(Ballada)

Álqissa, biz bilmeytin zaman eken,
Áriyne, uaqyt — basqa, sana — bóten.
Aty da úmytylghan bir týbekte,
Oqigha ótti deydi alabóten.

Seskendirgen danqymen atyrapty,
Ózi myqty, halqy da baquatty.
Bir bahadýr han bopty.
Qarsy kelgen
dúshpannyng qabyrghasy qaqyrapty.

— «Taghatyn mindering ghoy, ylghy maghan,
Estigen sayyn ishtey bir qinalam,
Al bolsyn degenderin! Shәr salam», — dep,
Basyp alghan elderden qúl jinaghan.

Osylay bir ermekti tapty deydi,
Halqy da han qabaghyn baqty deydi.
Tek: «Qúldy jinay bergen dúrys emes...»
Bir aqsaqal qarsy uәj aitty deydi.

Qamqa tony sәl syrghyp iyghynan,
Kónli qalyp, biylerding jiynynan.
«Qúldan qorqyp...
Aljyghan degen — osy»
Han mysqyldap kýledi miyghynan.

Búiryq bar:
«Ez!
Ayama!
Janshy!» — degen,
«Qashqan jaugha qatyn da er».
Álsiregen,
qúlgha bәri mәtibi.
Jasauyldar,
bóriktirip sabaydy qamshymenen...

Segiz órim búzautis ysqyrady,
Ysqyrghan sayyn qúldar yshqynady.
Qarsylasyp kórgender bolyp edi,
Úzamay qalybyna týsti bәri.

Bir kýni han joryqqa taghy attandy,
Kórshi eldi jaulamaqqa talaptandy.
Qalyng qol jónkilgende, arttaghy elge,
Azghantay jasaq qana qarap qaldy.

Qalyng qúldyng kózi endi jandy deydi,
Qol ketkesin bastady landy deydi.
Az jasaqty qyryp sap, qoldaryna,
Bir kýni el biyligin aldy deydi.

Uay, dýniye-ay, aru qanday, mystan qanday,
Baq jansa, qúl qolyna qús qonghanday.
Alshang basyp...
Keshte han tóseginde,
Hanymyn ynyrsytyp, qúshqan qanday.

Kileng qúl qarqyldaydy, jyrqyldaydy,
Jarasar bәri...
Bolsa, úrtyng mayly...
Keshegi sәlem almas hanshalaryn,
Qoynynda qara qúldyng búltyndaydy...

Qúl keshegi baghlandy tepkileydi,
Azary búl nәubetting ótti deydi...
«Osylay da osylay bop jatyr...» — dep,
Hangha da elden habar jetti deydi.

Ol dereu búrghan eken attyng basyn,
Qúdayym iske osynday tap qylghasyn...
Qúldargha keshirim joq!
Moynyndaghy
Qúryqty han taghyna laqtyrghasyn...

Qyramyz bәrin týgel desken deydi,
...Qúldar da han qolynan seskenbeydi.
Qyl auyzdan kýtip ap kóp jasaqty,
Qiyan-keski aiqasta des bermeydi.

Iyqtan bir albasty basty deydi,
Hannyng qoly sheginip, qashty deydi.
Jalt búrylghan әskerding týrin kórip,
Ne isterin bilmey ol sasty deydi.

Kenet...
Kenet...
Qarqyldap kýldi deydi,
(Múndaydy esi auysty, jyndy deydi).
Uәzir bitken jolamay...
Sol kezderi
Bir bala han aldyna kirdi deydi.

Han iyem, әueli Alla dep aitayyn,
Sodan song elding qamyn jep aitayyn.
Bala demey, sózime qúlaq týrsen,
Dúshpandy jener joldy men aitayyn.

Bala da batyl eken, tartynbaydy,
Eki kóz eki almastay jarqyldaydy.
Uәzirden, qolbasshydan qayran bolmay,
Balanyng әngimesin han tyndaydy.

Sodan song dereu qoldy jidy deydi,
Basqa zaman týsip túr qily deydi.
«Aqyl — jastan» — degen sóz ras eken,
Bala arqyly berdi Alla syidy deydi.

Al endi, jarshylarym, jar salyndar,
Áskerim, jaugha qaray qarsy aghyndar.
Qylysh, sýngi, nayzanyng bәrin tastap,
Tek qana qoldaryna qamshy alyndar.

Han sózi eki bolmas.
Barsyn erler,
Qiqulap, úly aiqaygha salsyn erler,
Qúighytyp kele jatyr, mine, úrandap,
Nayzager emes, kileng qamshygerler.

Han isi kenet ongha basty deydi,
Bala aitqan aila iske asty deydi.
Qamshyny kórgen sәtte-aq qalyng qúldyn,
Zәresi úshyp, qúttary qashty deydi.

Bir-birlep quyp jetip, qúryqtaydy...
Tarihtyng taghylymyn kim úqpaydy:
Iyghyna altyn ton ilse-daghy,
Qúl eshqashan qamshyny úmytpaydy.

...Kóz aldymda qiqulap sәigýlikter,
Túrsa-daghy keyde oidy qayghy býkter.
Osy anyz esime ylghy týse berdi,
...Eshtene aitqan joqpyn, әi, jigitter.