"Syrttaghy otandastarymyzdyng keluine jol ashyp, olardyng el ishinde ornalasuyna jaghday jasauymyz kerek", - dedi býgin Aqordada ótip jatqan Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Elbasy N.Nazarbaev. 

Oqyrman nazaryna aqyn, "Qazaq kóshinin" joqtaushysy Auyt Múqiybekting "Qan" degen ólenin úsynyp otyrmyz.

                 

                  Qan

 

Erteni ýshin Mәngi Eldin,

Keledi tynbay zar jelgim!

Qany súiylghan qazaqqa

Qúisyn dep býgin QAN berdim!

 

Óshti ghoy ýni ezginin,

Kespeydi nege kezdigin?!

Týrpiden beter bolyp túr,

«Qandasym!» degen sóz býgin.

 

Jýk salar bar ma nar izgi,

Qaytarar ese, qaryzdy?!

Týrkiden qalghan qayran QAN,

Súiylyp ketken tәrizdi.

 

Ótpesin bosqa kýnim esh,

Qossam dep jýrem bir ýles.

Qazaqy qanyng bolsa eger,

Toqtady nege Úly kósh?!

 

Qol qoydy Zangha keranau,

Zar jútyp jatty el anau.

Bir pende shyghyp, «Núreke,

múnynyz qalay?!» demedi-au!

 

Ornatyp basqa auyr hal,

Istemes búlay jauyng dәl!?

Sondyqtan taza QAN kerek,

Qanymday mening bauyrmal!

 

Biletin Alash baghasyn,

Ayyrghan jaudyng jaghasyn,

Arghy atam týgel Qarakók,

Akpar men Seyit naghashym.

 

Qam kónil әke, múnly anam,

Úmitin artqan bir maghan...

Solardan qalghan taza qan,

Taza qan mynau tulaghan!

 

Qúzghyndar kelip qúnqyldap,

Óniring bolsa jyrtylmaq.

Babadan kelgen batyrlyq,

Búl qanda, mine, túr tulap!

 

Joldardyng shanyn búrqatyp,

Kelsem dep shette júrt asyq.

Otangha degen mahabbat,

ór namys taghy túr tasyp!

 

Jigerin qúighan qúryshtan,

Qústarmen kókte bir úshqan,

Adaldyq jaghy – ardaqty,

Túmanbaymenen tuys qan!

 

Atqanda keshe aq tanym,

Boyymda tulap jatty aghyn.

Sol qannyng tike arqasy,

Elimdi esen tapqanym.

 

Súrqy anau iyen irgenin,

Toltyrsam dep em bir kemin.

Arqasy taghy sol qannyn,

Kósh-kósh dep shauyp jýrgenim.

 

Shygha sap birden shoq basqan,

Shoq emes, tura oqty atqan –

Qúiyndar bastap Kәrimnen,

Qazaqtyng kóshin toqtatqan!

 

Qashatyn Qazaq kóshinen,

Shyqpastay etip esinen –

Ministrlerge de qúiyndar,

Kógendep qoyyp shetinen!

 

Ýzilgen Kóshti jalghasyn,

Jalghay almasa, Nargha syn!

Ýn-týnsiz qolyn kótergish,

Deputat bitken qalmasyn!

 

Shettegi qazaq jiylsyn,

Arqadan nәsip búiyrsyn!

Kósh dese kózin shel basqan,

Ákimderge de qúiylsyn!

 

Syrtta jýr qandas enirep,

Bos jatyr múnda tónirek.

Ertisbaevtar men qúiyndar,

Qúlybaevtargha kóbirek!

 

Ashylar shaghy joldyng da,

Boldy ghoy eki on jylda.

Qanymdy mening kýni ótken,

Mamashevtargha qor qylma!

 

Bolmasa sheshim el sener,

Kóshuge el qalay belsener?!

Núrekene de bir tamshy,

Qúiyndar, kerek bolsa eger!

 

Bólegen núrgha Arqany,

Elimning qymbat әr tany.

Bilekten engen әr tamshym,

Jýrekke tóte tartady.

 

Ghúndardyng syndy jasaghy,

Taqymgha birden basady.

Qalghyp bir ketken milardyn,

Qaqpasyn teuip ashady.

 

Jabylyp qaldy jol biraq,

Qasiret búnym boldy naq!

Bir tamyp ketse, Ýkimet

«QAZAQ!!!» dep shyghad sol kýni-aq!

 

Bar menen týgel joqty ekshep,

El ýshin baqyt – ot keshsek.

Kór de túr, jarty tamshymmen,

Túrady Senat «KÓSh, KÓSh!!!» dep!

 

Aruaghy qozyp atanyn,

Artady qúny batanyn.

«Qandasym týgel kelsin!» dep ,

Ákimder shulap qatady ýn.

 

Alashtyng qalmay kóshinen,

Elim dep múnda jetip em.

Bilmeytin qazaq óz tilin,

Aqyn bop shyqsyn shetinen!..

 

Qanyndy sóitip, Qymbattym,

Qanym kep mening tulatsyn.

Babamnyng ruhyn oyatyp,

Dalamnyng zaryn tyndatsyn.

 

Jighyzsyn qayta esindi,

Jasatsyn jana sheshimdi.

Betindi beri qaratyp,

Jalghatsyn taghy Kóshimdi!

 

Jasalsyn kemel bir sheshim,

Jinasyn qayta júrt esin!

Alysta jýrgen aghayyn,

Arqagha tiksin kýrkesin!

 

Babalar qúsap er jýrek,

Erlerim tóksin terdi kóp.

Ministrlerding men dese,

Jýregi túrsyn eljirep!

 

Basyn bir shalyp әr shóptin,

Bolmasyn kóshke qarsy eshkim!

Deputattardyng jolyqqan,

Kózining oty jarq etsin!

 

Shashyrap jýrgen últym kep,

Kóbeysin halqym birtindep.

Ákimderding de, kezdessem,

Býiregi ketsin býlkildep!

 

Qandasym kelsin demesek,

Keshpeydi bizdi keleshek.

Shettegi el dese, shalqaymay,

Ezilsin bitken emeshek!

 

Týspeui ýshin argha daq,

Kelemin tynbay zarlap-aq.

Patshadan bastap menimen,

Tuyssyn qayta bar qazaq!

 

Arttyru ýshin sanymdy,

Arnadym shybyn janymdy!

NAMYS pen ERLIK kernegen,

Ayaman qyzyl qanymdy!

 

Týiirim jýrse qanynda әr,

Eding sen mәngi jalyndar.

Bereyin sarqyp jýrekten,

Jetpese, taghy alyndar!

 

Aqyny emen kýiki istin,

Maydangha el dep jii týstim.

Qazaqtan ayaghan qanymdy,

Qanymdy mening IT ishsin!!!

 

02.08.2014

Astana

 

Abai.kz