Osy aidyng ayaghyna qaray mәjilismenderdi de, olarmen qosa qúzyrly organ qyzmetkerlerin de әnki-tәnki qylghan «Jol jýru erejesi turaly» Zang tarmaghyna baylanysty dýrkiregen dau-damaygha naqty nýkte qoyyluy mýmkin. Álbette, әgәrәky halyq qalaulylary men atalyp otyrghan organ qyzmetkerleri «ózara beybit kelisimge» kele alatynday bolsa! Ashyghyn aitu kerek, zang shygharushy organ ókilderi qanday da bir zang tarmaqtaryna ózgerister engizetin kezde eshkimnen «RÚQSAT» súramaydy, sondyqtan da búl jerde bizding «ózara beybit kelisimge kele alsa» dep otyrghanymyz artyqtau da shyghar, alayda atalmysh erejedegi 54-shi tarmaqqa kelgende keybir mәjilismender (dәliregi – kommunister fraksiyasy) men jol polisiyasy ókilderining ózara týsinistik taba almay otyrghany tipti de ótirik emes. Sonda búl tarmaq NE DEYDI?

Ótken jyldyng jiyrmasynshy qazany kýni kýshine engen jol jýru erejesining jana zanynyng jana tarmaghyna sәikes... ishki ister organynyng qyzmetkeri toqtata qalghan jaghdayda jýrgizushi óz kóliginen týspeuge tolyqtay qúqyly... eger jol-polisiya qyzmetkeri talap etpese. Dúrys-aq deyik, óitkeni búl mәselening ózi zang qabyldanghan qazan aiynan beri kópshilik arasynda әlsin-әlsin kóterilip, kóterilgen kezderde qyzu da qyzu talqylanyp jatty. Talqylanyp jatyr da. Qysqasyn aitayyq, qazanda qabyldanghan zang tarmaghy boyynsha... polisiya qyzmetkeri toqtatqan uaqytta avtokólikten jýrgizushi ghana emes, jýrgizushimen birge kólik ishindegi jolaushy da... rúqsatsyz shyqpaugha tiyisti. Búl jerde jýrgizushige degen mәjilismenderding bir auyz qarsylyghy joq, al endi jýrgizushining janyndaghy jolaushy nege polisiya qyzmetkerining rúqsatynsyz kólikten shyqpaugha tiyisti, a? Mәjilismenderding mine, zannyng dәl osy tarmaghyna kónilderi tolmay otyr. Óziniz boylap qaranyzshy, jýrgizushini toqtatyp, bolmasa ony kólikten shygharyp alghan polisiya qyzmetkeri onymen qansha uaqyt sóilesuge tiyis? Bir minut pa, eki minut pa? Bir saghat pa, әlde eki saghat pa? Búl jaghy erejede naqtylanbaghan. Sonda deymiz-au, egerde ayaq astynan bolghan oqys bir jaghdaygha oray polisiya qyzmetkeri jýrgizushimen «úzaqtau әngimelesip» qalatyn bolsa, sonda qalay – júmysyna, bolmasa basqa da bir tirligine asyghyp bara jatqan kóliktegi jolaushy da jipsiz baylanyp, «polisiyanyng rúqsatyn» kýtip, kólik ishinde otyra beruge tiyis pe?

Kommmunist-mәjilismen Ayqyn QONYROVTYNG aituyna qaraghanda, búlardyng fraksiyasy zannyng osy tarmaghyna әu basta-aq qarsy bolypty, alayda atalmysh tarmaq kópshilik dauyspen qabyldanyp ketken eken. Endi mine, ainaldyrghan eki-ýsh ay ishinde qaytadan dau-damaygha úlasqan osynau tarmaqqa ishinara ózgerister engizu jónindegi mәseleni taghy da kommunister kóterip otyr. Kimning býk, kimning shik bolatyny qantar aiynyng sonynda belgili bolady, kommunister fraksiyasynyng oiynsha. AYQYN myrzanyng aituynsha, mynaday da mәsele bar: elimizde qabyldanghan Qylmystyq kodeksting jana redaksiyasyndaghy 379-shy bapta «...biylik ókiline baghynbau» degen joldar bar. Kodeksting búl babyn búzghan azamat jýz ailyq eseptik kórsetkish shamasynda aiyppúl tóleydi nemese qoghamdyq júmystargha tartyla otyryp 120 saghatqa, bolmasa qyryq bes tәulikke qamalugha tiyis. Áytse de dәl múnday qatang jaza tәrtipti óte óreskel búzghan jaghdayda ghana qoldanylugha tiyisti. Mәselen, jýrgizushi qatty ashu ýstinde poliyseyding pogonyn nemese qyzmettik jetonyn júlyp alsa degen siyaqty. Al eger jýrgizushi andamay... ýirenip qalghan әdetpen... polisiya qyzmetkerining rúqsatynsyz kóliginen shygha qalatyn bolsa, onda múnday jaghdayda ol bes ailyq (9910 tg) eseptik kórsetkish mólsherinde aiyppúl tóleu ýshin әkimshilik jazagha tartylady.

«Ayqaylay-ayqaylay qasqyrdan da úyat boldy»  degendey, qalay bolghan kýnde de búl jolghy kommunister fraksiyasy úsynysynyng kónilge qonatynday jóni bar. AYQYN myrza da ashyghyn aityp otyr. Alayda atalyp otyrghan ózgerister «óndiriske oidaghyday ene» qoya ma, joq pa – jәne belgisiz. Óitkeni osynau zang tarmaghynyng qabyldanuyna birden-bir mýddeli bolghan Ishki ister ministrligi múnyng ekinshi qaytara yldym-jyldym ózgere qoyyna pәlendey qyzyghushylyq tanytyp otyrghan joq. Tipti ashyqtan-ashyq qarsy bolyp otyr. Qysqasy, KOMMUNISTer men POLIYSEYler tartysyna, amandyq bolsa, aidyng ayaghynda nýkte qoyylatyn shyghar? Uaqyt tóreshi.

Marat MADALIMOV.

Abay.kz