Senbi, 19 Mausym 2021
Ekonomika 7977 0 pikir 6 Qantar, 2015 saghat 11:22

«SÓZDERDI DÚRYS QOLDANU, ÁLEMDI TÝSINBEUShILIKTEN AZAT ETEDI»

 

«Obshestvennaya pozisiya» gazetining «bas oqyrmany» - Ermúrat Bapy myrza 2014-jyldyng 30-qantarynda bir baghana arnau jazyp, ózimizding әriptesimiz, ghalym-ekonomist Bolat Husayynov myrzanyng QazTAG tilshisine orys tilinde bergen súhbatynyng tәrjimesin jariyalaghan bolatyn. Bapy myrza óz arnauyn: «... Bókenning degenine qarsy shygham nemese anau-mynau qosarym bar dep, bilek sybanyp shyghar ekonomist bolsa, gazetting tórt betin tegin beruge barmyz», - degen uәdemen ayaqtaghan edi.

Shet elden «shen alyp, shekpen kiymesek te», «qoyandy – qamys, erdi – namys óltiredi» degendey, onyng ýstine aghylshyn tilin jete mengergenimen qazaq «әlipbiyin tayaq» dep tanymaytyn әriptesimizding әngimesine qarap otyryp, qolgha qalam alugha bel budyq. Búl qadamgha baruymyzgha taghy bir sebep bolghan jayt, jogharyda atalghan arnaudaghy «qaysyng barsyn-au?!» - dep atoy salghanday әser etken myna bir joldar bolatyn.«Eldegi naqty ekonomikalyq jaghdaydy sayasatpen aralastyryp, bútyn-bút, qolyn-qol ghyp beretin ekonomister joqtyng qasy. «Men – ekonomistpin» dep jýrgen biren-sarany «bas jaqqa» barmay, týrtip qashudan arghyny qazudan qaymyghady,» - delingen edi.

Arnau basyndaghy sayasat pen ekonomika egiz úghym jәne birin biri aiqyndaytyn tútas dýniye, – degen Bapy myrzanyng óte oryndy, aqsiomalyq payymdauyn qolday otyryp, alayda «bórik kiygenning namysy bir» demekshi, elimizding qazaqy ekonomisterining barshasyna senimsizdik bildiruine qosyla almaytynymdy mәlim etemin.

Óitkeni «ekonomikalyq jaghdaydy sayasatpen aralastyryp, bútyn-bút, qolyn-qol ghyp beretin» ózim biletin ekonomist aghalarymyz bir tóbe. Naqty aitar bolsaq, Astanada – akademikter Arystan Esentýgelov, Saylau Bayzaqov, Ghabdyghappar Seiytqasymov, professor Oraq Áliyev, Almatyda – akademikter Orazaly Sәbden, Amanjol Qoshanov, professor Toqtar Esirkepov, Qaraghandyda – professorlar Ábdilda Álimbaev, Quandyq Aynabek, Aqtóbede – professorlar Ýkibay Bayjomartov, Bauyrjan Jýnisov, Úbaydolla Mәmbetov, Týrkistanda – akademik Serik Ydyrys taghy basqalary. Búl atalghandar alpystan asyp, jetpisti alqymdap, seksenge ayaq basqan «agha buyn» ókilderi al keyingi jas «ini buyn» ókilderi qanshama ...

Ózim ataghan «aghalar» («ýlken túryp, kishi sóilegennen bez» - demekshi) suyrylyp shyghyp, Bapy myrza qoyghan talap dengeyinen tabylyp, barsha qazaq ekonomisterining abyroyyn kóterip-aq tastar dep ýmittenip jýrgende zymyrap jylgha juyq uaqyt ótip, tipti memleketimizding Elbasy, últ kóshbasshysy N.Nazarbaev kelesi jylgha (2015) Qazaqstan halqyna kezekti jana «Núrly jol» atty  Joldauyn da úsynyp ýlgeripti. Al Bapy myrza qoyghan tórt súraq óz jauabyn әli de tappapty. Sondyqtan «sen kim eding sonshama?» deui mýmkin bolsa da,   Bolat Husayynov jauabyn bermey ketken súraqtargha kezek-kezek týsinik berip, «...tórt beti tegin beriletin» gazetke «ekonomistpin» dep bilegimdi sybanyp shyghyp otyrmyn, «eshten kesh», - degendeyin.

Oqyrmandy «Dat» gazetining ótken jyldyng 30-qantaryndaghy nómirin izdetip әurege salmau ýshin Bapy myrzanyng jauapsyz qalghan súraqtaryn ret-retimen, mәtinin keltire otyryp, kezek-kezek jauap bereyik. Sonymen, 1-súraq. Álemdik órkeniyet pen dýnie jýzilik ekonomikanyng damu biyiginen qaraytyn bolsaq «orta sharua» degen kim?

Qansha qaytalasang da manyzyn joymaytyn danalyq tújyrymdar qatarynan Rene Dekarttyn: «Sózderdi dúrys anyqtasanyz, siz әlemdi týsinbeushilikting jarymynan azat etesiz» - degen núsqauyn ataugha bolady. Mәseleni osy túrghydan qarastyrar bolsaq, Bapy myrza qanshalyqty oiy úshqyr, tili ótkir, qalamy ýshkir, qazaq ataulyna qorghan, sheneunik ataulyna qahar shashyp, nayzaday týireletin qalamgerler ishindegi betke ústarymyz dep moyyndasaq ta, ókinishke oray, ekonomika ghylymy túrghysynan alghanda, «orta sharua» úghymynyng arhaizm nemese kónergen, al «órkeniyet pen dýniyejýzilik damu biyiginen qaraytyn bolsaq», mýldem ainalystan (qoldanystan) shyghyp qalghan úghym ekenin mәlimdeuge mәjbýrmiz.

«Orta sharua» XX ghasyrdyng 20-30shy jyldary bolishevikter keninen qoldanysqa engizgen úghym bolatyn. Eshkimdi júmysqa jaldamay, jattyng enbegin qanamay, óz jeke meshigi men ózining jәne otbasy mýsheleri: qatyn-qalash, bala-shagha, tughan-tuys enbegine sýienip, auyl sharuashylyghynda óndiris jýrgizip, auqatty qojalyq jasaghandardy «orta sharua» qataryna jatqyzghan. Bolishevikter orta sharua jeke menshik iyesi jәne auqatty qojayyn retinde bizge jau, alayda óz enbegimen tirlik jasap, kulak siyaqty qanaushylyq jasamaghandyqtan – ol bizge dos dep eseptey kele, ony bir jola «dos» qylu ýshin jeke menshiginen bas tarttyryp, újymdyq menshik – kolhozgha biriktirip, kolhozshygha ainaldyrudy kollektivtendiru nauqany arqyly jýzege asyrdy. Qazaqstandaghy 1929-1933 jyldardaghy kollektivtendiru eng auyr, qasireti sheksiz nәubәtke ainalyp, elimizde qazaq últynyng 3,5 milliongha deyin adamyn qyrghyngha úshyratyp, «Goloshekin genosiydi» degen atpen Qazaq halqynyng tarihynan oryn aldy. Al 1936 jyly IY.V. Stalin «Sosializmning KSRO-da jenip, onyng irgetasy, negizi qalandy» degen mәlimdemesinen keyin «orta sharua», oryssha «serednyak» degen úghym qoldanystan birjola shyghyp qalghan. Sol kezennen beri búl úghym tek әdebiyet pen tarihy shygharmalar enshisine búiyrghan.

Endeshe, bәlkim, Erekenning «orta sharua» degeni «orta tap» bolar dep payymdaymyz. Óitkeni, jogharyda atalghan arnau basynda, «...eldegi túrmysy orta klasstaghy (astyn syzghan-biz) halyqtyng ýlesi basym bolady» - degen sóz tirkesi osylaysha qabyldaugha iykemdeydi. Mәsele osylaysha órbise, onda jaghday mýldem basqasha... Sonymen, «býgingi әlemdik órkeniyet pen dýniye-jýzilik ekonomikalyq damu biyiginen qaraytyn bolsaq», kez kelgen zamanauy memleket biyligining (Kuba, Soltýstik Koreya men Qytaydy esepke almaghanda) sýieneri de, seneri de, kapital men jeke-menshik kәsipkerlikke negizdelgen qoghamnyng irge tasy da «orta tap» bolyp tabylady. Qoghamy óz mýshelerining tabys kózine, әl-auqatyna, atqaratyn qyzmeti men alatyn sayasiy-әleumettik orny men róline qaray taptargha jikteletini belgili.

Mәselen, eger adam óz júmys kýshin saudagha salyp, kapital iyesi – kәsipkerge jaldanyp, onyng qaramaghynda, onyng әmirimen, onyng tapsyrmasyn oryndap, enbek etip, jalaqy týrinde tabys tabatyn bolsa, onda ol jaldamaly júmysshy tabyna jatady. Búl tapqa memleket pen biylik eshbir senim arta almaydy. Óitkeni, ózining enjarlyghy, jalqaulyghy, izdenis, talpynys jasaugha beyimsizdigining saldarynan kedey bolyp kýn keship, bireuding degenin istep, baghynyshty tirlik jasay otyryp, óz kedeyligin basqadan kórip, ózgening baylyq, dәuletine ne súranshaq, qayyrshylyq, nemese qyzghanysh pen qaraqshylyq kózben qarap, «kýni kijinumen» ótetin tap –býgingi biylikke tirek emes.

Kezinde bolishevikter júmysshy taby men kedeylerdi ózderining kommunistik iydeyalaryn jýzege asyru barysynda qoldanyp baqty. Tipti, júmysshy tapty biyleushi tap (proletariat) dengeyine kóterip, enbekshi halyqtyng eng ozyq, eng janashyl bóligi dep iydeologiyada әsirelegeni barshamyzgha ayan. Elimizding әlem órkeniyetining damu jolynyng jiyegine shyghyp qaluy da, últtyq bolmysymyz, halyq sanynyng salmaqtylyghynan útyluymyz da, últtyng betke shyghar qaymaghynday alash ziyalylarynan airyluymyz da, basqa da tolyp jatqan «әttegene-aylardyn» negizgi sebebi «proletariat diktaturasy» men «júmysshy taptyng gegemoniyasy» ekeni belgili.

Al býgingi naryqtyq ekonomikagha negizdelgen demokratiyalyq baghyt ústanghan memleketterdegi biylik jýiesining sengeni búqara halyq, jalpy túrghyndar emes, proletariy de emes, qarjy oligarhtary da emes, iri kәsipkerler milliarder, millionerler de emes, óitkeni atalghan taptardyng eshqaysysy da memleketke qorghan bola almaydy. Kedeyler, jarly-jaqybaylar masyldyqpen memleketten tilenshi bolsa, júmysshy tap (proletariyler) óz jaghdaylary men jalaqy dengeyin kóteru ýshin toptasyp kóshege shyghyp, kósemderi men arandatushylardyng úrandatqan iytermeleuine ilanyp, talap qoyyp býlikke shyghyp, biylik kemesin shayqaltyp, әlemdik jahandanghan ekonomika múhitynda jýzuine kedergi keltirse, asa auqatty oligarhtar, milliard, million iyelengen iri kәsipkerler óz mýddeleri ýshin biylikti yrqyna kóndiruge tyrysyp, kónbegen biylikti kedeyler men júmysshylardy shaghystyru, әleumettik tolqular úiymdastyru arqyly auystyryp, nemese óz kapitaly men baylyghyn saqtau ýshin últyn da, elin de qúrban ete salyp, «jyly jaqqa» úshatyn «jyl qúsyna» ainalary haq. 

Dýnie jýzilik tarihy tәjiriybe tek «orta tap» qana tabandy, tabjylmay yjdahatty óz Otanyn qauip-qater tóngende janyn pida ete qorghap, beybit zamanda memleket, halyq saylaghan biylik ýshin tynymsyz enbek etip, qabyldanghan zandar men diniy-moralidyq ústanymdarmen ómir sýrip, óz ýkimeti men biylik shanyraghyn shayqaltpay, el baylyghy men óz memleketining bedeli ýshin qajyrly is-әreket jasaydy. Sonda «orta tap» ókilderi kimder? Olardyng memleket biyligine jan-tәnimen berilu sebebi nede?

Orta tapqa, birinshi kezekte, óz menshiginde azyn-aulaq kapitaly, jeri, mýlki bar, shaghyn jәne orta kәsipkerlikpen, auyl sharuashylyghynda fermerlikpen, ónerkәsipte óndirispen, saudada alyp satarlyqpen, kólik, baylanysta jәne t.b. salalarda qyzmet kórsetumen ainalysyp «payda», «payyz», «diviydend» pishininde tabys tauyp, budjetke salyq tólep, enbek naryghyna júmys ornyn beretin, «óz qoly óz auzyna jetetin» ortasha әl-auqaty bar, osy jetistigin memleket biyligining qorghap, demep, qoldauynyng nәtiyjesi sanaghandyqtan oghan ózin mәngi boryshtymyn dep úghynyp tirlik jasaushylardy jatqyzamyz.

Ekinshi kezekte, orta tapqa shygharmashylyqpen, ghylym, bilim, medisina, tehnika, tehnologiya salasynda jalaqy pishindi tabys tapsa da, әl-auqaty jәne óz dәuletin memlekettik biylik túraqtylyghymen jәne jýrgizip otyrghan ózi qoldaghan bayandy sayasatymen baylanystyratyn ziyaly qauym ókilderin jatqyzugha bolady. «Orta taptyn» negizgi mәni – onyng memlekettik biylikti pir tútyp, onsyz óz jaghdayynyng mýshkil ekendigine kýndelikti kóz jetkizip, óz jaghdayy men memleket ahualynyng tereng tәueldiligin tolyq moyyndap, «Áueli Alla, odan song memleket», - degen qaghidamen ómir sýrui. Qysqasha aitqanda, memleket óz asyraushysy, ózining senimdi tiregi retinde orta tapqa qanshalyqty tәueldi de qaryzdar bolsa, orta tap ókilderi de óz qorghany, qoldaushysy, demeushisi retinde memlekettik biylikke sonshalyqty tәueldi de, boryshty.

Sondyqtan, zamanauy órkeniyetti elderde ekonomikalyq ósu, makroekonomikalyq túraqtylyq, túrghyndardy enbekpen qamtu, memlekettik qazyna – budjetting tolyghuy, әleumettik sayasy qalypty ahualy t.b. – bәrin de «orta tap» qiilastyryp otyrady. Osy bayandauymyzdy oqyrmannyng ong qabyldauy ýshin kelesi naqty derekter keltire keteyik. AQSh-ta shaghyn jәne orta kәsiporyndarda enbekke jaramdy túrghyndardyng 53%-dan astamy júmys isteytin bolsa, Japoniyada 71,7%-y, al basqa joghary damyghan 30 elding ortasha kórsetkishi 70% ben 90% aralyghynda. Orayy kelgende aita keteyik, iri kәsiporyndarda enbek etetin jaldamaly júmysshylarmen salystyrghanda shaghyn kәsiporyn júmysshylary sanauly, júmys berushi orta tap ókilining kýndelikti kóz aldynda bolghandyqtan kәsipodaqqa kirmey, sayasy is-sharalargha kóp aralasa almay, shaghyn kәsipkerding qas-qabaghyna qaraugha mәjbýr bolady. Múny da memlekettik biylik orta taptyng biylik ornyqtylyghyna qosqan ýlesi ispetti joghary baghalaydy.

Orta taptyng arqasynda  órkeniyetti elderde bәsekege negizdelgen, kidirissiz algha úmtylghan, innovasiya men janghyrugha sýiengen, túraqtylyqty maqsat tútqan ekonomikalyq damu ýderisi oryn alyp otyr. Sondyqtan osy jyl basynda QR-yng Elbasy óz joldauynda shaghyn jәne orta biznesting býgingi jalpy ishki ónimdegi (JIÓ) 20% ýlesin 2050 jylgha qaray 50%-gha deyin úlghaytu kerek dep talap qoyghan bolatyn. Alayda búl jerde, orayy kelip túrghanda, Elbasy Joldauynyng osy túsynda jiberilgen sifrlardaghy qatelikti aita ketuim qajet dep esepteymin.

Alghashynda búl qatelikti Ualihan Qaysarov   «Obshestvennaya pozisiyanyn» 23-qantaryndaghy, 3-nómirinde oryssha jariyalaghan bolatyn. Elbasy Joldauynda 2013 jyldyng qorytyndysy boyynsha elimizde 2,4 mln. adam júmys isteytin 800 myng shaghyn jәne orta kәsiporynnyng (ShOK) óndirgen ónimi 8,3 mlrd. tengeni qúrady delinse, 2,4 mln. júmysshygha osy shamany bólsek, ortasha alghanda ShOK-taghy әr júmysshy bir jylda 3500 tengeden kem, al ay sayyn 300 tengeden kem ónim óndirse, ol qanday mólsherde ailyq jalaqy alady, al múnday ShOK óz isin qalaysha jýrgizedi? – dep Qaysarov myrza óz tarapynan púshayman bolghan edi.

Nazar salyp, izdestire kelgende jogharydaghy, Joldauda orynsyz keltirilgen qate derekter alghashynda 2013 jyldyng 20-jeltoqsanynda Industrializasiya kýnine arnap ótkizilgen jalpyúlttyq telekópirde Elbasynyng bayandamasynda jariyalanghany anyqtaldy. Eng ókinishtisi, Joldaudyng mәtinin «qúrastyrushylardyn», otandyq statistika men ekonomisterding aryna salmaq bolarlyqtay qisynsyz qynyr derekter sol bәz bayaghy kýiinde «Kazahstanskaya pravda» gazetining 25-qantarynda (2014 jylghy) ýshinshi dýrkin taygha tanba basqanday jarqyrata jariyalandy.

Kópshilikke týsinikteme bere keteyik. Elbasy Joldauy jariyalanghan tústa resmy derekter boyynsha elimizdegi ortasha ailyq jalaqy dengeyi 106 000 tengeni qúrasa, al eng tómengi ómir sýru dengeyi 19 966 tenge dep eseptelse, onda aiyna 300 tengening (dәlirek eseptesek 288 tenge) ónimin óndiretin ShOK-tyng júmysshysy qanday ailyq jalaqy alyp, qalay kýnin kórip, al ShOK-tyng ózderi jappay bankrot bolmay sharuashylyghyn dóngeletip jýr eken? – demeske amal joq.

Joldaudaghy qate derekting qisynsyzdyghyn bylaysha da dәiektendiruge bolady. Mәselen ShOK-tyng JIÓ-degi ýlesi 2013 jyly 20%-dy qúraghan dep bayandalghan (dәlirek esep 19,1% ekenin kórsetti), al 2013 jylghy QR-nda JIÓ kólemi – 33,5 trillion tengege jetken. Osy kórsetkishting 20%-yn alsaq, ol ShOK-tyng JIÓ-degi ýlesi – 6,7 trillion tenge ekenin kórsetedi. Endi osy kórsetkishti 2,4 mln. ShOK-tarda júmys isteytinderge bólsek, әr júmysshy jylyna 2 mln. 792 myng tenge, al ay sayyn ortasha eseppen 232 myng 640 tengening ónimin óndiredi degen sóz. Búl shama júmysshynyng ailyghyn, qazynagha salyq tóleuge, ShOK-tyng shyghyndaryn ótep, az-maz payda tabugha jetip qalary haq. Ýsh mәrte Elbasynyng Joldauy men bayandamarynda oryn alghan qisynsyz qate derek, «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» degen statistikamyzdyng san jýiesine degen nemqúraydylyghyn, Preziydent әkimshiligindegi «qúrastyrushylardyn» oryndaushylyq tәrtibinin, kәsiby mamandyq dengeyining tómendigin, al oqyrman qauymnyng «soqyr tauyqqa bәri biday» degendeylik sauatsyz kónbistigining nәtiyjesi synayly...

«Auru qalsa da, әdet qalmaydy», - degen siyaqty kelesi jylgha arnalghan QR Preziydentining Joldauynda 11 qarashada teledidardan kórip, óz qúlaghymen estigen keybir ózekti mәseleler elimizding ortalyq resmy gazetterinde basylym tappay, bayypty telekórermenderdi an-tang qaldyrghanyna ne dersiz? Mysaly, 1-2 payyzben túrghyn ýy alushylargha nesie beru siyaqty ... 

2-shi súraq. Preziydentting «jaqsy sóz» joralghysyn jýzege asyru ýshin, el ekonomikasy qanday boluy tiyis?

Kez kelgen elding ekonomikasynyng sapasy onyng óndiris qúrylymyna (strukturasyna) tikeley baylanysty. Qúrylymy dep óndiris jýiesindegi salalardyng ara-qatynasyn, ýles-salmaghyn aitamyz. Basqasha týsiniktemelesek: óndirilgen JIÓ kóleminde orman, auyl sharuashylyghy, auyr, jenil ónerkәsip, tau-ken oryndaryn iygeru, ónim óndeu, turizm t.b. óndiris salalarynyng alatyn oryny men qosar ýlesi.

Óz kezeginde últtyq ekonomikalardyng óndiris qúrylymy dýnie jýzilik enbek bólinisi arqyly jýzege asyryluy shart. Búl jerde ýsh týrli basymdylyq esepke alynuy qajet. Últtyq ekonomikalardyng әlemdik ekonomikadaghy orny men óndiris qúrylymy, birinshi kezekte, Adam Smit XVIII ghasyrda negizdegen «absoluttik artyqshylyqtargha baylanysty qalyptasuy kerek. Bir elding ekonomikasynyng basqa elderden absoluttik artyqshylyghy sol elding geologiya-geografiyalyq ornalasuy, aua-rayy, klimat jaghdayy, tau-ken, qazba baylyqtary men tarihy óndiris dәstýrlerine sәikes qalyptasady. Bir ghana qysqa týsindirme: bizding elmen salystyrghanda Indiyada shay, Braziliyada kofe, Ganada banan, Japoniyada teleradio jasau, balyq aulau anaghúrlym tiyimdi jaghdayda jýrgiziledi desek, esesine jylqy eti men bidaydy bizding elde óndiru absolutti tiyimdi.

Ekinshisi – salystyrmaly artyqshylyq, ony David Rikardo XIX ghasyrda týiindegen. Mysaly, Ózbekstanda maqta da, biday da óndiriledi, Qazaqstan da maqtany da, bidaydy da óndiredi. Maqta óndirude Ózbekstan basymdylyq tanytsa, biday boyynsha biz ýstemdik etemiz. D. Rikardo teoriyasy boyynsha biz maqta óndirisin shektep, bidaydy úlghaytsaq, al Ózbekstan bidaydy shektep maqtany kóbirek óndirip eki el óz-ara aiyrbasqa týsse, onda maqta men bidaydy óndiruding jalpy jiyntyq, qosyndy kólemi anaghúrlym qomaqty bolar edi.

Ýshinshisi – bәsekelestik artyqshylyq, ony XX ghasyrda Mayka Porter engizgen edi. Ár elding tarihy damuynyng erekshiligine, ghylym, bilim, mәdeny dengeyine, óndiristik tәjiriybe dәstýrine, últtyq dini men diline, innovasiyalyq kәsipkerlik belsendiligine sәikes bәsekelestik artyqshylyghy boluy mýmkin. Múnday artyqshylyq geologo-geografiyalyq, ken-tau, qazba baylyghy, jer resurstaryna baylanysty bolmaydy, ol últtyng adam kapitalynyn, ghylymy tehnologiyalyq, janalyq-jetistikterdi jedel iygerip, óndiristi jana әdis, qúraldardyng kómegimen údayy janghyrtu arqyly әlemdik ekonomikada basymdylyq, joghary dәrejedegi bәsekege qabilettilik tanytuyn aitamyz.       

Osynday ýsh týrli artyqshylyqtyng ústanymy men dýniyejýzilik enbek bólinisi qaghidatyna sýiene otyryp, últtyq ekonomikalar әlemdik ekonomikadaghy ózining tól orynyn izdep tandap alugha tiyisti. Osy tandap alghan ornyna say ekonomikasyndaghy óndiristik qúrylymdy qalyptastyryp, әr týrli óndiris salalarynyng útymdy ara-salmaghyn jasau ýshin memleket biyligi saliqaly, syndarly, jan-jaqty oilastyrylghan (qoghamdyq úiymdar, beyresmy azamattyq qauym, ghalymdar men mamandardyng talqysynan  ótkizilgen) ekonomikalyq sayasat qabyldaugha tiyisti.

Osy arada bir «lirikalyq» sheginis jasap, elimiz egemendilikke qol jetkizip, tәuelsizdik alghangha deyingi Qazaq Kenestik Sosialistik Respublika ekonomikasynyng óndiristik qúrylymyna kónil bóleyik. Búl әreketimizde biz Respublikamyzgha enbek sinirgen ekonomist, kóp jyldar QazKSR-i Memlekettik josparlau komiytetining (Gos plan KazSSR) tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqarghan, 1990shy jyldardyng basynda QR-nyng Memlekettik ekonomika komiytetining kenesshisi bolghan marqúm Abutalipov Jarysbek aghaydyng Almatyda 1992-jyly jariyalanghan «Álemdik ekonomikadaghy Qazaqstan» atty keleshek úrpaqqa tarihy qúndylyq bola alatyn qysqasha sholuy kómek bolady. (Jarysbek Abutalipovich Abutalipov «Kazahstan v mirovoy ekonomiyke» Alma-Ata KazNIIKY 1992g.)

Sóz orayy kelip túrghanda, әueli ayauly aghamyz osy sholudyng 4-betinde keltirgen myna bir keremet derekti kópshilik nazaryna úsynghandy jón kórdik: «ngNESKO ghalymdarynyng tújyrymdauy boyynsha Qazaqstan jeri sanaly tyiyanaqty qoldana alsa, 1 milliardtan astam adamdy asyray alady». («Po vyvodam uchenyh YuNESKO, zemlya Kazahstana mojet pry razumnom ispolizovaniy prokormiti bolee 1 mlrd. chelovek»). «1990 jyly Qazaqstan ekonomikasy 57 mlrd. 472 million dollar ónim óndirip, dýnie jýzinde 53-inshi orynda boldy». Biylikting 2010 jyldardaghy әlemdegi eng ozyq 50 el qatarynan kórinemiz degen úrany 90-y jyldary qol sozym jerde bolghanyna kóz jetkizuge bolady.

Ekinshi kezekte, resmy derek kózderinde kórinis tappay, keyingi apalan-topalang kezenning oqyrmangha, tyndarman kópshilikke biylik әreketin әsirelep kórsetu ýshin kóldeneng tartyla beretin elimizdegi jan basyna shaqqandaghy JIÓ shamasy. Qazaqstannyng barsha túrghyndarynyng jan basynsha shaqqandaghy JIÓ 1990 jyly 3'433 dollardy qúrap, Polisha, Argentina, Kolumbiya, Taylandtarmen tendesken dengeyde, al AQSh dengeyining 18,7%-yn jәne búrynghy Odaq dengeyining 69,3%-yn qúraghan, - dep atap ótken edi. Eger AQSh-tyng últtyq ekonomikasyndaghy inflyasiya jyl sayyn ortasha eseppen 5-6% ekenin esepke alsaq, onda ótken 24 jyldyng ishinde AQSh dollarynyng qúnsyzdanuy eng kem degende eki ese, endeshe býgingi dollardyng satyp alu qabiletine sәikes eseptesek elimizdegi 1990 jylghy jan basyna shaqqandaghy IJÓ kólemi 7 000 dollardan keleri haq. Keltirilgen derek sanaly azamatqa әsire qyzyldan salqyndatqysh bolary haq. Songhy kezderi biylik basyndaghylar 1990-jyldary búl kórsetkish 500 dollar, 700 dollar boldy dep el júrtty tipti dýniye-jýzilik qauymdastyqty aldausyratuda.

Endi qarastyryp otyrghan mәselege oralar bolsaq, ol jayynda bilikti maman Jrysbek aghamyz bylay dep jazghan bolatyn: «Qazaqstannyng ónerkәsip qúrylymy jalpy kenestik ekonomikanyng múqtajdyqtaryn óteuge baghyttalghan ortalyqtan josparlau jýiesining ekonomikalyq jәne sayasy negizin keskindeydi». Miyneraldy shiykizat qoryna negizdelgen ken alushy jәne ónim óndeu salalaryn damytuy Qazaqstannyng osy salalarynynsalystyrmaly artyqshylyqtaryna sýienip emes, al býtindey Kenester Odaghynyng damu qajettiligine sәikes jýrgizildi. Sonyng saldarynan jalpy últtyq ónimdegi ónerkәsipting alar ýlesi bar bolghany 17%. Barsha KSRO boyynsha ónerkәsip ýlesi - 32%, Japoniyada - 33%, FRG-da - 38%; auyl sharuashylyghy KSRO-da 18% bolghanda Qazaqstanda - 34%; qyzmet kórsetude Japoniya men FRG-de - 56%, Kanada, Fransiya men AQSh-ta 65-69% bolghanda, elimizde - 35% ghana bolatyn, qúrylymy búrystalghan (deformasiyalanghan) ekonomika oryn alyp otyr». Qysqa qayyrsaq, 1990 jyldyng basynda JIÓ-degi ónerkәsip ýlesi - 17%, auyl sharuashylyghy - 34%, qyzmet kórsetu - 35%, al kólik, sauda men baylanys salalary qalghan - 14%-dy iyelengen eken.

Bapy myrzanyng «el ekonomikasy qanday bolugha tiyisti» degen súraghyna qysqa qayyrsaq, shiykizatqa tәueldilikten aulaq, әrtaraptandyrylghan, janashyl innovasiyalyq, jana qosylghan qúndy molynan óndiretin, óndeuge, aqtyq tútynugha jaramdy, sapaly, dayyn ónim jasau basymdylyghyna negizdelgen, dýnie jýzilik enbek bólinisinde jahandanu talaptaryna say óz ornyn tapqan, zamanauy óndiris qúrylymyna ie ekonomika bolugha tiyisti dep jauap berer edik. Óz kezeginde oqyrman sanasynda, tәuelsizdik alghannan bergi shiyrek ghasyrda óz biyligimizdi qolymyzda ústay otyryp, týbegeyli әleumettik-ekonomikalyq ózgertuler barysynda elimizde shiykizattan tәuelsiz, últtyq erekshelikterimizben, absoluttik, salystyrmaly, bәsekelik artyqshylyqtarymyzgha negizdelgen, tendestirilgen, jan-jaqty tarazylanghan tandauly da, ozyq óndiristik qúrylymy boy kótergen últ ekonomikasyna qol jetkizgen shygharmyz degen ýmit oty jylt etui mýmkin. Alayda múnday ýmit oty býgingi el ekonomikasynyng qúrylymy jayly derektermen tanysqanda «su sepkendey» basylary haq.

Resmy respublikamyzdyng statistikalyq mәlimetindegi derekterge sýiensek, 2013 jyldyng qantary qarsanyndaghy ekonomikalyq óndiris qúrylymy bylaysha sipat alghan eken. Auyl sharuashylyghynyng ýlesi – 4,1%, tau-ken ónerkәsibi – 17,2%, dayyn ónim óndeu ónerkәsibi – 11,3%, elektr energiyasymen jabdyqtau – 1,7%, qúrylys – 6,3%, sauda – 14,8% kólik pen baylanys – 9,7% jәne basqa da qyzmetter kórsetu salalarynyng ýlesi – 34,9%. (Songhy dәieksiz búlynghyr kórsetkishting yshqyrynda ne jatqanyn derek berushilerding ózderi de aiqynday almasy bizge týsinikti). Býrkemelengen shiykizatty jer betine shygharyp, saqtap, tasymaldau qyzmetteri me eken degen topshylau jasaugha bolady. Mәselen, Jarysbek Abutalipov jogharyda atalghan enbeginde 1991 jyly Qazaqstan gaz kondensatymen qosa eseptegende 26,670 mln. tonna múnay shygharghanyn  kuәlandyrady. Al byltyrghy jyly elimizde taza múnay shygharu 81,6 mln. tonnany qúraghan bolsa, onda tek múnay negizinde shiykizat shygharudaghy el tәueldiligi 23 jylda 3 eseden astam artqanyna kóz jetkize alamyz.

«Múrtqa ókpelep jýrgende, saqal shyqtynyn» kerin kerlep egemendik jariyalap, tәuelsizdik tuyn jelbiretip qoghamda jýielik, irgeli naryqqa kóshu barysynda janghyrtu jasaghandaghy qol jetkizgenimiz: keshe KSRO-nyng shiykizat «ayyly» bolsaq, býginderi әlemdik shiykizat «býienine» ainalyppyz. Eng ókinishtisi, últtyq bolmysymyz ben bolashaghymyzdyng sýienishi auyl sharuashylyq salasynyng el ekonomikasyndaghy ýlesining 34%-dan 4,1%-gha, nemese 8 eseden astam qysqaruy. Osy 8 eseden astam qysqarudyng astarynda 1991 jyldaghy demografiyalyq ósim, bala tuu dengeyine sәikes eseptegende dýniyege kele almay qalghan 1,5 mln. nәreste, shanyraghy ortasyna týsken kenestik, újymdyq sharuashylyqtar jabylyp, júmyssyz, әleumettik, túrmystyq, mәdeny qarausyzdyqtan qalagha bosqyn bolghan 1 millionnan astam auyl túrghyndarynyn, sharasyzdyqtan, qalagha kóshe almay, júmys taba almay maskýnem bolghan nemese ózine-ózi qol salghan talay qazaq balasynyng kóz jasy men sorasy jatyr desenizshi...

1990 jyly Qazaqstan jan basyna shaqqanda 1,702 kg dәndi daqyldar, soyylghan salmaqpen ólshegende 93 kg et óndirse, al búl degeniniz 25-28 mln. tonna jylyna astyq jinap, 1,5 mln. tonna etke mal soysa, sonyng bәri býgingi kýni kózden búl-búl úshty demeske amal joq.

Osy tústa taghy bir jansaq janylys qoldanystaghy úghymgha toqtalmasa bolmas. Qalyng qazaqtyng auyldaryn tastap qalalargha bosuyn «urbanizasiya» dep atau. Urbanizasiya degenimiz ónerkәsipting ýrdis damuy nemese industriyalandyru kezeninde, júmys kýshi tapshy bolghanda auyl túrghyndarynyng túrmys dәrejesi joghary, júmys, baspana beruge qúlshynghan kapitaldyq shaqyrumen kóship, túrghyn ýi, júmys ornyna ie bola alatyn bolghan song jappay auyldarynan qalalargha kóshuin aitamyz. Bizding eldegi auyl túrghyndarynyng sharasyzdyqtan qalagha kóship, ne júmys, ne baspana taba almay beyshara kýy keshuin әleumettik-demografiyalyq bosqyndyq dep moyyndap, baghalau qajet. Búl eng auyr, nәubәt ispettes mәselening sheshimi tabylmaq týgili biylik tarapynan búl ýderisting ómirde bolyp jatqanyn rastap, shyndyq ekenin týsinu de, ony taldap saraptau da mýldem oryn alyp otyrghan joq. Basyn qúmgha tyqqan kýrke tauyq jasyryndym dep mәz bolghany siyaqty, «qaydaghy bosqyndyq, urbanizasiya degen zandy qúbylys emes pe? Degen júbatu men úiyqtatu oryn alyp otyr. Nәtiyjesinde ainaldyrghan 12 million qazaq 10 qalagha jiylsa, el dalamyz qanyrap bos qalsa, milliondaghan gektar jerdi basqa elderge jalgha bermeske, nemese Resey siyaqty kóz alartqan kórshilerge alsang ala ber demeske shara qalmasyn býgingi biylik oilady ma?»

3-súraq. Halyqtyng túrmys-tirshilik dengeyin anyqtaytyn naqty halyqaralyq ólshem qanday?

Áriyne, jalghyz jarym ólsheuish arqyly «halyqtyng túrmys-tirshilik dengeyin» anyqtau mýmkin emes. Halyqaralyq kenistikte osy maqsatta barsha memleketter Birikken últtar úiymy maqúldap bekitken últtyq esep jýiesin qoldanady. Múnday barlyq elderge ortaq birkelki esep jýiesining boluy, әr elding qanshalyqty bay-quatty, túrghyndarynyng әl-auqaty qanday, ómir sýruge qanshalyqty jaramdy, túrmysy men bolashaghynyng bayandylyghy taghy basqa siz aitqanday «halyqtyng túrmys-tirshilik dengeyin» bir-birimen salystyra otyryp anyqtaugha mýmkindik beredi.

Osy últtyq esep-qisap jýiesining bastapqy kórsetkishi ishki jalpy ónim (IJÓ) bolyp tabylady. Búl kórsetkishti Bolat Husayynov myrza da maqala basynda biz ataghan súhbatynda atap ótip, alayda odan góri jalpy últtyq kiris (JÚK) manyzdyraq dep kórsetipti. Búghan kelisuge әbden bolady desek te, biz oqyrmangha últtyq esep jýiesi týsinikti boluy ýshin onyng kórsetkishterining anyqtamalaryna toqtala keteyik.

Sonymen IJÓ degenimiz ne? Ol: bir jylda el aumaghynyng ishinde otandyq jәne sheteldik kәsiporyndardyng óndirip, aghymdaghy naryq baghasymen satyp ótkizgen tútynugha dayyn tauarlar men qyzmetter qúnynyng jiyntyghy bolyp tabylady. Biraq osy kórsetkishke úqsas kóbinese aldynghy qatarly elder qoldanatyn ólshem – jalpy últtyq ónim (JÚÓ) dep atalady. JÚÓ dep bir jylda otandyq kәsiporyndardyng óz elining aumaghynyng ishinde jәne shet elderde óndirip, aghymdaghy naryq baghasymen satyp ótkizgen tútynugha dayyn tauarlar men qyzmetter qúnynyng jiyntyghyn aitamyz.

Múqiyat oqyrman eki óte úqsas anyqtamalardaghy eleuli aiyrmashylyqty angharghan bolar. IJÓ-di kim óndirip, satsa da bәribir, әiteuir el aumaghynda әrekettense boldy. Mәselen, múnay-gaz salasyndaghy 75-80% payyz ónimdi shet el kompaniyalary óndiredi desek, dayyn ónim bizdiki emes, bizding memleket budjetke olardan tek qana salyqty enshiley alady. Al óndirilgen ónimdi sheteldikter óz elining JÚÓ kólemine zandy da, qisyndy qosady.

IJÓ men ÚJÓ aiyrmashylyghy el damuynyng dengeyin tolyq sipattay alady. Ozyq órkeniyetti elderde (AQSh, Úlybritaniya, Germaniya, Japoniya t.b.) ÚJÓ kólemi IJÓ-nen anaghúrlym artyq bolady, óitkeni tabighat qazba baylyqtaryn jәne basqa da qorshaghan ortagha ziyandy óndiris oryndary men kәsiporyndaryn damuy mesheu, artta qalghan elderden ashyp, әreket etedi, al dayyn tútynu zattar men qyzmetterdi óz elining aumaghynda óndirgendi dúrys dep sanaydy. Kerisinshe, arta qalghan, mesheu elderde IJÓ (shet eldik óndirushilerding ónimining esebinen) ÚJÓ-nen anaghúrlym artyq bolady. Eger ozyq elderding statistikasynda IJÓ de, JÚÓ de birdey jariyalanyp, taldau, saraptau barysynda teng dәrejede qoldanylyp, tipti JÚÓ-ge erekshe kónil bólinetin bolsa, kerisinshe, mesheu elderde JÚÓ-di statistikada esepke alyp, jariyalaudan aulaq bolghandy qalaydy. Bizding ýkimetimiz de statistika salasynda JÚÓ kórsetkishin mýldem moyyndamay baghuda, óitkeni, shyn mәnindegi otandyq últtyq óndirushilerding kýsh-quatyn anyqtaghannan kóri, býrkemelengen, aldamshy IJÓ kórsetkishi biylikting jetken, jetkizgen jetistigin pash etip, әsireqyzyl maqtanshaqtyq ýshin qoldanylady, óitkeni shet elderde ónim óndirip jatqan últtyq otandyq óndirushi kәsiporyndar joqtyng qasy.   

Jalpy últtyq ónim (JÚÓ) kórsetkishi halyqtyng túrmys-tirshilik dengeyining bazalyq negizin keskindegenimen, ol dengeyding auqattylyghyn kórsete almaydy, óitkeni bir jylda óndirilgen JÚÓ-ning bәrin tútynugha júmsay almaymyz ghoy. Sondyqtan kelesi kórsetkish taza últtyq ónim, yaghny TÚÓ dep atalyp, JÚÓ shamasynan óndiriske qaytarylatyn qoldanylghan kapital amortizasiyasyn (shiykizat, túqym, energiya t.b. kelesi jyly óndiristi qaytalaugha qajetti óndiristik qúral-jabdyqtardyng jiyntyq qúnyn) shegeru arqyly esepteledi. Bizding elde JÚÓ kórsetkishining ornyna IJÓ ólsheushi qoldanys tauyp, odan amortizasiya shegeriledi.

Orayy kelip túrghanda aita keteyik, halyqaralyq JÚÓ-in ólshegende, atauly (nominaldy) aghymdaghy baghamen eseptelgen JÚÓ jәne shynayy (realinyi,inflyasiyagha sәikes týzetilgen) JÚÓ dep aiyrady. Sonymen qatar, shyghyndar qosyndysy arqyly eseptelgen JÚÓ jәne tabystar qosyndysy boyynsha eseptelgen JÚÓ dep bir-birine teng bolugha tiyisti balanstyq kórsetkishter retinde ajyratady.

Eger taza últtyq ónimnen TÚÓ-den qosalqy (aksizdik) salyqtar qosyndysyn shegergen bolsaq, onda últtyq tabys (ÚT) degen kórsetkishke qol jetkizemiz. Eger esepteu bastapqy IJÓ-nen bastalsa ÚT dep, al eger ÚJÓ negizinde eseptelse, jalpy últtyq tabys (JÚT) dep atalady. Bolat Husayynovtyng súhbatyn audarghan tәrjimashy jalpy últtyq kiris (JÚK)-dep jansaq audarghan, óitkeni valovyy nasionalinyy dohod (VND) JÚK dep  tәrjimelense, onda orys tilinde valovyy nasionalinyy prihod bolyp kelu kerek edi. Alayda orys tildegi ekonomika ghylymynda múnday úghym kórsetkish retinde boy kórsetken emes.

Sonymen JÚT degenimiz ne? Búl termindi Birikken últtar úiymy BÚÚ JÚÓ-ning ornyna engizgen bolatyn. Anyqtamasy bylay: Jalpy últtyq tabys (JÚT) – el ishindegi ekonomikalyq qyzmetting ghana emes, sonymen birge elding basqa elderdegi ekonomikalyq aumaghymen baylanysty institusionaldyq birlikteri (menshikti reziydentteri) qyzmetining de, sonday-aq osy elding aumaghyndaghy basqa elderding osynday baylanysy joq ókilderi (beyreziydentter) qyzmetining de nәtiyjelerin sipattaytyn makroekonomikalyq kórsetkish. Últtyng iyeligindegi jalpy tabystan tútynylghan negizgi kapitaldy (audarylghan ótempúldyq jarnany) shegeru jolymen taza últtyq tabys (TÚT) alynady.

Halyqtyng әl-auqatyn tolyq sipattau ýshin endi osy TÚT-tan ýy sharuashylyqtarynyn, jeke túlghalar men otbasylarynyng tóleytin jeke salyqtar qosyndysyn shegersek qoldaghy jeke tabys, QJT kórsetkishi shyghady. Mine búl kórsetkish halyqtyng bay-quattylyghyn anyqtaugha negiz bola alady. Degenmen búl ólsheuish te halyqtyng әl-auqatyn anyqtaugha qauqarsyz, sondyqtan qorshaghan orta, ertengi kýnge degen senimdilik, den-saulyq dengeyimen ony saqtau qyzmetterining is-әreketining qanaghattandyryluy, bilim beru men maman dayyndau, mәdeny qyzmetter sapasy, bos uaqyt mólsheri («bolashaqtaghy baylyq ólshemi júmys uaqytymen emes bos uaqyt shamasymen anyqtalady» - K. Marks) t.b. qamtityn adam damu indeksi (ADI) arqyly salystyryla tarazylanady.

Sonymen qatar halyqaralyq ólshemde halyqtyng әl-auqatynyng basqa da qyrlaryn suretteytin ondaghan kórsetkishter eseptelip shynayy ahualdy keskindeude qosymsha tolyqtyrghysh retinde qoldanylady. Mәselen, jan-basyna shaqqandaghy negizgi azyq-týlik týrlerin tútynu mólsheri (et, et ónimderi, sýt, sýt ónimderi, qant, balyq, qús eti, kókinis, jemis-jiydek t.b.) jәne 10000 adamgha shaqqandaghy auruhanalardaghy kereuet mólsheri, mekteptegi oqu oryn sany, 1000 adam iyelenetin kompiuter, teledidar, telefondar sany, 10 myng adam mingen jenil avtomobili shamasy, 100 000 adamgha keletin studentter sany t.b.

4-súraq. Álemdegi bizder shamalas eldermen salystyratyn bolsaq, Qazaqstannyng býgingi ahualy auzymyzdy aigha bileuge mýmkindik bere me?

Jyldaghyday BÚÚDB – Birikken últtar úiymynyng damu baghdarlamasy PROON-nyng 2014 jyly jariyalaghan әlemdegi elderdegi adam damuynyng indeksi 2013 jyl boyynsha Qazaqstan Respublikasy (Qazaq eli-mәngilik el) 0,757 ball men 70-oryndy iyelendi. Bizben shamalas alys shet eldegi Norvegiya 0,944 ballmen 1-oryngha, Daniya 0,900 ballmen 10-oryngha, Finlyandiya 0,879 ballmen 24-oryngha, Vengriya 0,818 ballmen 43-oryngha, Horvatiya 0,812 ballmen 47-oryngha, Bolgariya 0,777 ballmen 58-oryngha, Venesuela 0,764 ballmen 67-oryngha, Kosta-Rika 0,763 ballmen 68-oryngha ie bolypty.

Al TMD elderine keler bolsaq bizdin, mәngilik-qazaq elinen ozghandar mynalar: Estoniya 0,840 ballmen 33-oryndy, Litva 0,834 ballmen 35-oryndy, Latviya 0,810 ballmen 48-oryndy, Belarusi 0,786 ballmen 53-oryndy iyelengen. TMD elderining ishinde bizding mәngilik elimizden keyin qalghandar mynalar: Gruziya 0,744 ballmen 79-oryngha, Ukriana 0,734 ballmen 83-oryngha, Armeniya 0,730 ballmen 87-oryngha, Turkmenstan 0,698 ballmen 103-oryngha, Ózbekstan 0,661 ballmen 116-oryngha, Qyrghyzstan 0,628 ballmen 125-oryngha, Tәjikstan 0,607 ballmen 133-oryngha ie bolghan. Saraptaumen barlyghy 187 el qamtylghan. Eng songhy 187-oryndy 0,337 ballmen Niyger eli iyelengen.

Osy jerde oqyrmangha Adam damu indeksi jayly qysqasha týsinikteme bersek deymiz. BÚÚDB (PROON) 2010 jyly adam damuy degen úghymgha janasha anyqtamany bylaysha payymdaghan edi: «Adam damuy – adamdardyng úzaq, auru-syrqausyz, shygharmashyl, jasampaz ómir sýrui men basqa da maqsattaryna jetu erkindigining kenen ýderisi» bolyp tabylyp, olardyng pikirinshe, asa qúndylyq dep tanylatyn: ghalamsharymyzdyng túraqty damuy men әdilettilikti qamtamasyz etuge belsendi at-salysu mýmkindigi.      

 Adam damu indeksi (ADI) belgili bir eldegi adam damu dengeyining jiyntyq kórsetkishi, sondyqtan búl úghymdy «ómir sýru sapasy», «ómir sýru nemese «túrmys-tirshilik dengeyi»» degen úghymdardyng balamasy, sinoniymi retinde qoldanady.

ADY negizgi ýsh baghytty qamtidy:

1.  Dýniyege kelgennen keyin boljamdy ómir úzaqtyghy arqyly ólshengen den-saulyq pen ómir úzaqtyghynyng kórsetkishi.

2.  Eresek túrghyndardyng sauattylyq dengeyi men bilimmen qamtudyng jiyntyq jalpy koeffisiyenti arqyly ólshengen bilim alu mýmkindigi.

3.  Satyp alu qabileti basymdylyghy (pariytet pokupatelinoy sposobnosti) PPS boyynsha AQSh dollarymen eseptelgen jan basyna shaqqandaghy (IJÓ) ishki jalpy ónim shamasymen ólshenetin túghyrly ómir dengeyi.

Mine osy tústa jogharyda atalghan súhbatta Bolat Husayynov әriptesimiz kótergen mәselege oralsaq, onda IJÓ negizinde ólshengennen góri (JÚT) – jalpy últtyq tabys arqyly eseptelgen dúrys ekenine osy maqala barysynda múqiyat kónil salghan oqyrman sanasyna jetkize aldyq dep ýmittenemiz. Áriyne, JÚT negizinde eseptelgen ADY boyynsha bizding elimiz 70-orynnan әldeneshe tómen syrghityny anyq.

Sonymen songhy súraqty qorytyndylasaq, «Qazaqstannyng býgingi ahualy auzymyzdy aigha bileuge mýmkindik» bere almaytynyna kóz jetkizdik dep oilaymyz. «... qysqan bay bolady» demekshi Abay atamyz qashyq bol degen bes dúshpannyng ishindegi «ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaqty dogharyp», Mәngilik elimizde aqiqat pen shyndyq saltanatyna sýienip, qajyrly, salmaqty, tiyanaqty, sauatty is tyndyrayyq, aghayyn! – dep ayaqtaymyn asa qadirmendi Bapy myrzanyng ózekti súraqtaryna berer jauap-maqalamdy. Kónilderinizden shyqpay qalghan jeri bolsa, oqyrmannan keshirim. Qoldan kelgeni osy boldy.

 

Jankeldi ShYMShYQOV,

QR BGhM «Ekonomika institutynyn» Astana qalasyndaghy filialynyn diyrektory .

Abai.kz

0 pikir