Senbi, 23 Qarasha 2024
Birtuar 5222 0 pikir 9 Qantar, 2015 saghat 11:40

TEATR FILOSOFY

Qazaqtyng Gh.Mýsirepov atyndaghy akademiyalyq Balalar men jasóspirimder teatrynda «Áshirbek Syghay. Syn sardary» atty derekti filimning túsauy kesildi.   

Osydan qyryq kýndey búryn dýnie salghan QR Enbek sinirgen óner qayratkeri, QR Memlekettik syilyghynyng jәne Tәuelsiz «Platinaly Tarlan» syilyghynyng laureaty, teatr synshysy, professor Áshirbek Syghay turaly tuyndy onyng kózi tirisinde taspalanghan eken. Jazdygýni jary Kýlәshpen birge tughan jeri – Kentaugha, Týrkistangha baryp, әbden aralapty, aunap-qunapty. Filimning ssenariyin ózi jazyp, rejisser Ábdirahman Omarovpen birge týsirgen belgili dokumentalist Qalila Omarovtyn aituynsha, tipti balalarmen asyq ta oinapty.

Áshaghanmen aldyn ala kelisim boyynsha filimge biraz syr-súhbat kórinisteri enbey qalypty. «Birer jylda 70 jasqa tolamyn, sol kezde tolyghyraq toqtalarmyz», – degen eken... IYә, kýni erteng ne bolaryn aldyn ala kim boljap bilgen deysiz?..

– Áshirbekting endi ekinshi ómiri bastaldy, – dedi derekti filim kórsetiler aldynda sóz sóilegen Halyq әrtisi Asanәli Áshimúly. – Qyryq kýn de zaulap óte shyghypty. Myna derekti filimning týsirilimine qatysyp, lebiz bildirip, oy bóliskenimizde, Áshirbek tiri edi, ortamyzda aman-esen jarqyldap jýrgen azamat edi. Sózimiz de soghan sәikes, ýmitke, rizashylyqqa toly edi. Endi, mine, tamaghymyzgha óksik keptelgendey, qúmyghyp, qamyghyp sóilep túrmyz. Men әr jasaghan júmysymnyn, oinaghan obrazymnyng baghasyn tek eki-aq kisiden súraushy edim. Biri – Shәken Aymanov bolsa, ekinshisi – osy Áshirbek Syghay edi. Bir abyzymnan bayaghyda airylsam, ekinshi aqylshymnan keshe airylyp, egilip qalghan jayym bar... Kónilge medet qylatynym: el-júrty Áshirbegin baghalaydy eken. Keshegi kóz jasy kól bop aqqan qaraqúrym halyqty – kәri-jasy aralas qyruar adamdy kórip, ensemdi sәl tiktegendey boldym. Halyqtyng bergen baghasynan artyq bagha da, ataq ta, danq ta bolmaydy.


– Biz ýshin búltsyz kýngi nayzaghaydan kem bolghan joq Áshirbekting ólimi, – dedi jazushy-dramaturg Dulat Isabekov. – Teatr syny, óner syny joq emes, bar ghoy. Auyzdy qúr shóppen sýrte beruge de bolmas. Biraq Áshirbekting orny bólek edi. Onyng aty býkil týrki әlemine, búrynghy Odaq elderine mәshhýr edi. Sol memleketterdegi teatr festivaline Áshirbekting baratynyn estise, ondaghy óner qayratkerlerining bәri quanatyn. Shet elderdegi festivaliderde qazylar alqasynyng mýshesi bolsa, «Áshirbek Syghay ne der eken?» dep bәri múnyng auzyna qaraytyn. Sol bedelimen qazaq ónerinin, qazaq mәdeniyetining tuyn tik kóterip, abyroyyn asqaqtatyp jýretin. Bilmeytin salasy, mengermegen mәselesi bolsayshy! Kez kelgen taqyrypta kez kelgen adammen pikir talastyra alatyn bilgir, oishyl jigit edi. Mening de aqylshym bolatyn, syrlasym bolatyn... El, últ osynday túlghalarymen myqty shyghar.

Rasynda da, derekti filimde Á.Syghay turaly «Teatralinaya jizni» jurnalynyng bas redaktory Oleg Pivovarov (Resey), Mәskeudegi B.Shukin atyndaghy teatr institutynyng professory Sergey Yashiyn, Orynbor drama teatrynyng jetekshisi Rifhat Israfilov, Bashqúrtstannyng enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri, Reseyding enbek sinirgen óner qayratkeri Shaura Gilimanova jәne t.b. aghynan jarylyp, aqtarylyp pikir aitqan. Áshirbek Syghaydyng qazaq ruhaniyatyndaghy ghana emes, arysy TMD, berisi týrki әlemi auqymyndaghy orny bólek túlgha ekenin atap kórsetken. Filim sonynda Sh.Gilimanova óz kózqarasyn týiindey kelip: «Men Áshirbek Syghaydy әlemdik dengeydegi óner synshysy, teatr filosofy dep aitar edim!» – deydi. Búdan artyq qanday bagha beruge bolady?

Cәbit Orazbaev, Ákim Tarazi, Esmúhan Obaev, Qúlbek Ergóbek sekildi qazaq ruhaniyatynyng tanymal ókilderi de syn sardary turaly aqjarma lebizderin bildirgen... Olar da derekti filimdi týsiru barysynda, Áshaghannyng barynda sóilegen. Dauystarynan maqtanysh lebi seziledi, jýzderinen razylyq taby kórinedi... Áriyne, Áshaghannyng ózi – basty keyipker. Sheshen sóileydi, kibirtik joq, kidiris joq, týiindi oilaryn týidek-týidegimen tastaydy. Ángime aituynyng ózi әdemi. Sózi de súlu, ózi de syrbaz...

Qazaq teatrynyng qúrylghan kýninen bastap, býgingi tirshiligine deyin taldap-tarazylap, zerttep-zerdelep bergen shejireshimiz edi. Endi birer kýnde – 11 qantarda 68-ge keler edi. 2017 jyly 70 jasqa tolar edi. Qayran, Áshagha...

 

Sәken SYBANBAY

 

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347