baratynymdy eskertip, batasyn berip, atalyq aq jolyn tilemegende, býginde ózim bauyr basyp ketken osy bir mýbәrәk namazhandyq jolym qay uaqytta bastalaryn bir Alla ghana biletin edi. Shýkirshilik, әngimeni osy uaqighadan bastayyn.

       Iya, birinshi, 1996 jyly maghan osy babamyzdyng batasymen oilamaghan jerden Mekkege qajylyq sapargha jol týsti...

       Mening mamandyghym – telejurnalist. 1983-1999 jyl aralyghynda «Qazaqstan» últtyq arnasynda Nasihat habarlary Bas redaksiyasynda osy  mamandyghym boyynsha qyzmet jasadym.  1995 jyldan maghan   redaksiya tarapynan alghash ret úiymdastyrylghan  diny tanymdyq «Iman» habaryn  jýrgizu tapsyryldy. Búghan múryndyq bolghan  - búghan deyin boyynda erekshe qasiyeti bar janymyzda jýrgen jandar jayly «Halyqtyq medisina» aidarymen bes jyl jýrgizgen  sony habarlarym boldy.  Sol habarlardy dayyndau barysynda kózim jetken nәrse -   qasiyeti bar adamdardy tanu ýshin, әrbir pende eng aldymen ózin, sosyn sol qasiyetti bergen Jaratushyny myqtap tanuy kerek.  Osy maqsat -  ústanghan baghytymdy týbegeyli ózgertip,  diny baghdarlama dayyndaugha bet búrghyzdy...

    1996 jyldyng kókek aiynda, Respublika halyq emshilerining alghashqy qúryltayynda tanysqan, boyyna erekshe qasiyet daryghan, býginde ortalyghy Shry Lanka memleketinde ornalasqan Álemdik halyq emshileri qauymdastyghynyng prezidium mýshesi Kýlay Áliyeva telefon shalyp, tanysynyng ýiinde bolyp jatqan Qúdayy asqa birge  barugha ótinish etti. Maghan da bauyrsaq pisiru, aittaghy dastarhan mәzirin dayyndau turaly kino kórinister qajet edi. Operator men rejisser Bayan Súltanovany  ertip aitylghan ýige uaqtyly jettik.

    Barghan kezde estigenim,  shanyraq  egesi, Almatynyng qaq ortasyndaghy Kók bazarda qasap bolyp júmys jasaytyn Qúrman degen azamat Kýltaymen birge Mekkege attanyp, qajylyq paryzyn ótep qaytugha pәtualasyp qoyypty. Myna dayyndalghan dәm Qúrmannyng sol qajylyq sapar aldyndaghy berip jatqan Qúdayy shayy bolyp shyqty. Dastarhan ýstinde әngimeden әngime órbip, qajylyq sapar aldynda otyrghan  Kýltaygha, bizbenen birge Arystanbab pen Qajy (Qoja -  ne ru, ne últ emes qoy. Ózi de osylay aitqanymdy qalady) Ahmet Yassauiy babalarymyzdyng jatqan jerlerine  birge ziyarat jasap qaytuyn ótinish etip edim, úzaq sózge barmay, kelise ketkeni.

      Sol sapar barysynda Kýltaydyng kózine jas alyp túryp, Arystanbab әuliyening ruhymen tildeskenine kuә bolyp, kinogha týsirip alghanmyn. «Babam-au, Siz qanday ýlken adam ediniz. Men týregelip túryp Sizding tizenizge әzer boy tenestirip túrmyn ghoy. Jýziniz qanday meyrimdi edi...»- dep bastalatyn úzaq әngimesi kýni býginge deyin esimde. Kezinde búl әngime «Siz әruaqpen sóilese bilesiz be?» degen taqyryppen «Qazaqstan» telearnasynan arnayy habar da bolyp berilgen (Habar kóshirmesi mende saqtauly).  Kýltay, sol bir biz ýshin tansyq  qyzyq әngimesining sonynda, ózining qajylyq sapargha  niyet etkenin, Mekkege Qúrman bauyrymen birge dayyndalyp otyrghanyn aityp, Arystanbab әuliyeden jolyna bata súrady. Osy arada bir shama ýnsizdik ornady. Sol ýnsizdikten song Kýltay Arystanbab babamyzdan jol serigi Qúrmannyng qajylyqqa bara almaytynyn bildi.  «Babam-au, endi menimen kim jol serik bolyp barady?»- degen  saualyna, taghy da birshama kidiristen son, «qasynda túrghan Baqtybaymen birge barasyn»-degen sózin estidim. Búl habargha Kýltaydan búryn men tang qaldym. Mekkege barmaytynym ózime ayan bolatyn. Osy sapardyng aldynda ghana  «Baryp qayt» - dep ýgittegen  jigitterge, teledidardan diny habarlardy jýrgizsem de qajylyqqa ózimning tolyq dayyn emestigimdi aityp әzer aqtalghanmyn. «Janibek – Tarhan» firmasynyng jetekshisi marqúm Erbolat Tólegenov degen myng bolghyr dosymyz,  tarihta qazaqtyng bolashaghy men baqyty ýshin kýresip, el irgesin bekituge ýlken ýles qosqan batyr babasy Shaqshaq Jәnibek Tarhannyng әruaghyna arnap, qajylyqqa  jayau barudyng ýlgisi retinde  Birinshi halyqaralyq supermarofon ótkizgeli otyrghanyn, sonyng jetekshilerining qatarynda bolugha shaqyrghanda da  kelispegenmin. Kýltaydyng basqa sәuegeylikteri ras bolsa da, búl jolghysy jalghan degen pendelik  oimen Almatygha oralghanmyn...

     Sapardan oralghannan keyin jeti kýnnen son, sol kezdegi Bas mufty Rәtbek Nysanbaev ózine shaqyrdy. Haziretting birde kól, birde shól minezine qanyqpyn. Barsam, búl joly әi-shaygha qaratpay qolyma qajylyqqa baryp qaytar tikúshaqtyn  biyletin ústatty:

     - Shyraghym, qazaq teledidary tarihynda diny nasihatty ózing ómirge alyp kelding ghoy, sen  osy qajylyq sapargha bizben birge baryp, mýmkindiging bolsa, sapar barysyndaghy ziyaratymyzdy kinona týsire kelsen, dúrys bolar edi -degeni. Basqa jan bolsa tanyrqanbas edim, Bas muftiyding ózi  osylay qolqa salghan song , sol arada esimnen tanyp abdaryp qaldym. «Arystanbab batasyn alarda estigen habarymnyng shynymen-aq ras bolghany ma?!..»

      Sheginerge - jer, aitargha - uәj qalmady. Jolgha dayyndaldym. Maghan oilamaghan jerden  osylaysha Arystanbab әuliyening aldyn-ala habarlauymen jәne batasymen qajylyq sapar nәsip bolghan.

Ekinshi, 2009 jyly mening ghalym retinde emes, tek fәlsafa ilimining yqylasty janashyry retinde jaryqqa shygharghan «Fәlsafa - Allanyng ayan ilimi» atty kitabym  («Qazaqparat» baspasy , 2009j.) -  ayan bolyp týser  fәlasafa ilimi eng aldymen, kýni býginge deyin dәstýrli Islam dinin ústanyp kelgen   bizding qazaq halqyna qanshalyqty qajettigin jetkizumen qatar, «fәlsafa – filosofiyanyng arapshalanghan týri»- dep oqytyp jýrgen ateistik kózqarasty ústanghan kezennen qalyptasyp qalghan úshqary pikirden alshaqtatu, tipten aryltu bolatyn. Fәlsafa músylman mәdeniyetining tuyndysy  – soghan oray músylmandyq  oilau prinsipterine negizdelgen Islam  oishyldaryna tәn erekshe (ayan) oilaugha baratyn mentaliytetti músylmandyq dýniyetanym, filosofiya – hristiandyq mentaliytet payymdary negizindegi ilim.

     Últ retinde bizge eng aldymen qaysysy jaqyn, qaysysy qajet? Búl - baz bireuler eldi shoshytyp jýrgendey halifatty ansau emes, ilimdi  iygeru, últtyq qajettilik. Búl; «...Áriyne, әrbir  isting basshysy Alla, al bilim búlaghy – Aritoteli»- degen әl Kindy men ózimizding әl Farabiyden bastalyp kýni býginge deyin óris alyp otyrghan qasiyetti ilim ghoy...

    Zang jýzinde biz ózimizdi-ózimiz qanshalyqty qúrsaulap qoyghanmen, әlem halyqtary bizdi músylman memleketi retinde tanityndyghyn jasyra almaymyz. Sonyng naqtyly dәleli 2011 jyly Álem músylman elderining basyn biriktiretin Islam konferensiyasy úiymyna tóraghalyq etuimiz. Búl úiymgha tek músylman memleketi ghana jetekshilik etetini osy úiymnyng Jarghysynda altyn әrippen jazylyp qoyghan. Tariyhqa Fәlsafa (laduni) atymen engen, elimizge qajetti osynday ilimdi Ýkimet pen qazaq oqymystylary býgingi tanda el ghylymynyng tórine shygharu orynyna esiginen de  syghalatpay otyr. Nege?.. Óitkeni últ retinde sanamyz ózining erkindik  kenistigine  tolyq kóterilgen joq. 

    Qazir «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy negizinde alghash ret gumanitarlyq bilimdi memlekettik tilde jetildiruge arnalghan tolyq qor qúru jayly keng jәne auqymdy mәsele qolgha alyndy. Búl әlemdik mәdeniyettin, ghylymnyn, býkil ruhany dýniyening eng ýzdik ýlgileri tolyq qazaq tilinde sóileui kerek degen sóz. Múnymen qatar, qazaq halqynyng bay ruhany jәne mәdeny múrasy da jinaqtaluda. Elimizding ruhany baylyghy bolyp sanalatyn osy enbekterge  taqyryptyq taldau jasasaq, fәlsafa turaly jaq ashylmaghan. Al búl ilim eng aldymen, kýni býginge deyin dәstýrli Islam dinin ústanyp kelgen qazaq halqyna qajet. Osy ilim sanamyzgha sinetin bolsa,  betimen ketken berekesiz gumanizm diny sanadan joghary asqaqtamay, býgingi tanda jegi qúrttay óris alyp bara jatqan jastar tәrbiyesindegi imansyzdyqtan arylar edik. Úl - úyatyna, qyz - qylyghyna oralar edi. Úrpaghyna ýmitpen qarar  әlem ýmit artar el bolar edik. Óitkeni, Allahtan ayan bolyp týsken fәlsafa, eng aldymen  ardyng Ilimi.

     Kitapta Ýkimet aldyna naqtyly mynaday úsynystar qoyylghan.

     Birinshi, Fәlsafa (laduniya) ilimi el tarihynda ózining túnghysh qadamyn jasaghaly otyrghandyqtan búl ilim jayly arnayy jeke zang qabyldau. Óitkeni tosyn janalyqty qabyldap ómirge engizu qashan da qiynshylyqqa týsken. Bolmaghan jaghdayda Respublika Preziydenti әkimshiligi ne Ýkimet qúrylymynda fәlsafa ilimining ghylym jýiesindegi óz orynyn aiqyndap alghansha bólim ne  Fәlsafalyq oy ortalyghy ghylymy zertteu institutyn ashu.

     Ekinshi; Qazaq ghylymyndaghy fәlsafa men filosofiyanyng ara jigin ajyratu. Bizding eldegi filosofiya ilimi tútas qalyptasqan armiyasy bar ýlken kýsh.  Filosoftar - bәsekeles bolyp qana qoymay, keleshek ózderine óktemdik tanytar fәlsafa ilimining jedel órkendeuine bóget boludyng barlyq joldaryn jasap baghady.     

     Ýshinshi, respublikalyq  «Fәlsafa ilimi» qauymdastyghyn ne kenesin qúru.

     Tórtinshi, qazir elimizde filosofiya salasynda kәsiby bilikti «filosof-audarmashylar» toby qalyptasyp otyr. Búlardyng basym bóligi filosofiya men fәlsәfany orys tilindegi núsqadan audarushylar. Endigi jerde  «Fәlsafa-audamashylary» atty jana mamandar tobyn  qúru kerek. Maqsat - ortaghasyrlyq fәlsafashylar enbegin týpnúsqadan qazaq tiline tikeley audarugha qol jetkizu.

     Besinshi, Islam men fәlsafa ilimining birigetin de, bólinetin de jeri bar. Osyny jýiege týsiru. Búl orayda kezinde hristian dinin qorghau ýshin hristian ilimin filosofiyadan tolyq bólip alghysy kelgen apologetter tәjiriybesi bizge sabaq boluy kerek.

      Búl úsynystar, әriyne, bolashaqtyng júmysy. Qazir osy júmystargha bastamashy bolu ýshin qúrylghan «әl Faraby jәne Ahmet Yassauiy atyndaghy halyqaralyq fәlsafa qory»  besiginde túnshyghuda. Qúrylghan búl qor óz júmysyn alyp ketu ýshin, Ýkimet tarapynan elimizde qazirgi tanda júmys jasap otyrghan ghylymdy qarjylandyrudaghy  bazalyq, granttyq, ne maqsatty baghdarlamalyq tәsil negizderining birinen, qarjy bóldirtuge naqtyly kómek qajet.

     Fәlsafa - halyqqa da, memleketke de óte qajet múghjiza ilim. Tylsymnyng osy erekshelikterin týsindirgeli adam sanasynyng bastauyn izdegen ghúlama Ibn Arabi, Haq taghala men pendeni bólip qarastyryp, mynaday tújyrym aitqan. “...Kәmil adam qúdireti - Qúdaydyng kólenkesi nemese absolutti mәndegi keremetting qysqasha shaghyn kórinisi. Adam eshqashan Qúdaydyng qasiyetterine ie bolmaq emes. Haqtyng bilimi – mәngilik, al adamnyng bilimi payda bolghan. Jasalushyda jasau qúdireti bolmaydy. Kimde jýrek bolsa soghan ósiyet, kimde aqyl bolsa emes. Sen Allagha ony kórip túrghanday qúlshylyq jasa. Jaratqannyng mәnin  payghambarlar men sopylar arasynan shyqqan teologtardan ózge eshbir ghalymdar  bilgen emes. Teoriyashyldyq ony eshuaqytta asha almaydy, ol joldaghylar qashan da  aidalagha laghyp ketedi...”. Ghúlama aitqan búl tújyrym rastyghyn mәrtebeli uaqyt moyyndaghaly qashan. Solay bola túra  Múhammed (Gh.S.) payghambar zamanynan  bastalyp Islam mistisizmi atalyp   jýrgen mistikalyq osy ilim elimizde óz janashyryn tappay keledi.

     2006 jyly Arystanbabqa kezekti ziyarat jasap barghanymda, sol jyly mektep bitirip joghary oqu orynyna týsuge niyet qylyp jýrgen Aqerke esimdi bir boyjetken qyz balanyng arqasy kóterilip, Arystanbab babamyz bolyp,  onshaqty adamnyng kózinshe  maghan qadala qarap mynaday sóz aitty:

     -  Baqtybay shyraghym, niyeting dúrys ta shyghar, biraq sen jazghan «Fәlsafa – Allanyng ayan ilimi» degen kitabyndaghy aitpaq oiyndy, osy topyraqta óskenderden alghash ghylymy túrghydan tújyrymdap jazghan mening shәkirtim - Ál Faraby baban. Jatyrmyn ghoy, men de osynda... Tirshilikte kim qayda qalmaghan. Onyng sýiegi, qazir izdep tauyp aldyndar ghoy, mening silteuimmen ilim izdep jýrip Sham shaharynda qaldy. Osy Otyrardaghy bay kitaphananyn  qajetti kitaptarymen susyndaghan ghúlamany, Allanyng ilahy ilimi týsken, sol kezde әlemning eng ozyq bilim ordasyna ainalghan Arab eline men jol siltegen edim...  Jatqan jerinen topyraq alyp kelip osynda belgi qoishylar, «ghúlamanyng ruhy keldi»- dep bórikterin tekke kókke atyp jýr. Ruhy әli tolyq oralghan joq. Oralsa - sol ruhtyng ózi-aq kóterip, býginde elde kózge týserdey biraz júmys istelip qalghan bolar edi. Ghúlama ghalymnyng ruhy eline oraluy ýshin,  niyet etip barghan imandy jandar, bararda, barghanda qúrban shalyp, Jaratushydan eldik tilek tileuleri qajet. Múnday rәsimdi imany jolmen týsinip atqaryp jatqan kim bar? Bayqaymysyn, qazir Farabiyding enbegi degen kitap kóbeyip ketti. Ánә bir qúrghan qorlaryn  arqyly shyghyp jatqan ateist ghalymdardyng orysshadan audarylghan bir audarmasy birneshe kitapqa enip, júrtty shatastyryp, qalamaqygha qaryq bolyp olar jatyr... Sony baqylap jәne soghan bilimi jetip otyrghan jan balasy bar ma? Ýiindegi Ghazaliyding kitabynda ne dep aitqan; “...men filosoftardyng birneshe paragha, al olardyng ghylymy – birneshe satylargha bólinetinin kórdim. Biraq, ol tolyp jatqan paralardyng qaysysyna jatpasyn olardyng kóneleri men óte kónelerining jәne keyingileri men ertedegilerining arasynda birining shyndyqqa juyq, ekinshisining qashyq boluy maghanasynda úly alshaqtyq jatqanymen, barlyq filosoftarda sózsiz bir ghana tanba – senimsizdik pen qúdaysyzdyq tanbasy jatyr”-degen. Demek, senimsizdik pen qúdaysyzdyq tanbasy bar ghalymdardan, fәlsafa turaly fәlsafalyq naqtylyqpen jazylghan tolymdy enbek kýtuge qanday negiz bar?.. Fәlsafa iliminin  aitary da, avtorlary da erekshe jan bolmaushy ma edi?..

     Búl júmyspen týbegeyli ainalysamyn desen, Alla tilegine oray jol salsa, aldymen ghúlama babannyng basyna ziyarat jasap  qayt. Sonda ghana órkening ashylyp, qolgha alghan oiyndy jýzege asyrugha mýmkindiging molayady...

     ...Qasiyetti әulie Arystanbab babamyzdyng basyna ziyarat jasap barghandaghy ózim kuә bolghan osy eki oqigha maghan osy maqalany jazugha týrtki boldy. Sonymen, - pirmúghan Arystanbab әulie kim?

Baqtybay Aynabekov

(Jalghasy bar)

Abai.kz