Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Qogham 5025 0 pikir 9 Sәuir, 2014 saghat 10:30

Ámirjan Qosanov. PATRIARHTYNG KÝZI

Álemdik әdebiyetting klassiygi Gabrieli Markesting osy attas romany bar. Ondaghy key tústary grotesk pen surrealizmge úlasyp ketetin ol tuyndynyng sujettik jelisimen eshbir baylanystyrghym kelmese de, Qazaqstan basshylyghynda shiyrek ghasyr boyyna otyrghan preziydent Nazarbaevtyng da sayasy kýzi turaly әngimeni bastaghym kep otyr.Óitkeni osy jyldardyng alghashqy qorytyndylaryn qazirding ózinde shyghara beru kerek siyaqty. Ol ótken jolymyzdy bayypty da baysaldy týrde saraptap, ertengi kýnge layyqty jospar jasauymyz ýshin әbden qajet.Talay jyl biylikti qatty syngha alyp, sayasy oppozisiyada kele jatqan mening bagham mynaday: preziydentting el aldyndaghy sózsiz enbekterin moyyndau jәne jaqsylyghyn aitu kerek, biraq onyng jeke basyn orynsyz dәriptey bermey, osy jyldar ishinde oryn alghan kemshilikterdi de úmytpaghanymyz jón. Qazaqsha aitsaq, jaqsylyghyn asyrmay, jamandyghyn jasyrmau kerek.

 

Bar bylyqtyng basy – basynghan biylik pen tasynghan baylyq!


Sóz joq, kez kelgen biylik basyndaghy adamgha bagha bergendegi kriyteriylerding asa manyzdysy – ol basqarghan elding ekonomikalyq damuynyng dengeyi. IYә, Qazaqstan ekonomikasy kóptegen elderden kósh ilgeri. Ony toqyrap qaldy dep aitu qiyn bolar. Osy orayda keshegi josparly sosialistik halyq sharuashylyghyn naryqtyq reliske kóshirude biylik 90-jyldardyng ortasyndaghy óliara shaqta birshama batyl qadamdar jasaghanyn moyyndau kerek. Biraz asyra silteushilikter bolsa da, sol kezde uaqyttyng ózi talap etken jekeshelendiru, kommunaldyq-túrghyn, qarjy, bank salalaryndaghy tereng reformalar der kezinde atqaryldy.Biraq biylikting osynau reformatorlyq enbegin eskere otyryp, ekonomikanyng osynday birshama joghary dengeyde saqtaluynyng basqa da sebepterin ataudy «úmyta» beremiz. Kóp «bәrekeldinin» ishinde biraz «әttegen-aylar» da bar.Birinshiden, ol – keshegi Sovet Odaghynan qalghan bay da bazaly múra. Ásirese, Qúdaydyng ózi bere salghan jerasty paydaly qazbalar men olardy óndiru salasy. Álem naryghynda ol baylyq әrqashan da súranysqa ie bolmaq. Mine, bizdegi osy salanyng ólip-óship qalmauynyng bir sebebi osy. Ókimetting jyl sayynghy damu kórsetkishterining ósui de dәl osy shiykizattyq salagha qatysty. Biraq ta «Bizde sol shiykizatty óndeu, tauar óndiru ne basqa jogharghy tehnologiya damyp jatyr» degendi estimeysiz! Osy kýnge deyin ekonomikalyq esirtkige ainalghan múnaygha tәueldilikten әli de qútyla qoyghan joqpyz. Onyng ózi ghalamdyq diyversifikasiyalanu dәuirinde óte-móte qauipti jayt. Mәselen, AQSh pen Europa qazir taqtatastyq (slanstyq) múnay men gaz problemasyn sheship, ertengi kýni Resey ne biz siyaqty dәstýrli eksporterlerge týspeu ýshin barlyq әreket jasap jatyr. Búl prosess, әsirese, Reseyding Ukraina aumaghyn anneksiyalauynan keyin jana qarqyngha ie boldy. Ekinshiden, kezinde qabyldanghan naryqtyq zandardyng kóp qyzyghyn kópshilik emes, biylik basyna bir taban jaqyn at tóbelindey top armansyz kórip qaldy. Kórip jatyr! Ásirese, keshegi jalpyhalyqtyq menshiktegi ekonomikanyng sýbeli tústaryn – múnay men ken oryndary, zauyt, fabrika, bankilerdi – jeke adamdardyng qolyna ótip ketui – qaymana halyq ýshin tereng de týsiniksiz qúpiya. Biylik o basta «halyqtyq kapitalizm» qúramyz dep uәde bergen edi, al shyn mәninde ol «jabayy kapitalizmge» ainalyp ketti. Yaghny naryqtyq ekonomika halyqqa emes, «Forbs» jurnalynyng betin bermeytin qazaqstandyqtargha ghana qyzmet etip jatyr.Ýshinshiden, Últtyq qorda 70 milliard dollar qarjy bola túra, jyl sayyn budjettegi 1 milliard dollar iygerilmey jatqan «qolayly» tústa, otandyq tauar óndirisin damyta almauymyzdyng sayasy sebebi de bar: bizde oligarhtardyng lobbii bar da, shaghyn jәne orta biznesting myqty lobbiyi, yaghny janashyry men sayasy túrghydan qoldaushysy joq! Bizde jeke bankterdi qoldaugha ondaghan milliard dollar bir kýnde bólinedi de, әrbir auylda bir teri ne et óndeu sehyn ashugha qarjy joq bolyp shyghady!Mine, osynau, syrt kózge naryqtyq (yaghni, bәsekelestik) syrtqy sipaty bolghanmen, is jýzinde jabyq, ashyq ta әdil bәsekeden mýldem ada, onyng ýstine memlekettik retteuden (yaghni, sol sheneunkterge para beru arqyly ghana biznes jýrgize alatyn) bas ala almay kele jatqan ekonomikanyng negizin qalaushy preziydentting ózi dep týsinedi halyq. Onyng ýstine, eldegi eng bay oligarhtardyng elbasynyng ózine ne oghan etene jaqyn adamdargha tikeley qatysy bar degen әngimeler de joq emes. Ol aqparatty joqqa shygharyp jatqan eshkim de joq.Ol kompaniyalar eshqashan preziydent tarapynan synalmaydy. Keshe ghana últtyq valuta qúnsyzdanghanda, halyqtyng qaltasy bir sәtte 20 payyzgha ortalanyp qalghanda, tabysqa kenelgen tek qana osy, paydaly qazbalardy eksportqa shygharyp jatqan belgili kәsiporyndar bolghany da ras.Oligarhtyq negizde qúrylghan, solardyng mýddesine ghana baghyttalghan ekonomika qarapayym halyqtyng mýddesine júmys istey bastay ma? Mine, gәp sonda! 

 

Áuelgisi – әleumettik әdilettik!


Ekonomika ne ýshin kerek? Áriyne, eng aldymen, halyqty asyrau ýshin kerek! Osy túrghydan alghanda, ekonomikanyng jogharyda aitqan birjaqty sipaty Qazaqstandaghy әleumettik sayasatynyng da bolmysyn anyqtap otyr! Áriyne, resmy statistikagha jәne memlekettik aqparat kózderine sýiensek, Qazaqstan halqynyng túrmysy tamasha, zeynetkerlerding jaghdayy – zayyrly, auyldaghy aghayyn – auqatty.Biraq, bizding elde bәri bar: múnay da, gaz da, altyn da, hrom da bar. Biraq bizde bir nәrse joq: bizde Ádilettik joq!Ádiletting joqtyghy, әsirese, әleumettik salada kózge úryp túr.Nege osynshama bay memlekette onyng azamattarynyng basym kópshiligi sonshalyqty kedey túrady?!Meninshe, preziydentting jaqsylyghy men kemshiligi turaly aitqanda biz ómirding osy ashy shyndyghyn basshylyqqa aluymyz kerek.Jәne de elge sinirgen enbegi óz aldyna bir tóbe elbasynyng ahilles tabany dәl osy – әleumettik әdiletsizdik - dep oilaymyn!Áleumettik qarama-qayshylyqty Astana men Almatyda, basqa da ýlken qalalarda aqparattyq alukobondpen túmshalap, syrt kózden jasyryp qougha bolatyn shyghar. Biraq әrbir auyl, ondaghy jappay derlik júmyssyzdyq, ildәlap kýn kórip jatqan qarapayym qazaqtyng kýnkórisin qalaysha kórmeysin?!Mәselen, barlyq qazaqstandyqtar teledidardan Grekiyada ereuilge shyqqan zeynetkerdi kórip jatyr, ol kisi: «Mening zeynetaqym 800 evro ghana! Men qalay ómir sýrem osy mardymsyz aqshagha? Ýkimet ketsin ornynan!». Osynshama bay elde túryp 100 evro ghana zeynetaqy alatyn qazaq oilana bastaydy emes pe osydan keyin...IYә, kez kelgen memleket quatty әleumettik sayasatty jýrgize almaydy, óitkeni oghan tiyisti qarjy kerek. Biraq kóptegen el, biz sekildi paydaly qazbagha bay bolmasa da, óz halqynyng túrmys dengeyin jogharghy dәrejede saqtap kele jatyr. Olarda jalaqy da, zeynetaqy da, medisina men bilim beru salasynyng sapasy men qoljetimdigi órkeniyette dәrejede. Nege deysiz be? Onyng eki sebebi bar: olardyng ekonomikalarynyng qúramynda otandyq tauar óndiru men shaghyn jәne orta biznesting ýles salmaghy joghary jәne de, eng bastysy, ondaghy ókimetterding zamangha jәne adamgha say әleumettik sayasat jýrgizuge ýlken sayasy erik-jigeri bar! Onyng óz sebebi mynau: eger de ózining ómir sýru dengeyine riza bolmasa, ol elderde halyq kelesi saylauda sol ókimetke dauys bermey qoyady da, ol biylik óz ornynan ketedi!Ókinishke oray, bizde onday, óz-ózinen biylikti janartyp, jaqsartyp, tәubasyna keltirip jәne de halyqtyng mún-múqtajyn oilaytyn ókimet jýiesi qalyptasqan joq. Óitkeni jýieli týrde ótip, jýzden jýirikti anyqtaytyn, halyqtyng kónilinen shyqqandardy saylap alatyn dәstýr joq bizde! Eng bastysy – biylik basyndaghylar ózderining bolashaghyn qaymana halyqtyng túrmys dengeyining ósuimen baylanystyrmaydy! Tensizdik degennen shyghady. Kezinde qarapayym metallurg bop enbek jolyn bastaghan Nazarbaev preziydent bola aldy. Al endi ol óz qolymen qúrghan qoghamda oghan esh tuystyq qatysy joq qazirgi qarapayym júmysshy preziydent bola ala ma? Mine, gәp sonda.

 

Syrty - býtin, ishi - týtin syrtqy sayasat

Preziydent o bastan «kópvektorly» sayasat ústandy. Janadan qalyptasyp kele jatqan el ýshin ol taktika dúrys bolghan synayly. Biraq uaqyt óte, bizding diplomatiya birjaqty sipat ala bastady. Nәtiyjesinde bizding keshegi kóp baghytty vektorymyz Keden, sosyn Euraziyalyq Odaqqa kep tireldi.Meninshe, barlyq el óz basymdyghyn anyqtau ýshin birshama uaqyt ótu kerek. Qarjylyq әri qarym-qatynastyq daghdarystan aman-sau ótip alayyq. Jan-jaghymyzgha jiti baqylap, ondy-solymyzdy tanyp alayyq. Birjaqtylyqqa úrynbayyq. Ózining týpkilikti mýddeleri bar Kazaq eli kimmen, qanshalyqty tereng odaqtas bolu kerek, sol jaghyn asyqpay, dabyra etpey, anyqtayyq. Ol ýshin uaqty kerek. Ol kezde Resey men Qytay, aziyalyq kórshiler men basqalar qay jerde bolaryn bir Qúdaydyng ózi biledi.Sonymen birge syrtqy sayasatta «múrager» faktory bar ekenin eskeru qajet. Yaghni, elding qay elmen, qay aimaqpen, qay Odaqpen birge boluyn obektivti sharttar emes, memleketting týpkilikti mýddeleri emes, sol bolashaq múragerdi olardyng qaysysy qoldaydy degen subektivti saual sheship ketui mýmkin!Resey sekildi әleueti ózinen 10 ese ýlken elmen bir Odaqqa engen elimiz endi tolyqqandy sayasy tәuelsiz bola ala ma? Mine, gәp sonda

 

Bir adam ghana sayasatpen ainalysatyn elding bolashaghy búldyr!


Eger de ekonomika men әleumettik salalarda birshama jetistikter bar dep moyynday alsaq, qoghamdyq-sayasy túrghydan Qazaqstan naghyz avtoritarlyq elge ainalghanyn ishki kóz de, syrtqy kóz de bilip, kórip jatyr.Sóz joq, Tәuelsizdik alghan alghashqy kezende bizding preziydent mýldem basqasha edi! Sayasy arenamyzda atqarushy biylikke tәuelsiz, әrqily pikir ókilderi jinalghan, Ýkimetke óz degenin istete alatyn myqty Jogharghy Kenes boldy. Preziydent te ol kezde shynayy demokrat retinde óz ayaghymen sol Parlamentke baratyn, ashyq ta bәsekeli pikirtalas jýrgizip, óz sózin ótkize alatyn. Naghyz liyder ekenin ol sonda tanytqan.Biraq uaqyt óte elde demokratiya men pikiraluandyghynyng aumaghy taryla berdi.Bәlening bәri 1995 jyly Konstitusiyagha shúghyl týrde ózgerister engizip, biylikting bәrin bir adamnyng – preziydentting qolyna shoghyrlandyra saludan bastaldy. Sodan keyin preziydent te ózgerdi, qala berdi, biylikting barlyq tarmaqtary, kele-kele qoghamnyng ózi ózgerdi!Onyng ýstine ókimet halyqty osy konstitusiyalyq reforma «jangha batatyn, biraq mindetti týrde qolgha alynuy tiyis ekonomikalyq reformalar jasau kezeninde ghana saqtalady», «uaqytsha sipatqa iye» dep aldausyratty. Qarap otyrsaq, sol tranzittik kezeng 5 ne 10 jyl emes, tura 20 jylgha sozylyp ketti. Jәne de odan sayyn sozyla beretin sekildi! Osy jyldar ishinde bizde preziydentting sózsiz enbegin moyyndau groteskige ainalyp, jeke basqa tabynugha úlasyp ketti! Nәtiyjesinde biylikke aitylghan kez kelgen azdy-kem syn bas biylik, yaghny preziydentke baghyshtalghan bop sanalatyn boldy! Sóitip, ainalamyzgha, biylikting bolmysyna, sayasaty men kýndelikti tirligine obektivti kózqaras qalyptastyru tipti mýmkin bolmay qaldy.Býginde preziydentke «әy detin әje, qoy deytin qoja» tabylmay qaldy.Aragidik óz oiyn ne bolmasa bolmashy bolsa da syny pikirin aitushylar sol sәtte «preziydentting jauy» atanyp, ne qastandyqpen óltirildi, ne týrmege jabyldy, ne shetel asty, ne basqasha qudalandy! Nәtiyjesinde preziydentting manayyna «lәbbay-taqsyrizm» iydeologiyasyn myqtap sanasyna sinirgen, ol jana ónerding aluan týrli әdis-tәsilderin mengerip alghan sayasy jaghympazdar shoghyrlana bastady. Qazir basqanyng emes, naq solardyng baghy janyp túr! Der kezinde preziydentke jaghatyn bastama kóterip jibersen, sol sәtte ósesing ne biylik tarapynan basqasha bir jaqsylyqqa kenelesin! Jaghympazdyq pen kózboyaushylyq memleketting resmy sayasatyna ainalyp qana qoymay, kýn kóristin, karieranyng basty mehanizmi retinde ornyqty.Preziydent qúrghan jýiening taghy bir moralidyq irgetasy - onyng otbasy mýshelerining memlekettik isterge jәne memlekettik menshikke qatysy bar ýlken bizneske tym belsendi, key jaghdayda tym kózge qorash aralasuy dep aitsaq artyq bolmas. Ol da qoghamnyn, sonyng ishinde, elbasynyng bala-shaghasynyng qatarlastarynyng zandy narazylyghyn tughyzyp jýrgeni ras. Qattyraq aitayyn: jastayynan partiya-kenes nomenklaturasynda bop, tómennen kariera jasap ósken, óz ortasynda ózining enbegimen, basqa talanttarymen bәsekelesip jýrip ósken preziydentke qoldan jana jau tauyp, qarsylastary men synshylarynyng qataryn kóbeytken de - naq osy onyng otbasynyng mýsheleri! Nәtiyjesinde әkemizben jasty preziydent óz balalarymen jasty bizding úrpaqty óz dúshpany sanap, qudalaugha jol berdi.Synyqtan basqanyng bәri júghady, otbasyna qatysty osy teris ýrdis biylikting tómengi dengeyine de jetip, qazir epiydemiya sipatyn ie boldy. Ol sheneunikterding qisyny qarapayym: eger de elbasy óz qúdasyn ne kýieubalasyn tayrandatyp qoysa, mening jәne mening tuystarymnyng qay jeri kem?! Sayasy arena «bir akterding teatryna» ainalghan elde bәsekege layyq, әri eline tanymal bolashaq elbasylary qalyptasa ala ma? Mine, gәp sonda!

 

Úly tandau


Shynymdy aitsam, men qazirgi preziydentting jaghdayyn, ony mazalap jýrgen qúpiya oilardy týsinetin siyaqtymyn.Ol, sózsiz, tarihta qalghysy keledi. Jәne de jay ghana qayratker retinde emes, elden erekshe әri qaytalanbas, qazaqtyng tarihynda búryn-sondy bolmaghan (jәne de boluy odan keyin boluy da mýmkin emes!) túlgha retinde qalghysy keledi. Sondyqtan da songhy kezde onyng jeke basyn dәripteu ýrdisi eselenip, ókinishke oray, tipti soraqylanyp barady. Elbasyna jaghynamyn deushiler artyq qylamyn dep, tyrtyq qylyp jatqanyn bәri kórip jatyr. Moyyndau kerek: Qazaqstannyng túnghysh preziydenti Núrsúltan Nazarbaev, sózsiz, tarihta qalady! Elge sinirgen enbegi – bir tóbe. Degenmen, ol osy jyldary elimizding qoly jete almaghan tústargha da, elde oryn alghan kemshilikterge de jauap beredi. Óitkeni, bizding memlekettik jýiede eng basty sheshimder tek qana onyng qúzyrynda.Biylik óz uysynda әri sayasy oppozisiya ókimet pen keybir satqyn sayasatkerlerding kesirinen әlsirep qalghan qazirgi tústa bizde ishki jәne syrtqy sayasatqa naqty yqpal ete alatyn eng basty sayasatker naq preziydent bop otyr. Osyghan oray mening preziydentke aitar eki naqty úsynysym bar (әriyne, mening qoyar talaptarym búlardan góri qattyraq ekenin júrt biledi, biraq dәl býgin biylikting ne istep, ne qonggha shamasy jetetinin aldyn-ala sezetin realist boluymyz kerek shyghar).Birinshi. Ekonomika salasynda ózin-ózi úyatqa qaldyryp kele jatqan oligarhtyq jýieden naryqtyq zandardy basshylyqqa alatyn, sonymen birge quatty әleumettik mәn-mazmúny bar shynayy «halyqtyq kapitalizmge» ótu jolyn osy bastan qarastyryp, sol sharuany ózi bastap ketui jón sekildi. Qazirgi 2030 ne 2050-jyllargha arnalghan strategiyalarda múnday konseptualidy baghyt joq. Eng bastysy, paydaly qazbany satudan týsip jatqan qyruar qarjynyng qyzyghyn qaymana qazaq bolashaghy búldyr 2050-jyly emes, dәl býgin kóre bastauy tiyis! Múnday qadam, sózsiz, elde әleumettik әdilettikti ornatudyng alghysharty bolar edi!Ekinshi. El ishinde «Nazarbaev ketken song ómirimiz ne bolady?» degen әrtýrli әngime kóp. Onyng ishinde «Elbasynyng ornyn kim basady?» degen odan da ótken bir mazasyzdyq bar. Meninshe, osy әngimeni preziydent ózi bastap, ózining qazirgi sayasy әri adamy quaty bar kezinde tiyisti alghysharttaryn jasap ketui kerek siyaqty. Bir nәrse aiqyn: Qazaqstan ekonomikasy men sayasy jýiesi dәl býgingidey ókilettigi bar «ekinshi elbasyn» kótere almaydy! Sondyqtan da qazirgi preziydent ózining uysyndaghy biylik ókilettikterin parlament, ýkimet, sot arasynda qayta ýlestire bastaghany dúrys bolar edi. Bir sózben aitqanda, bir adam emes, mәselen, 300 deputattan túratyn, qúramyna qoghamda bar barlyq kýshter engen myqty parlament Qazaqstan bolashaghynyng kepili bola alady!Bir sózben aitsam, dәl qazirgi sayasy jýie Nazarbaevsyz qyzmet ete almaydy! Óitkeni bizdegi barlyq memlekettik instituttar preziydentting jeke basyna qyzmet etu ýshin qúrylghan. Sondyqtan osy tarihy tyghyryqtan shyghudyng bir ghana joly bar: bir adamgha ghana baghyshtalghan jartykesh jýieni ózgertu kerek.Erte me, kesh pe, ol jýie ózgeretini belgili, sebebi kez kelgen avtoritarizm óz týbine ózi jetedi, oghan tarih kuә.Sondyqtan qazirgi preziydentting aldynda úly tandau túr: ne sol ózgeristerdi ol ózi bastap, óz qolymen jýzege asyrady, ne ol ózgerister onyng qatysuynsyz ótedi!Óz basym alghashqysyn qalar edim. Óitkeni ekinshi mýmkindikting arty qiyn bolyp ketui әbden mýmkin.Meninshe, qazir qoghamda da, biylikting óz ishinde de alghashqy núsqany qoldaushylar barshylyq. Sonda ghana Nazarbaev sekildi shyn mәnindegi Patriarhtyng kýzi Qazaqstannyng ayazdy qysyna emes, jasampaz kóktemine úlasar edi.Biraq onday qadamdargha preziydent óz erkimen bara ma? Álde ashynghan halyq biylik turaly mәseleni onsyz, ózi sheship tastay ma? Mine, gәp sonda!

Abai.kz

0 pikir