– Bir kýn ótip bara jatyr bir

kýnnen, 

Qayda baryp ayaldaryn kim

bilgen? 

Kele jatqan bir kýn artyq

eken ghoy,

Ótip ketip bara jatqan myng kýnnen, – deysiz. Ótken kýnderge qarasanyz, neni kóresiz? Álde, kele jatqan bir kýniniz ýlken ýmit syilay ma?

– Adamnyng ókinishi, әttegen-ayy ózining ishinde qalady. Ony aitudyng da qajeti bolmas. «Mynau qalyp qoydy, anany orynday almadym» degen ókinish adamnyng bәrinde bar. Biraq ony ishte saqtaghan abzal. Ony syrtqa shygharghanynmen, bәribir sening shering tarqamaydy, bәribir ol bitpeydi. Sosyn, adamda shýkirshilik degen bar ghoy.

– Nege shýkirlik etesiz?

– Mende birin-biri tolyqtyryp túratyn, birin-birinen ajyrata almaytyn ýsh ústanym bar. Ol: shýkirshilik, qanaghat jәne tәube! Búl babalarymyzdan bizge qalghan danalyq. Búl ýsheui qosylghan uaqytta ghana adam ózining kemel jasyna keledi. Kemel jasqa jetkenshe ómirden tayaq jeuiniz, taghdyrdan teperish kóruiniz mýmkin. Basyndy taugha da, tasqa da soghatyn keziniz bolady. Bir maqsatqa, bir armangha jetemin dep jantalasasyn. Shaldyryp, sharshaytyn da kezder bolady. Sonday ózinnen ózing týnilgen sәtterde adamdy aman alyp qalatyn, algha sýireytin janaghy ýsh asyl qasiyet. Ýsh qasiyet adamnyng boyynan tabylsa, Abay aitqan kemel adam jasyna jetkeni. Bireui kem soghyp jatsa, oshaqtyng ýsh búty siyaqty dýnie ghoy, qazanyng audarylady. Sondyqtan, múnyng pәlsapalyq ýlken mәni bar. Osy ýsheui jýrgen kezde, tórt qúbylang teng siyaqty sezinesin. Bir ghana mysal keltireyin. Osydan biraz jyl búryn Myrzashól audanyna barghan edim. Ol kezde Myrzashólding әkimi Kóbey Samúrat degen azamat edi. Ýnemi Jetisaydan qaytyp ketip jýrgen maghan, ol kisi: «Myrzashólge de kelip, kesh ótkizbeysing be?» dep, qolqa saldy. Keshti ótkizdim. Myrzashólding halqy riza bolyp qaldy. Kesh bitken son, әkim ózining ýiine qonaqqa shaqyrdy. Qonaqta otyrghanymda, Kóbey aghamnyng aitqany bar edi. «Sening ólenderinde múng bar. Bir ókinish bayqalyp túrady. Azyrqanu, nazalanu bolyp jatady. Áriyne, saghan materialdyq jaghday jetpeui mýmkin. Biraq, Alla Taghala saghan ekining birine bermeytin baylyqty berip otyrghan joq pa? Ol – ólen. Osydan artyq qanday baylyq kerek. Halyq aman bolsa, halyq bay bolsa, sende bay bolasyn», – dep aityp edi. Kóbey agha keyin qaytys bolyp ketti. Marqúm Shәmshi aghamyzdyng da ókil inisi bolatyn. Ruhany qazynasy bay, óte bilimdi azamat edi. Sol kisining aitqany ýnemi jadymnan shyqqan emes. Sol ústanymdy ómirlik qaghidama ainaldyryp kelemin. Osy kýnge deyin Kóbey aghamnyng sózi aldymnan shyghady da túrady. Demek, Qúdaygha shýkir, men baymyn! Óitkeni, ruhany dýniyem bar. Al halyq kedey bolsa, men de kedeymin. Halyq bay bolsa, men de baymyn! 

– Aqyn ýshin materialdyq bay­lyqtan góri, ruhany qúndy­lyq­tyng aldynghy qatarda túruy qajet ekeni belgili. Materialdyq dý­niyeni bylay qoyghanda, aqyndy zama­nynan teperish kórgizetin ne­ nәrse?

– Bir kem dýniye! Baylyqtyng tý­bin quyp jete almaysyn. Aqyn­nyng teperish kórui degenimiz ne? Ol aqynnyng jýregining jaralanuy. Mening «Kim ayasyn aqyndy qyzdan nәzik jaralghan» deytin ólenim bar. Men qasymda otyrghan senen de nәzikpin! Tez renjip qalam. Sóz kótere almauym mýmkin. Jý­regime iyne súghyp alghanday jagh­daylarda, óz-ózime kele almay jý­remin. Keyinnen diniy-ruhany kitap­tardy kóp oqy bastadym. Ózim­ning emimdi hadisterden taptym. Jas balany ghana emes, adamnyng ózin-ózi tәrbiyeleui ýshin islamy dýniyeler kerek eken. Ózimdi ruhany kemeldendim dep aita almaymyn. Ruhany әlemge esik ashyp kelemin. «Sap-sap kónilim, sap kónilim» demey me, Abay! Ózindi ózing júbatpasan, seni eshkim júbatpaydy. Sening ishki dýniyendi kim jazady? Onday sәtterde meni emdeytin – ólen! Án! Jaqsy adamdarmen súhbattassan, jaman oidyng bәri úmytylady. Hadiste: «Allanyng toqsan toghyz kórkem esimi bar. Sonyng bireui – halyq» dep aitylady. Alla Taghala maghan ólen, әn berse, ony jýregimnen ótkizemin de, ruhany tazalap, sosyn halyqqa berem. Shygharmashylyq adamdarynyng birden bir adamy missiyasy osy. «Men aqynmyn», «men kompozitormyn» dep kókirek keruding eshqanday qajeti joq. Onyng bәri gharyshtan, ghayyp әleminen kelip jatqan dýniye. Áriyne, Allanyng sharapaty, Allanyng meyirimi týsti dep jatady. Solay da shyghar. Al aqynnyng jýregin auyrtatyn, janyn qinaytyn, teperish kórgizetin ne nәrse degende, ol qoghamnyng jaghdayy. Egemendik alghanymyzgha 23 jyl boldy. Qazaqtyng óz qoly óz auzyna jetken kezde, әli de ilinip-salynyp, ýmittenip kele jatqany meni qynjyltady. Halyqqa kóp nәrse jetpey túr. Osynyng sebebin izdeymin. Onyng sebebi óte kóp. Sony oilaghanda jýregim auyrady.

– Keybireuler «Bay bolsam, tórt qúbylam teng bolsa» deydi. Olardyng kópshiligi materialdyq qúndylyq dep jýrip, ruhany mesheu qalyp jatatyny jasyryn emes. Al endi keybireuler ruhany bay, biraq materialdyq baylyghy joq. Qogham dәl osy tústa ekige jarylyp bara jatqan siyaqty. Qalay oilaysyz?

– Halyqqa tek qana materialdyq baylyq kerek emes. «Halyqty toy­dyr­sam, azyqtandyrsam» dep maqsat etken patsha bәribir jartykesh patsha sanalady. Biz oghan da jetip otyrghan joqpyz. Últtyq ekonomikalyq-әleumettik jaghdayymyz týzelgen joq. Bizding shetelge shygharyp jatqan otandyq ónimimiz qaysy? Bәrin syrttan әkelip jýrmiz. Dәrihanagha barsanyz da, azyq-týlik dýkenderiniz de lyq tolyp túr. Ózimizden óndirilmegen dýniyening mәni de, maghynasy joq. Qazaqta japan dala kóp. Jerding asty da, ýsti de bay. «Biz altyn sandyqtyng ýstinde otyryp, ashtan óletin týrimiz bar» dep Sheraghang beker aitqan joq. Biz nege ózimizde bardy úqsata almaymyz? Mýmkin, jalqau shygharmyz. 23 jyl boldy. Osy jyldar ishinde әleumettik-ekonomikalyq reforma jasauymyzgha bolar edi ghoy. «Ish qazanday qaynaydy, kýresuge dәrmen joq!». Osynyng saldarynan, býginde ruhany dýnie ekinshi plangha qalyp qoydy. Onyng nesin jasyramyz?! 

– Ruhany әlemnen tys, eshtenege qyzyqpaytyn úrpaq ósip kele jatqany jasyryn emes. Tipti, aqyndardyng esimderin bilmeytinder de kóptep sanalady. Búny ruhany daghdarys dep aitamyz ba?

– Meni júrttyng bәri tanidy dep aita almaymyn. Tanymasa, birte-birte tanyr. Búl da ýlken ókinish-qayghy emes. Jan-jaghyna oy kózimen, jýrekting kózimen qarau ýshin birinshi, materialdyq baylyq kerek. Ol tәn azyghy ghoy. Al tәn azyghy men jan azyghy qatar jýrse ghana, adam ózin bay sanauyna bolady. Sizding janynyz bay bolsa, qara su, qara nangha qanaghat etesiz. Bizde bayshykeshter kóbeyip keledi. Onyng bir ghana maqsaty bar – bayyghan ýstine bayy týsu. Osydan birneshe jyl búryn mýftiyatta jýrgenimde «Iman» degen jurnal ashtym. Júma kýni meshitke halyq kóp keledi. Arasynda ziyalylar da bar. Sonday bir kýni meshitke bir biznesmen jigit keldi. Menimen amandasty. «Júma namazgha biznesmender de keledi eken», – dep ishim jylyp qaldy. Meshitten shyqqannan keyin, «әngimeleseyik» dep ózime shaqyrdym. Sonda әlgi jigit: «Meshitke kelgen sebebim, mening júmysym toqtap qaldy. Bes-alty ay boldy, jýrmeydi. Sosyn meshitke kelip, qayyr-sadaqa berip, Alladan tileyinshi dep keldim», – deydi. Basqa kezde uaqyt bolmaydy ghoy dep aitty. Mine, kórdiniz be? Ár adam meshitke, ruhany dýniyege әrtýrli oimen keledi. Bir auyz sózinen jigitting negizgi oiyn sezip qoydym. Jýregim shym ete qaldy. Jýrek qalauymen kelmegeni kórinip túr. Búl ne? Ruhany toqyrau emes pe? Adamnyng kókirek kózi oyau boluy qajet emes pe? Kórdiniz be, múnda da shekteulik bar. 

– Múnyng bәri sizding «Aq jol» partiyasyna keluinizge sebep boldy ma? Siz qoghamnyng keybir týitkilderin partiya arqyly sheshuge bolady degenge senesiz be? Shyn mәninde, aqyndy sayasatqa jeteleytin ne?

– «Aq jol» partiyasyna keluimning jóni bólek. Álihan Bәimenov ekeumiz aghaly-inilimiz, әri dospyz. Álihan meni «Aq jol» partiyasyna shaqyrdy. «Taza, ruhany jolmen jýretin partiya qúrayyqshy» dep shaqyrdy. Partiyagha barghanymmen, men onyng sayasy jaghyna kóp aralasqam joq. Ásirese, Altynbek, Bolattar kelgennen keyin, partiyada bes tóragha boldy. Sol kezderi men tipten partiyadan shettep qaldym. Altynshy tóragha bolyp jýre almaymyn ghoy. Sol kezderi «Zerde» qoghamdyq qory ashylyp, sonyng atqarushy diyrektory bolyp qyzmet atqardym. Ol qor әlemning aghartushy ghalymdarynyng kitaptaryn audaryp shyghardy. Qalamgerlerding shygharmalaryn audardyq. Biraq partiyanyng qyzmeti úzaqqa barghan joq. Bes tóraghanyng bir-birine degen ishki emosiyasy boldy ma, әiteuir, partiya ekige bólinip ketti. Eki partiya meni eki jaqqa tartty. «Men qatty renjulimin. «Aq jol» partiyasy jap-jaqsy halyqtyq partiya bolyp kele jatyr edi. Ekige bóletindey, senderge ne jetpedi dep, partiyadan kettim», – dedim Bolatqa. Sodan keyin partiyagha jolagham joq. 

– Aqyndy nemese jazushyny partiyagha alyp kelu nemese ol kisilerdi sayasy qyzmetke jeteleu qanday maqsattan tuyndaydy? Mýmkin, sizderding esimderiniz qymbat shyghar partiya ýshin... Qalay oilaysyz?

–Shynynda da, sening búl súra­ghynnyng jany bar. «Aq jol» par­tiyasynyng atynan eki ret deputattyq say­laugha týstim. Qazaly, Aral auda­nyna deyin baryp qayttyq. Barmaghan, sharlamaghan jerimiz joq. Halyqpen kezdeskende óleng oqimyn. Birde bir auylgha barghanymda «Jalmauyz» degen ólenimdi oqydym. Maqsút Nәrikbaev bar edi qasymda. Ol maghan: «Óleniniz tym qatqyl eken. Búnynyz dúrys emes» dedi. «Sen ne dep otyrsyn? «Jalmauyz» dep, jalmap, jey beretinderdi aityp otyrmyn» dedim. Maqsúttyng sózinen keyin tiksinip qaldym. Ekeumiz bir partiyanyng missiyasyn jalaulatyp jýrmiz. Sonda bayqaghanym, óz sózing ózine tiyip jatady eken. «Jýre bersen, kóre beresin» deydi ghoy. Sóitsem, men olargha kerek ekenmin. Eldin, kópshilikting aldynda mening abyroy-bedelim bar. Olardan búryn halyq maghan sәlem beretin kezderi bolghan. Bәri ketkennen keyin, partiyagha Azat Peruashev keldi. Búl kezde partiyanyng kýni bitken kezi edi ghoy. Peruashev maghan habarlasty. «Joq, men partiyadan ketkenmin. Meni әurelemey-aq qoyyndar» dedim. Olardyng da meni paydalanghysy keledi eken. Qay partiyany alsaq ta, qastaryna abyroyly, bedeldi adam kerek. Olar kimder? Aqyn-jazushylar, ghalymdar. Amangeldi Aytaly da mening qúshqanymdy qúshty. Amangeldi Aytaly qanday bilikti azamat! Ýlken filosof, ghalym adam. Sonyng ózi dalada qaldy. Olargha bizding atymyz kerek eken. Men partiyanyng bәrin jyly jauyp qoydym. Qazir Qúdaygha shýkir, bәrinen tazamyn.

– Israil Saparbaydy kópshilik «Mahabbat shayyry» dep tanidy. Azamattyq ólenderiniz kólenkede qalyp qoyyp jatqan joq pa?

– Andrey Voznesenskiy degen orystyng aqyny bar. Ózi arhiytektor. Andrey Voznesenskiydin: «Naghyz aqyn bәrin jaza aluy kerek. Ol lirik bola ma, ol azamattyq әuen bola ma, ony topqa bóluding qajeti joq. Ol bәrin jaza alady» deydi. Men de sondaymyn. Qoghamgha, qazaqqa, elge salmaq týsken kezde, el teperish kórgen kezde, azamattyq oiymdy jetkize alamyn. Janaózen oqighasyna baylanysty, «Jas Alash» gazetine eki ret óleng jazdym. Men ony erikkennen jazghanym joq. Jýregime jara týsti. Sol jarany ólenmen emdeuge tyrystym. Ishimnen qan jyladym. «Qazaqqa qazaq oq atty» degen óleng jazdym. Keyin kitabyma shyqty. Óitkeni ol ólenderim «Jas Alashtan» basqa gazetke shyqpaytyn edi. Eshqashan qazaqqa tiyisken emespin. Biraq, shyndyqty aitsan, jazyqty bolyp qalasyn. Qasym Amanjolov pen Aydos Sarymgha riza boldym. «Otanyma, halqyma dúshpan emespiz. Biz shyndyqty aitsaq, nege jau kóredi?» deydi olar. Rasynda da solay. Birdeneni jasyrmay, tura aitsan, «tughanyna da jaqpay qalasyn». Bizding niyetimiz sol, elge jaqsy bolsa eken deymiz, halqymyz dúrys bolsa eken deymiz. 

– Aqyn óz shyndyghyn jetkizui ýshin oppozisiyada boluy shart pa?

– Oppozisiya degen jeke ústanym emes pe? Al bizde oppozisiya dep, biylikke qarsy partiyada jýrsen, biylikke qarsy sóz aitsan, solay qabyldaydy. 

– ...búl elding oppozisiya turaly kózqarasy delik. Al aqynnyng azamattyq ústanymy she?

– Ziyaly degen sózding ózin abaylap aituymyz kerek. Ziyalylar kezinde bolghan. Alash ýkimetining kezinde boldy. Olar qogham boldy. Top bolyp qalyptasty. Qazir ziyaly qauym bar ma? Tek qana ziyaly dep aitamyz. Ziyaly qauymnyng ókili kim degende bes sausaqpen sanasaq, jetkize almaymyz Jetpeuining sebebi, elding aldynda jýretin, elding ruhaniy-materialdyq joghyn joqtaytyn adamdar az. Qazir qay memleket myqty bolamyn dese, eki túlghany qadirleui kerek. Birinshisi – batyr, ekinshisi – aqyn. Batyr jaugershilikte kerek. Jonghar-qalmaq soghysynda soghan kózimiz jetti ghoy. Ár atanyn, әr auyldyng óz batyry boldy. Qazir «ne kóp batyr kóp» dep jatady. Batyr kóp bolsa, ziyan ba? Kóp bola bersin. Aqyn da kóp bolsyn. Beybit zamanda, tynyshtyq kezende, aldynghy kezekke batyr emes, aqyn shyghady. Qúday soghystan saqtasyn! Al aqyn jýregi mәngi jas bolugha tiyis. Men osy kýnge deyin ghashyq bola alam. Ghashyq bola alamyn emes, ghashyq bolamyn. Jaqsylyqty, súlulyqty birinshi kóremin. 

– Payghambar jasyna jetken adamnyng ghashyq boluy... Kópshilik qabylday almaydy ghoy...

– Men ghashyq bolmasam, mahabbat jayly óleng jazamyn ba? Eki-ýsh jyl búryn últtyq uniyversiytette bes ret kezdesu ótkizdim. Bes fakulitetting studentterimen jolyqtym. Sol uniyversiytetting studentteri maghan «Mahabbat shayyry» degen ataq berdi. Men rasynda da, mahabbat shayyrymyn. Áli kýnge ózimdi memlekettik syilyqqa úsynyp kórgen emespin. Sol syilyqty alghannyng ózinde, ózimdi «mahabbat shayyry» dep sanar edim.

– Memlekettik syilyqqa úsyn­bauy­nyzdyng sebebi bar ma? 

– Keshegi kýnge deyin úsyn­ba­uy­mnyng syry belgili. Óitkeni «Aq joldyn» adamy boldym. Al qa­zir mýldem basqasha. Syilyqqa úsynghannan keyin, bir jyl boyy týn úiqymdy tórt bólip, alamyn ba, almaymyn ba dep, mazam ketip jýruim kerek emes pe? Onda men ólendi qalay jazamyn? Qay uaqytta jazamyn?! 

– Syilyqqa talasyp, ataq alugha tyrysyp jatatyndar az emes. Jalpy, ataqtyng aqyngha tiygizetin kómegi bar ma?

– Kenes odaghynyng kezinde syilyqtyng kәdimgidey salmaghy bolatyn. «Pәlenbay syilyqtyng iyegeri» dep jatqanda, men ishtey qorlanatynmyn. «Áy, myna syilyqty alu kerek eken» dep oilaytynmyn da. Dәl qazir onyng týkke qajeti joq. Alghandardy da kórip jýrmiz. 

– Qadyr agha bir súhbatynda maghan: «Ziyalylargha syilyq berudi Stalin arnayy oilap tapqan. Ziyaly qauymdy aitystyryp, talastyryp qoi ýshin әdeyi shygharghan» dep aityp edi. 

– Onyng ar jaghyn qazbalasaq, Qadyr aghamnyng sózining jany bar. «Men myqtymyn» dep, ishinen bәsekelesip jýrgen jazushylar solay bolyp shyghady ghoy. Ataqsyz-aq ataqty bolugha bolady. Mysaly, qazir kóshege shyqsam, jýz payyz demey-aq qoyayyn, seksen payyz el biledi. Múnyng bәri kimning arqasy! Eng әueli Allanyn, sosyn, ólenning arqasy dep bilemin. Tәube! Qazir 150-den astam әnim bar. Qúday qalasa, 24 kýni Jambyl atyndaghy filarmoniyada keshim ótedi. Ol stereotipti, qalypqa týsken kesh bolmaydy. Búl kesh erekshe ótpek. 

– «Jetpis jasymda jeti tomdyghymdy shygharamyn dep edim. Qarjy taba almadym» depsiz. Jeti tomdyqtyng jayy ne boldy?

– Jeti tomdyqtyng ýsh tomy memlekettik tapsyryspen jaryq kórdi. Allagha shýkir! Qalghan bes tomdyq әli baspada jatyr. Aqsha taba almay otyr ma, bilmeymin. Mening qaltam tesik. Ol bes tomdyqtyng taqyryp jaghynan beseui bes bólek. «Bir tamshy kózding jasynday» atty kitabym jiyrma baspa tabaq. Ónsheng oi-tolghamdar. Ókinishtisi, ol da baspadan shyqpay túr. Búlar kitap bolyp shyqsa, oqyrman meni basqa bir qyrymnan tanyr edi. Onsyz da erotikalyq ólenderim ýshin kóp synaldym. Synap ta jýr. Endi-endi ghana týsinip keledi. 

– «Jii synaydy» dep aityp otyrsyz. Shyn mәninde, sizding búl ólenderinizdi dattap, biraz jerge aparyp tastady. Mýmkin, búl ólender qazaqtyng tabighatyna kelmeytin shyghar.

– Oghan baylanysty emes. Qabyl­dau-qabyldamau әr adamnyng ózine bayla­nysty. Múnday ólenderdi tek qana lirik aqyn jazady. Mening aza­mattyq ólenderim de jetedi. Ýsh kitabym jaryq kórdi. Biraq me­ning erotikalyq ólenderim kóp synaldy. Synaghanda da, ózimning әriptesterim synap otyr. Tipti, jyl qorytyndysynda syngha ilindim. Aqúshtap Baqtygereeva apalaryng qatty aitty. Keyin ol kisi menen keshirim súrady. Búl turaly «Erotika – ersi me?» dep jazghanym da bar. Mening búl ólenderim poeziyalyq reforma emes. Men ony alghash poeziyagha engizip otyrgham joq. «Batyrlar jyryn», liro-eposty oqysanyz, ózinizding de kóziniz jetedi. Halyq auyz ólenderinde jii kezdesedi. Mәselen, «Qyzylqúmda auylym, qyz-bozbala sauyghym, ózinmenen oinamay, basylmaydy mauyghym» deydi. Búl jerde quyrshaqpen oinaudy aityp otyrghan joq. Qazaqta búryn «Qyz oinaq» degen bolghan. Sondyqtan, ol qazaqtyng tabighatyna jat emes. Al jas ereksheligine kelsek, aqynda jas bolmaydy. Aqynda pendelik jas boluy mýmkin. Sondyqtan da, osy kýnge deyin ghashyq bolam. Qazaqtyng súlu, aqyldy qyzdary bar kezde, ghashyq bola berem. 

–  Ýlkenderding ózinen keyingige kónili tolmaytyny bar. Jii ókpelep, jii kinә artyp jatady. Siz de solaysyz ba?

– Ne ýshin ókpeleysin? Kishi­lerding qanday aiyby bar? Olardyng aiyby bolsa, ata-anasynan. Dúrys tәrbie alma­ghandyghynda. Mening nege ók­peleuim kerek? Men ókpelesem, qazaqtyng jigitterine ókpeleuim mýmkin. Ishtey renjiymin. «Bóriktining namysy bir» degen emes pe? Úsaqtalyp ketti me, jalqau ma, ruhany jaghynan kem sanay ma ózderin, solay bolyp barady. Kerisinshe, qazaqtyng qyzdaryna rizamyn. Olar kóp jaghynan biyikte túr. Batyr, aqyldy. Ózbekstanda elshilikte qyzmet atqardym. Óz­bekting qyzdary súlulyq jaghynan qazaqtyng qyzdarynan kem emes. Biraq, ishteri quys. Qazaqtyng qyzdary aqyldy, bilimdi, batyr. Áliya men Mәnshýk qaydan shyqty? Abaydy tughan Úljan, Qúnanbaydy bergen Zere, Shoqannyng әjesi Ayghanymdy batyr emes dep aita alamyz ba? Bәri qazaqtyng qyzdary. Sol batyrlyq, sol bilimdilik býgingi qyzdardyng boyynan da tabylady. Keshegi Jeltoqsanda alangha shyqqandardyng teng jarymynan astamy qazaq qyzdary boldy emes pe? El basyna kýn tughan kezde, belin buady da, qazaqtyng qyzdary shyghady. «Men qazaq qyzdaryna qayran qalam» dep nege jazdym?! Osynday iygi, asyl qasiyetterin bayqaghan son, kózim jetken son, óleng bolyp órildi. Boyjetken qyz bolyp, aqyl-parasatty, súlulyqty óz boyyna jinay bilgen, sony tókpey-shashpay qadirley bilgen qazaqtyng qyzdary ghana. Júmekenning «Qyz bolghan son, súlu bolmau qylmys qoy» deui tegin emes. 

– 24 mamyr kýni Jambyl atyn­daghy filarmoniyada keshi­niz ótkeli otyr. Búl keshting kórer­men­ge úsynar syiy qanday?

– Shәkәrimning «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» degen әni bar emes pe? Keshimning atyn osylay atauym kerek edi. «Búl kesh búrynghy keshten ózgerek» dep. Jalpy, kórermenning talghamyn qalyptastyru óner adamdaryna baylanysty. Men jete almay jýrgen saraygha jas әnshiler konsert qoyyp jýr. Týrli konsert beredi. Onyng sapasy qanday? Maghan saraydyng qajeti joq. Shaghyn kameralyq zalda poeziya keshin ótkizgen dúrys eken. Ol zalda jýz adam bola ma, tipti, elu adam bola ma, mәsele onda emes. On adam otyrsa da, sen ózinning sózindi ótkize alasyn. Respublika sarayynda alty ret kesh ótkizippin. Qazir qarasam, ýlken erlik jasaghan ekenmin. Alty ret demeushisiz kesh ótkizu degen... Erlik emes pe? Múnyng bәri tәuekelden túrady. Osy joly filarmoniyany qaladym. Búl keshting ózgesheligi nede? Búl jerde ónerding ýsh salasy birigedi. Búl joly poeziyagha әn jәne by qyzmet etedi. Ýsheui qosylghan kezde tútas spektakli bolady. Qyz ben jigit jýrgizetin kesh emes. Biydi kim jek kóredi? Ándi kim jek kóredi?! Bәri qosylghan kezde, mýldem bólek, intellektualdyq kesh bolady. Jas ónerli qyz-jigitterding ónerdegi jolyn ashpaqpyn. Ár әnshige «sen akter bolasyn» degen talap qoyyp otyrmyz. Ándi tútas oqighamen kórsetu kerek. Sondyqtan da «Sening tughan kýninde» dep atyn qoydyq. Ony biz 15 mamyr, tughan kýnime oraylastyryp, josparlaghan edik. Oghan ýlgermey qaldyq. Aty ózgergen joq. Mening armanym – mýmkindiginshe, intellektualdy kesh bolsa deymin.

– «Materialdyq qúndylyq men ýshin manyzdy emes» dediniz. Shynynyzdy aitynyzshy, ózi­niz­di qanshalyqty bay sanaysyz?

–Adym sayyn qiyndyqtar kezigip otyrady eken. «Joq» degen nәrseni aitam. Mәselen, mening keshimdi televiydenie týsirui kerek. Ol ýshin basshylyghyna shyghuym qajet. Oghan baryp búiymtayymdy aitamyn. Ózim týsirtuge qaltamda aqsham joq. Olar bas tartyp jatsa, qalay bolady degen uayymym da joq emes. Mine, osynday nәrseler jandy qinaydy. Áytpese, kedeymin dep aita almaymyn. 

Ángimelesken Gýlzina BEKTAS

"Týrkistan" gazeti