Kýz. Aghash bitkenning japyraghy sarghayyp, saudyrap týse bastanghan shaq. Kýnning kózi arqan boyy kóterilgende baryp әzer kórinetin tórt taraby týgel biyik ghimarattarmen qorshalghan shaghyn alanqayda Gýlsim apanyng otyrghanyna biraz boldy. Bir nýktege tesile qarap, ýnsiz úzaq otyruynan tereng oy qúshaghynda ekenin angharu onsha qiyn emes edi. Tanghy astan keyingi endigi bitirer ermegi osy. Alpys jyl otasqan shalyn, bir kezdegi jan jaryn,arqa sýier azamatyn baqilyqqa attandyryp salghasyn,úly qoyarda-qoymay auyldan qalagha qolyna kóshirip alghan. Sodan beri mine ýshinshi kýz. Biraq bәribir osy qalanyng qarbalas tirligi men yn-shynyna ýirenise almay-aq qoydy. Múnysyn bir-eki ret úlyna sezdirip, auylgha qaytpaq niyetin bildirse de, ol at tonyn ala qashyp, ýzildi-kesildi qarsy bolghan：“Auylda kim qaraydy sizge? Japadan-jalghyz óziniz ghana bir ýide qalay kýneltesiz? Jasynyz da birtalaygha kelip qaldy”,-dep toytaryp tastaghan. Mandayynan iyiskep erkeletetin, ailanysh bolatyn nemeresin de biyl balabaqshagha bergen. Kelin ekeui birdey júmysta. Tanmen talasa jau qughanday asyghyp-ýsigip, bәri de tús-túsyna ketedi de, keshkisin eki iyinderi týsip, sýlkiyip oralady. “E, adam men tabighat tamyrlas eken ghoy”,- dep oilady Gýlsim apa. Jerge shyr etip týsesing de, ómir ýshin kýres bastaysyn. Áueli kóktemdey kógerip, býr jaryp kókteysin. Sosyn jazday jadyrap, jayqalyp qúlpyrghan jastyq shaghyng keledi. Endi mine qayyrshy shal-kempirdey týsi qashyp

Japyraghynan airylghan aghash-quray,-dep qapysyn tauyp qabystyryp qalay aitqan danyshpan Abay. Quat kemip, kýsh qaytyp, ajar tayghan. Tek tabighat janaryp týlep otyrady. Al adamzatqa beriler ghúmyr bir-aq ret! Gýlsim apanyng oiyn tórtinshi qabattyng balkonynan laqtyrylghan pakettegi zat pyshaq keskendey tidy. Eriksiz jalt qaraghan. Kógala paket mejeli jerine(qoqys jәshigine)jetpey asfalitting ýstine aqtaryldy da qaldy. Balkonnan ishke enip bara jatqan jalbyr shashty aqsary qyzdy da bayqap ýlgerdi. Búl qyzdy búryn da auladan bir-eki ret kórgen..., Óni birden quaryp sala bergen ol óz kózine ózi senbegendey ýnile qarady kógala paketke. Áke-au, mynau nan ghoy. IYә, nan. Qoqymy bar, kesekteui bar ot ornynday jerde shashylyp jatyr. Gýlsim apanyng jýregi shym etip, boyynan toq jýrip ótkendey boldy. Tóbesinen bireu shoqparmen qoyyp ketkendey melshiyip otyryp qaldy da, kenet kýbirley jóneldi：

– AstapyrAlla, AstapyrAlla! Keshire gór, iyә,Jaratushym, bilmestikpen jasaghan pendenning isin. Tek kýpirlikke jaza kórme. Jas qoy әli. Halqymnyng yrysyn shayqaltyp, berekesin búza kórmegeysin!

   San-saqqa jýgirip sapyrylysqan oy úshqyndary Gýlsim apany qolynan dedektetip, balalyq shaghyna alyp bara jatty. Ayaday terezeden týsken kýn sәulesi solghyn tartyp, ýy ishi alakólenkelenip túr. Búryshta býk týsip jatqan tórt jasar inisining tynysy mýldem bilinbeydi. Qol-ayaghy taramystanyp, terisi sýiegine jabysyp qalghan tәrizdi. Yrsighan qabyrghalarynan ashtyqtyng taby әbden ótip ketkeni bayqalady. Tek basy ghana qalghan qaughiyp. Búlardyng auyzdaryna týiir dәn salmaghandaryna býginmen besinshi kýn. Kózi qarauytyp bara jatqan Gýlsim “osy tiri me”?-dep oilap, ornynan túrmaq boldy da, buyny dirildep, tizerley baryp súlap týsti. Enbektegen kýii sýiretilip, inisining janyna jetti. Qolyn ústap kórip edi, әldeqashan suyp ketken eken. Qystyghyp jylaghysy keldi. Ne kózinen bir tamshy jas, ne bolmasa bolmashy ýn de shyqpady tamaghynan. Búlar nege úzaq joghaldy? Ákesi ýidegi bar kózge kóriner jyltyraq әshekeylerdi alyp, qaladaghy saudagerlerding birine astyqqa aiyrbastap kelmekke qabyn beline baylap qalagha keshe ketken. Sheshesi bolsa sinirine sýiretilip, ilby basyp tandaygha salar birdene tabylyp qalar dep,tang sәride shyghyp ketken kórshining ýiine. Sol ketkennen mol ketip, әkesi dalada qanghyp óldi. Býginde ol kisiden belgi bolar bir tómpeshik te joq. Ana bayghús amalyn tauyp, ashtyq deytin alapattyng auzynan múny әzer alyp qalghan. Áytse de, taghdyr tepkisi múnymen bitpey ózi sol jyly auyr dertke shaldyghyp, kóp úzamay kóz júmghan. Ayranday úiyp otyrghan bir shanyraqtan aman qalghany-Gýlsim ghana.

Bastauyn tauyp aqqan búlaqtay sorghalaghan kóz jasy aighyz-ayghyz әjimderdi qualap, josylyp jatty. Bir orynda sileyip qansha otyrghany belgisiz. Qarsy aldyndaghy ghimarattan janaghy jalbyr shashty aqsary qyz shyghyp bara jatqanda nazary birden auyp, boyyn tez jiyp aldy. Oramalymen kóz jasyn sýrtip, qasynan ótip bara jatqan ony toqtashy degendey ishara jasady.

– Qyzym, sәl ayal qylyp otyrshy. Bir auyz aitarym bar edi.

– Apashka, u menya net vremeni. Iә tez aitynyz.

– Jana tórtinshi qabattan paket laqtyrghan sen ghoy?

Ol Gýlsim apaygha edireye qarap, sәl ýnsiz túrdy da:

– Da, men. A, chto siz osy jerding dvorniygisiz be? Ya prosto asyghys boldym.

– Joq, qyzym. Men eshqanday dvornik emespin. Aytpaghym “ana nandy ayaq asty etpey óz qolynmen әkelip salmaysyng ba”-demek edim. Nan-astyng atasy ghoy. Olay qorlaugha bolmas.

– Oi,apashka,osy ma aitpaghynyz? Ya dumala vy dvornisa. Musorchik esti. Ony samy delaet. Ya chto?

Apanyng qabaghy týiilip, qatqyldau sóiley bastady:

– Áy, ózi jón biletin balasyng ba? Sening musor dep otyrghanyng as atasy-nan ghoy. Tipti kerek desen, qatty ashyqqanda qúrandy basyp, biyiktegi nandy alugha da bolady. Al nandy basyp qúrandy ala almaysyn. Kórding be nannyng qadir-qasiyetin? Asharshylyqta qanshama jan osy nangha qoldary jetpey qyrshynynan qiylyp, qanshasy tyshqanshylap ketkenin bilesing be? Sol taghdyr talqysyna týsken jandardyng ishinde sening de ata-babang bolghan. Sony oiladyng ba bir sәt? Shýkirlik qayda shýkirlik?... Songhy sózin nyghyzdap, sozyp aitty.

Sary qyz iymenuding ornyna shabyna shoq týskendey tulap shygha keldi. Ayaq astynan týri ózgerip, ónmendep, Gýlsim apany kózimen iship-jep barady:

– Nu, chto? Ashtyq bolsa bolghan shyghar, soghan men vinovat pa? Korochi, staruha, u menya net vremeni. V sledushiy raz әngime aityp basymdy qatyrma!  

– Ói, kórgensiz neme. Qay atannan kórding ýlkenning betinen alghandy? Adam bol dep ómirden týigen ónegemdi aityp jatsam, qara múny.  

– Kto kórgensiz? Ya kórgensiz? A ty auylbay, mambet staruha.

Gýlsim apanyng qapelimde auzyna sóz týspey, tútygha qylghynyp qalghany sonday, qalsh-qalsh etip, dirildep ketti. Ómirinde eshqashan búlay ashulanyp kórmegen bolar. Qara júmystyng taby ótip, qatyp qalghan salaly sausaqtar qyzdyng betin bar pәrmenimen osyp ótti. Qausaghan kәri deneden múnday tegeurindi soqqyny kýtpegen sary qyz boyyn tenselip baryp zorgha jidy. Baybalamdy saldy-ay kelip bajyldap baqyryp. Jalma-jan qonyru shala bastady. Onyng polisiyagha shaghym týsirgenin, tez jetulerin ótingenin әitpese ózin aljyghan kempirding ústap alyp óltirgeli jatqanyn, múnyng birde-birin eki qúlaghy tas bitelip, melshiyip otyra ketken Gýlsim apa estigen joq.

   ...Keleli mәseleni kenesip jatqan jinalystyng shyrqyn Asannyng bezektegen telefon ýni búzyp jiberdi.

– IYә, men. Nemene?

Yshqyna aighaylap jibergenin Asannyng ózi de bayqamay qaldy. Otyrghandar týgel qasqyrdan ýrikken qoyday úilyghyp, japyryla qarady:

– Jaqsy, dәl qazir tizgin úshymen baramyn.

Onyng qayda jol tartqanyn әriptesteri súrap ýlgergenshe, esik tars etip jabylghan edi.

Qydyrbek Tasqyn,

L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti

filologiya qazaq tili mamandyghynyng 3-kurs studenti.

Abay.kz