Qazaqstan Respublikasynyng qorghanys ministrligi 2016 jylgha qaray kelisim-shart negizindegi әskeriy qyzmetke kóshiru prosessin týbegeyli ayaqtamaq. Ministrlik ókilderining derekteri boyynsha, byltyr   merzimdi qyzmetting 12 myng әskeri qalghan bolatyn, alayda, songhy eki jyl ishinde olardyng sany azayyp,  kelisim-shart negizindegi 3 mynnan astam әsker qabyldanuy tiyis bolghan. Olar kimder? Biz elimizding qauipsizdigin kimge senip tapsyrdyq? Ukrainada oryn alghan songhy oqighalardan keyin búl súraqtar býgingi tanda kókeykesti mәselege aynaldy.

Óz súraqtaryma jauap alu ýshin men jaqyn arada ornalasqan әsker bólimshesine at basyn tiredim. Jol men kýtkendey úzaq bolmay shyqty. Astanalyq әsker bólimshesi zamanauy temir qorshaumen jabdyqtalghan eken, bizdi senim tughyzatyn kýzet qyzmeti qarsy aldy. Qújattarymdy teksergennen keyin, qorghanys ministrligining rúqsatynyng arqasynda bólimshege kirgizip, janyma jol kórsetushi de qosyp berdi. Tanghy altydaghy saparymyz Astana qalasynyng JOO kursanttary ornalasqan shatyrly qalashyqtan bastaldy. Kelisimshart negizindegi әskerler bólimshege júmys tәrtibine say 8-00 de keldi. Kәdimgi júmys. 

Songhy uaqytta mening týsinigimde batyrlar  orta ghasyrlardyng rysarlary bolyp qalyptassa, samuraylar – zamanauy kәsiby әskeriyler yaghny ofiyserler men kelisimshart  negizindegi әskerleri bolyp elesteydi.   Olar ýshin әskery qyzmet jalghyz kәsip. Al eger shyndyghyna kelsek, kelisimshart negizindegi әskerler sózi maghan jaghymdy әser ete qoymaydy, әskery isting sheberi qauip-qater bola qalghan jaghdayda, óz ómirin beruge әrqashan dayyn ekendigi belgili. Aqsha ýshin be? Meninshe, olay emes.  Biriktirushi iydeya, Otan, halyq, el siyaqty óz ómirinen de joghary túratyn mәn boluy tiyis. Jalaqy, jenildikter siyaqty barlyq basqa da materialdyq iygilikter – osy ómirde halqynan alatyn alghys ispetti. Bizding elde solay ma? Kelisimshart negizindegi әskerlerding ózekti oiy, halyqtyng aldyndaghy paryz dep payymday ma?

Dәlelsiz bolmau ýshin, mening әsker bólimshesine keludegi basta maqsatym tehnika men qaru-jaraqty kórip qana qoymay, jýzdesken әskermen emen-jarqyn әngimelesu edi. Sonymen, búl adamdar kimder, qay jaqtan jәne múnda ne ýshin jýrgendigi jónindegi shynayy tariyh.

Curette:  serjant Jaqsybek.

Úzyn boyly, qaratory kelgen aryqtau jigit ústap otyrghan qaruyn syghymdap qysyp, súraqtaryma qysqa, shyng kónilmen óz oiyn ashyq bildirdi.  

«Men ózim Ekibastúz qalasynanmyn. Sol jerdegi poliytehnikalyq kolledjdi bitirgenmin. Merzimdi qyzmetten keyin, kelisimshartqa qalu turaly úsynys boldy. Sonymen, mine, qyzmet etkenime 6 jylgha ainaldy. 

- Ne sebepti?

- Maghan әskery qyzmet únaydy, barlyq jaghday tamasha, jalaqydan (120 000 tenge) basqa, pәter ýshin tólemaqy qamtamasyz etilgen , eki bólmeli pәter jaldap túramyn. Ýilendim, úlym bar. Kelisimdi úzartyp, әli de qyzmet etsem degen oidamyn. 

Áskerding kelisim-shart negizine kóshirilui әlemdik tәjiriybe.  Qazaqstanda da olar saghat 8.00 den 18.30 deyin qyzmet atqarady. Demalys kýnderin ýilerinde ótkizedi (bólimsheden qalagha deyin 20 minut jәne qalalyq baghyttaghy 22 avtobus jýredi). Jaqsybek jan jaryn Astanada kezdestirip, shanyraq kóterdi, túnghysh úldary dýniyege keldi, mening týsingenim otbasy taghyda sәby kýtude. «Aq týiening qarny jarylghan» kýndi bizde kýtudemiz....

 Surette: Toqtar, snayper

 «Taraz qalasyndaghy jol-kólik kolledjin ayaqtaghannan keyin, qysqa merzimdi әsker qyzmetinde boldym. Birneshe ay demalystan keyin, kelisim-shart negizindegi qyzmetke kelemin dep sheshtim.

- Ne sebepti?

 - Kólikjol júmystary әdette mausymdyq bolyp keledi, jazda júmys bolsa, qys uaqyttarynda júmys toqtap túrady. Al búl jerde jyl boyy túraqty júmys bar, layyqty jalaqy men túrghyn ýy ýshin ótemaqy qarastyrylghan. Pәterdi astanada jaldap túramyn. Jaqyn-tuystaryma kómek kórsetemin. Inilerim men eki qaryndasym, anama júmysym únaydy, qoldaydy.  Ózime de únaydy, әlimjettik kórsetilmeydi, bastyqtarymyz jaqsy, kelisimshart ayaqtalghannan keyin jalghastyrmaq oiym bar. Basqa júmys izdep te kórmeppin. Únap jatsa, izdeuding ne keregi bar?

Áskery bólimshening jaghdayyna keletin bolsaq,  temeki, azyq-týlik satylatyn bir-eki dýngirshek júmys isteydi. Týski as uaqyty bolghandyqtan, әskerlerding ashanasynda týstenu mýmkindigi tudy. As әzirlenetin bólmege arnayy bas súqtym. Angharghanym, ashananyng ishi, ydys-ayaq taza ústalady. Týstik asqa borsh pen laghman berildi.  Menen basqa sarbazdarmen birge Rudnyy qalasynyng әskeriy-patriottyq klubynyng bozbalalary tamaqtandy. 

Áriyne, búl ýkimet mýsheleri men sheteldik qonaqtar jii keletin Astana týbindegi әskery bólimshe dersiz. Degenmen, bólimshe mindeti elordanyng qaipsizdigi, múny tehnika men qaru-jaraq jaghdayynan-aq angarugha bolady.

Óz pikirimdi naqtylau ýshin kelisimshart negizindegi taghy birneshe bólimshelerge bas súqpaqpyn.  Almaty týbinde ornalasqan Qapshaghay desantty-shabuyldaushylar brigadasy 65 payyz kelisimshart negizdegi әskery nysangha ótkendigi aityldy. Eger qorghanys ministrligi rúqsat berip jatsa, әskery bólimsheni kóruge de bolady. Týsingenim –  elimizding qorghanys jýiesindegi Qazaqstan әskerin kelisim-shart negizine kóshiru sәtti jýzege asuda. Búl bizdi Resey men Ukrainadan ereksheleytin bir túsymyz, kóptegen sarapshylardyng payymdauynsha, búl elderde atalmysh bastama sәtsiz ayaqtaldy (alghashqy bastamalary). Sebebi – qazaqstandyq әskerge qaraghanda әleumettik paketterding joqtyghy. Yaghni, jalaqy teng bolghanymen, túrghyn ýi, QM granttary siyaqty jenildikter óte tómen nemese mýlde bolmaghan.     

At terletip kelgendegi basty súraghymyz bireu edi. Ol «Óz boryshynyzdy óteuge dayynsyz ba?». Barlyghy ong jauap qatty. Búl hattamalyq jauap emes edi. Ol jauapty olardyng kóz janarlarynan kórdim.  IYә, olar shynymen de bizding batyrlarymyz. Olardy merzimdi әskerlerge qaraghanda,  kәsiby dayyndyq pen әskery daghdylar ereksheleydi.

Aq jol, batyrlar!

Abai.kz