Elbasynyng Oqushylar jәne jastar sarayyn salu jónindegi tapsyrmasyna sәikes, Atyrau oblysynyng әkimi Baqtyqoja  Izmúhambetov  «Shevron»  korporasiyasynyng basqarushy diyrektory Skott Devisti qabyldap, kelissóz barysynda Atyraudan Jastar sarayyn salu jóninde kelisimge kelgen bolatyn.  Býgingi kýni saray qúrylysynyng jobalau-smetalyq qújattamasy ayaqtalyp qaldy. Ortalyqtyng ishki mazmúnyn jasaqtau ýshin «Shevronnyn» shaqyruymen 23-26 sәuirde Amerika Qúrama Shtattarynyng astanasy Vashingtongha baryp keldim. Úzaq joldy kórgen-bilgenimdi kýndelikke týsiru arqyly qysqartyp, joljazbamdy oqyrmanmen bóliskendi jón kórip otyrmyn.

23 sәuir, 2014 jyl

Sәrsenbining sәtinde tanghy 06.10-da Atyraudan úshyp shyqqan úshaq bes saghattan song tabanyn Amsterdam әuejayyna tiredi.   5-6 saghattyq ayaldamadan keyin alyp úshaq qanatyn auagha tirep, Atlantikadan asugha bet aldy. Amsterdamnyng ózinen tek Vashingtongha kýnine 18 úshaq úshady eken. Kәri qúrlyq pen Amerika arasyndaghy әueqatynasynyng jiyiligi sonshama, úshaqtar qanat tiresip, aspanda birining ýstine biri mingesip keletindey. Vashingtongha saghat kýndizgi ýshke tayau qondyq. Saghat aiyrmashylyghy  – baqanday 12 saghat, qazir elde týn ortasy. Atyraudan shyqqaly 20 saghat ótti, tanda shyqqannan kýndi qualap kelemiz, týn de qua-qua kýderin ýze bergende B nýktesine jettik-au, әiteuir.

Aq ýige tayau tústaghy qonaqýilerding birine ornalastyq. Aq ýiding janynda Ukrainanyng jalauyn ústaghan jastar jýrdi. Qyrghyz delegasiyasy suretke týsip túrdy. Shaghyn alanqay oqushylargha toldy. Mektepter kóktemgi kanikulgha shyqqan eken. Tarihpen tanystyru ýshin oqushylardy Amerikanyng týkpir-týkpirinen Vashingtongha sayahattatu jolgha qoyylghan kórinedi.

Vashington, ózderining ólshemimen, shaghyn qala, 600 myng ghana túrghyny bar. Keptelgen kólik pen asyqqan adamdy kóz shalmady. Astanalyq yrghaqtan aimaqtyq bey-qamdyq kóbirek bayqalady.

24 sәuir, 2014 jyl

Biologiyalyq saghattyng basy qatty. Týsten keyin maujyrap, týnde sergeksin. Tolyq beyimdelu ýshin әr saghat aiyrmasyna bir kýnnen, yaghny 12 kýn uaqyt kerek eken. Bizde onday mýmkindik joq. Az uaqytty saz ete paydalanu kerek.

Týske deyin tórt kezdesude boldym. «Shevronnyn» әlem ýkimetterimen baylanys menedjeri Dayana Sidney 60 mynnan astam qyzmetkeri bar alyp kompaniyanyng tirshiligimen tanystyrdy. 2013 jyly mekeme bes kontiynentte kýnine 2.6 mln. barreli múnay men gaz óndirgen eken. Osynyng onnan biri Qazaqstanda óndirilgen. Dayana hanym korporasiyanyng әleumettik jobalarymen tanystyrdy. Mәselen, Niygeriyada SPIYD-ting anadan balagha ótuin tejeytin jobany, Kolumbiyada shaghyn fermalar ashu arqyly jastar júmyssyzdyghyn joidy, Bangladeshte bilim baghdarlamasyn qoldauda. 

Atyrauda ana ólimining joghary ekenin, jastarymyzdyng 52% auylda túratynyn eskerip, halyqaralyq tәjiriybeni oigha týidik.

Qazaqstannyng AQSh-taghy elshiligi Vashingtonnyng qaq ortasynda, Aq ýige adym qadam jerde ornalasqan. Eski ghimarat. Kezinde Amerikanyng alghashqy viyse-preziydenti ómir sýrgen deydi. Syrtynda Memlekettik rәmizderimiz ben tәuelsizdikting simvoly – qanatty barysqa mingen Altyn adamnyng mýsini qarsy alady. Elshi Qayrat Omarovpen jón súrasyp, Atyrau oblysy әr salada jinaqtalghan tәjiriybeni zerdeleuge, Industriyalyq jobalargha investisiya tartugha mýddeli ekenin jetkizdim. Amerikada Qazaqstannyng alty mynnan astam studenti oqidy eken, onyng ishinde «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha bilim qughan 2 myngha juyq student bar. AQSh alys bolghanymen, qarym-qatynas jaqyn. Elshilikting júmysy qaynap jatyr.

Oqu institutynyng tórayymy Djen Morison әlemde keng taralghan STEM (Science, Technology, Engineering and Math - Ghylym, Tehnologiya, injiniring jәne matematika) baghdarlamasy boyynsha oqushylardy naqty ghylymgha baulumen ainalysady. Ekonomikalyq damuda tehnologiyalyq damudyng alar orny erekshe ekenin aitady. AQSh-taghy 20% júmys orny, yaghny 26 mln. qyzmet týri STEM, demek, jogharyda atalghan salalar bilimin qajet etetin kórinedi. Amerikanyng joghary oqu ornyna týsken  studentterding 75%-nyng matematikadan sauaty shamaly bolghan. «Jastardyng naqty ghylymgha beyili joq. Biraq onsyz kógermeymiz, bolashaghymyz bolmaydy. Olardy osy salagha bauluymyz kerek», - deydi. 2018 jylgha deyin STEM bilimin qajet etetin júmys oryndary 17% artatyn kórinedi. STEM jýiesi «Shevrongha» qajet mamandar dayyndaytyn bolghan song búl baghdarlamanyng negizgi demeushisi de - atalghan kompaniya. Jylda STEM bilim baghdarlamasy basshylarynyng últtyq konferensiyasyn jәne AQSh ghylymynyng festivalin ótkizedi. Aldaghy eki kýnde osy sharalargha qatysu josparlanghan. Búl sharalargha osy uaqytqa deyin 100 myng adam qatysypty.

Fab qorynyng diyrektory Sherry Lassiyter jastardy naqty ghylymgha zerthanasyz qyzyqtyru qiyn ekenin aitady. Mamandanghan saladaghy №1 әigili Massachusets tehnologiya instituty oilap tapqan fab lab (laboratoriyalar fabrikasy) Amerikanyng bilim jýiesinen oiyp túryp oryn alghan. Qazir búl jýie 40 elge tarap ýlgeripti. fab lab-tyng 300 zerthanasy bar eken. «Zerthanada alar bilimning manyzy kitaptan oqyghannan bir mysqal kem emes. Sebebi, ýirengen bilimindi zerthanada iske asyrmasan, úmytylady. Búl - bir. Ekinshiden, kitap oqyp tehnologiya oilap tabu qiyn. Zerthanalarda qúraldarmen júmys istegen studentterding shygharmashylyq әleuetin jýzege asyrugha tolyq mýmkindigi bar. Ýlgerimi tómen talay oqushy-student fab lab zerthanalarynda keremet dýniyeler oilap tauyp, talay bayqaularda aldyna jan salmay, ýzdik mekemeler men oqu oryndarynda qyzmet etip jatyr», - dedi Sherri. Uaqytyn sabaqqa emes, kompiuterlik baghdarlama oilap tabamyn dep oqudan quylghan dýniyening asqan auqattysy Bill Geyts eske eriksiz týsti. Qazir STEM jýiesi Nazarbaev ziyatkerlik mektepterine engizildi. Atyrauda salynatyn bolashaq Oqushylar jәne jastar sarayynda sport jәne óner ýiirmelerimen qosa, STEM jýiesin, elektronika, baghdarlamalau, robottehnika, qúrastyru, fizika, himiya, biologiya salalarynyng ýzdik zerthanalary men oqu әdistemesi engiziletin bolady. Sonday-aq, bilim beru–jastardyng bolashaqtan óz ornyn tabugha arnalghan bir ghana baghyt. Ekinshi baghyt - jastardy әleumettendiru, kóshbasshylyqqa baulu, bir sózben aitqanda, ómirge ýiretu - jastarmen júmystyng ekinshi úshy. Týsten keyin Vashingtonnan bir saghattyq jer – Baltimorda ótken kezdesulerde osy mәsele әngime boldy. Baltimorlyqtar AQSh әnúranynyng Baltimorda jazylghanyn maqtan tútady. Ánúrannyng sózi 1812 jyly britandyqtar Baltimordy atqylaghanda 35 jastaghy advokat jazghan poemadan alynghan eken. Onday bolsa, Atyrau men Baltimorda ruhany tuystyq bar eken.

Sonymen, týsten keyin Baltimorda Halyqaralyq jastar qorynyng qyzmetkerlerimen 5 saghatqa juyq әngimelestik. Múnda neshe adam óz júmysyn tanystyrghanyn shatastyryp aldym. Keyinirek eseptesem, maghan berilgen viziyt-kartalar 10 danagha jetipti. Búl qordyng jastarmen júmys әdistemesi әlemning 73 elinde iske asyryluda. 24 jyldan beri júmys jasap kele jatqan ortalyq jastarmen júmystyng halyq-aralyq tәjiriybesin jinaqtap, әlemge  taratuda.

Jastar ortalyghynyng júmysy ýsh baghytqa bólinedi: oqytu, júmysqa ornalastyru jәne kóshbasshylyqqa baulu.

«Alghashqysy men songhysy – oqu-toquy týsinikti. Al júmysqa ornalasugha qalay kómektesesinder? Meni osy mәsele qatty qyzyqtyrady. Júmys orny ekonomikagha baylanysty emes pe?» – dep súradym.

«Biz jastardy qatarynyng aldy bolugha ýiretemiz. Sosyn jastar ekonomikany óz qoldarymen jasaydy», - dep jauap berdi ortalyqtaghylar.

Júmysqa túrugha kómek baghyty boyynsha «Sәttilik pasporty» atty baghdarlama 80 sabaqtan túrady.

«Ashudy basqaru», «Uaqytty tiyimdi paydalanu», «Jaqsy әser alugha ýirenu», «Syndy qabyldau», «Jauapkershilik», «Jeke qúndylyqtar», «Mәsele sheshu» jәne taghy basqalary... Búl sabaqtar «ómir daghdysyn» (life skills – jiznennye navyki) qalyptastyrmaq.

- Oqu oryndary jastardy bilim-ghylymgha ýiretedi. Júmys tabu ýshin jalghyz bilim-ghylym azdyq etedi. Biz ýiretetin daghdylar kez kelgen adamnyng ómirine qajet, - deydi olar.

Qazaqta «auzy kýigen ýrip ishedi» degen danalyq bar emes pe edi?! Auyzdyng kýietinin bilu ýshin barlyghynyng da qaynap túrghan shaygha úrtyn tosuy tipti de mindet emes. Aqyldy ózining emes, ózgening qateliginen sabaq almaushy ma edi. Jastar ortalyghy adamzat tәjiriybesi negizinde essiz-esepsiz tәuekelge barmaugha ýiretedi.

73 elde tek osy bir ortalyqtyng oilap tapqan әdistemesi men tәjiriybesi negizinde jastarmen júmys jýrgizilude. «Aqparaty bar әlemdi biyleydi» demekshi (Tot, kto vladeet informasiey – vladeet mirom),  amerikasha oilau jýiesi, mәsele sheshu joly, dýniyetanymy riyasyz әlemge taraluda. Bilip ósken jat bolmaydy, jatyrqamaydy. Jatyrqatpau, demek jausyndyrmau – әr elding syrtqy sayasattaghy ýlken jetistigi. Búl maqsatqa bilimning kýshimen jetip jatsa, tandanbasqa amal bar ma? Amerikada alghash bolsam da, ol maghan da jat kóringen joq. Kýnde kórip  jýrgen jerimdey. Sol bayaghy Aq ýi, jymiiy men jiyluy jyldam adamdar, qara balalar, tanerteng jýgirip jýrgen sergekter men zorgha jýretin irkildegen semizder. Qarama-qayshylyqqa toly Amerika. Onyng syry nede desem, kórip jýrgen Gollivudtyng kinolarynda eken.

Kino demekshi, biz barghan kýni aqparat qúraldary jarysa habarlasyp jatqan oqigha: belgili akter Richard Gir kezekti kinosyndaghy keyipkeri – ýisizding (bomj) obrazyna kiru ýshin qayyrshyday kiyinip, qoqys jәshikterinen tamaq tauyp, jerge jastana jep otyrsa, janynan ótip bara jatqan әiel kisi ayap ketip, dýkennen satyp alghan azyq-týligin «ýisiz» Richardqa úsynypty. Qarapayym Amerika әielining meyirimin búqaralyq aqparat qúraldary elge ýlgi etip, jalghangha jar salyp jatty. Amerikalyq ómir saltynyng qalyptasuynda aqparat qúraldarynyng róli joghary.

Biz barghan meyramhananyng birinde shotpen ilesip kelgen tilimdey qaghazda AQSh pen әlemning manyzdy bir sóilemge syighyzghan janalyqtary birge keldi.

Aqparattandyru salasynda taghy bir bayqaghanym–teledidardan ózge elding telearnasyn bayqamadym. Barlyghy da AQSh-tyng telearnalary.

Týs-túrpaty bólek, tanym-týisigi әrqily, tamyry bes qúrlyqtan órbigen әrtýrli halyq tarihyn basqa jerden izdemeydi. Keshe kóship kelgen kәris te, búrnaghy kýni qonys tepken meksikalyq ta, «kәrispin», «meksikalyqpyn» demeydi, «amerikalyqpyn» deydi. Últyn arghy atasymen baylanystyrsan, renjiydi.  Qyryq ruly elding bir tilde sóilep, bir baghytta jýrip, tútas bir últ bolyp, sanasyn bir iydeyagha jendiru - halyqaralyq sayasattaghy fenomen.

25 sәuir, 2014 jyl 

Býgingi kýngi grafik tyghyz boldy. Týske deyin  STEM últtyq kóshbasshylyq konferensiyasyna, týsten keyin de birer kezdesu ótkizip, AQSh-tyng Ghylym jәne injiniring festivaline qatystym.

Konferensiyany ashqan «Shevronnyn» viyse-preziydenti Stiyven Grin Amerikanyng әlemdegi kóshbasshylyq ornyn saqtap qalu ýshin bilim men ghylymgha kóp kónil bólu kerek ekenin atap ótti.

- Men jas injener bolyp enbek jolymdy osydan 34 jyl búryn bastaghanymda búrghynyng basy bir Eyfeli múnarasynyng úzyndyghynday  jerge jetetin. Al, qazir múnay búrghysy 12 Eyfeli múnarasynday úzyndyqqa jer qoynauyna boylaydy. Múnay-gaz salasyndaghy keybir injenerlik she-shimderding kýrdeliligi kosmosta atqarylatyn júmystan qalys týspeydi. Mәselen, Qazaqstandaghy bir múnay kenishin iygerudi jobalaudyng ózine Panama kanalyn salugha ketken uaqyt júmsaldy.

Qazir tehnologiya boyynsha aldymyzgha biraz elder shyghyp ketti.  Aytalyq, Amerika 65 elding ishinde matematikadan 26-orynda, ghylymnan  21-orynda. Úly últ bolyp qaluymyz ýshin kәsiporyndar bilim men ghylymgha kómektesu kerek. Biz, «Shevron» songhy jyldary bilim salasyna 37 mln. dollar demeushilik jasadyq, aldaghy ýsh jylda STEM salasyna taghy 30 mln. dollar salmaqpyz, - dedi Stiyven Griyn.

Ekinshi bolyp sóz alghan Amerika múnay institutynyng tóraghasy Djek Gerard ta AQSh-tyng kýsh-quatyn saqtap qalu ýshin jastardyng naqty ghylymdargha den qoyghany jón degen oy aitty.

- AQSh gaz óndirisi boyynsha Reseydi basyp ozdy, qazir №1 orynda. Eki jyldan song múnay óndirisi boyynsha Saud Arabiyasyn basyp ozyp, 1-oryngha shyghady.   Amerikanyng energetikalyq kóshbasshylyghyn saqtap qalu ýshin múnay-gaz salasyna jana kýsh kerek. 10 jyldan keyin Amerika múnayshylarynyng ýshten biri zeynetke shyghady, - dedi Djek Gerard.

Naqty ghylymdargha bala kezinen den qoyyp, jastayynan ghylym әlemin jaryp shyqqan jastargha sóz berildi. Olar bala tәrbiyesindegi ata-ana rólin algha tartyp, óz ómirlerinde oryn alghan qyzyqty oqighalarmen jalghastyrdy. Biri bala kezinde as ýide eksperiyment jasaymyn dep ýiin jaghyp ala jazdaghanyn aitsa, ekinshisi ghylymy júmysyna urandy qalay tapqanyn әngimeledi.

Mening sol jaghymdaghy orta boyly qara jigit Ritankar Das 12 jasynan beri balamaly quat kózderin zertteumen  shúghyldanyp, bala kezinde-aq Últtyq ghylym qory mýshelikke alypty. Qazirge deyin 50 bayqaudyng jenimpazy bolghan. Osy jarystardan 500 myng dollar jenip alghan. Áygili  Berkly uniyversiytetinde rekord jasap, 19 jasynda eng joghary baghamen bitirip shyqqan. Oksford uniyversiytetining bioinjiniriya boyynsha magistraturasyn tәmamdaghan. Álemning jýzdegen ghylymy jurnalynda enbegi jaryq kórgen. Ghylymy orta bolashaq Nobeli syilyghynyng iyegeri dep jýrgen kórinedi.

Odan keyingi kóilekshemen ekinshi túrghan Djek Andraka – orta mektep oqushysy, 15 jasynda bes minutta obyr (rak) auruynyng bar-joghyn anyqtaytyn sensorly qaghaz-qúral oilap tapqan. 2012 jyly daryndy balalar bayqauyn jenip shyghyp, AQSh preziydenti Barak Obamanyng qonaghy bolypty. Obama ony «Ózgerister chempiony» dep atapty. Talay-talay alqaly jiyndarda sóz sóilegen kórinedi. Olardyng ishinde әigili TED konferensiyasynyng spiykeri, Korolidyq medisina qoghamynyng eng jas lektory.

Qalghandary da qúralaqan emes. Barlyghy da – ýlgi bolar jastar. Osylardan bizding jigitterding qay jeri kem? Adamnan adam artyq emes...

Últtyng quaty osynday jastardyng jasampazdyghymen qalyptaspaq.

Týsten keyin oqushylar men studentter oilap tapqan janalyqtar kórmesin araladym. Ozyq oilylardyng tuyndylaryna tandanbasqa amal joq. Sol jerde Konrad qorynyng tórayymy Nensy Konradpen tanysyp, tildestim. Surette ong jaghymda túr. Kýieui kosmonavt Charlez Konrad aspandaghy Aygha taban tiygizgen ýshinshi adam eken. Joldasy qaytys bolghan son, qor qúryp, jyl sayyn innovasiyalyq konkurs ótkizip túrady. Kosmodromy bar, adam balasynyng tóbesi kókke alghash ret kóterilgen Qazaqstannan kelgenimdi estip, jaqynyn kórgendey óbek qaqty. Al, sol jaghymdaghy týri bizge keletin qyz 2012 jyly ótken Innovasiya konkursynda jenip shyghypty.  Ol kezde oqushy eken, qazir student. Oilap tapqan dýniyesi qazir Niygeriyada qoldanysqa engizilgen.

26 sәuir, 2014 jyl

Týske deyin birqatar Smitson muzeylerine soghyp, týsten keyin úshyp kettim.

P.S.  Bazarda jýrgen elder kóbirek sonda qalghysy keledi, bazargha bet alghan elder jyldamyraq barghysy keledi. Armannyng aighaqqa ainaluynyng qyrdaghy da, oidaghy da qúpiyasy bir – jastar tәrbiye-sine uaqytty, bilim-ghylymgha qarjyny ayamau. Búl – memleketting ghana mindeti emes, jeke sektordyng da ayanyp qalmauy tiyis mәselesi. Týsten keyin soqqan Smitson muzeyleri  Smitson institutyna qaraydy. 19 ghasyrdyng ortasynda 500 mln. dollargha teng bar baylyghyn Djeyms Smitson AQSh ýkimetine qaldyryp, әlemge bilim taratatyn ortalyq ashsyn dep ósiyet etipti.  

Álemdegi alghashqy milliarder Djon Rokfeller de dýniyesining jartysyn Amerikanyng damuyna jaratqan. Artynda birneshe uniyversiytet, ghylymy ortalyqtar, әigili Empayer-steyt-bilding jәne jýzdegen shirkeu saldyrdy.

Bill Geyts te balalarynyng әrqaysysyna 10 mln. dollardan artyq aqsha qaldyrmapty, bar baylyghymen AQSh-tyng damuyna demeushilik jasauda.

Bizding kәsipkerlerding de alystaghy әriptesterinen ýlgi alar jeri joq emes.

Al, Jastar sarayynyng mazmúnyn qalyptastyru jazda jýrgizilip, qúrylysy kýz ailarynda bastalady dep josparlanyp otyr. Qazirgi zamanghy ozyq oidan tughan halyqaralyq tәjiriybege túnghan tendessiz ortalyq bolaryna, Atyrau jastarynyng damyldap damuyna jaghday jasaytyn Jastar sarayyna ainalatynyna senimim mol.

Bir salanyng bir ghana jobasynyng tónireginde jýrip jatqan júmystardyng tórt-aq kýni. Elbasynyng sayasaty negizinde qanshama oblysta qansha sala boyynsha osyghan úqsas qansha júmys jasaluda.

P.P.S. «Shevronnyn» maghan jolserik bolghan qyzmetkerleri Eshly Mortez ben Leyla Aytmúhanovagha alghys aitamyn.

Abai.kz