Dýisenbi, 1 Nauryz 2021
Tarihtyng bir kýni 8420 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2014 saghat 12:19

ELIMEN ETENE ELBASY

Býgin – Túnghysh Preziydent kýni. Osydan 23 jyl búryn Qazaqstan halqy Núrsúltan Nazarbaevty el Preziydenti etip saylaghan edi. El baghyna tughan Elbasymyz ózi qúrghan memleketti jana biyikterge bastay bersin!

 

Býgin halqymyz Qazaqstan Respub­likasynyng Túnghysh Preziydenti kýnin atap ótip jatyr. Elimiz Tәuelsizdigining 20 jyldyghy toylanghan tústa deputattardyng bastamasy boyynsha belgilengen búl merekening qazirgi zamanghy Qazaqstan tarihynda alatyn orny erekshe. Osydan jiyrma ýsh jyl búryn dәl osy kýni Qazaqstan halqy ózining Memleket basshysyn saylaugha degen egemen qúqyghyn alghash ret iske asyrdy.

1991 jylghy 1 jeltoqsanda bolghan, el azamattarynyng 88,23 %-y qatysqan Qazaqstan Preziydentining jalpyhalyqtyq saylauy – Qazaqstannyng jana tarihynyng úmytylmas kirispesi, jalpyqazaqstandyq birlikting manyz­dy túghyrlarynyng biri. Saylauda N.Á.Nazar­baev­qa qazaq­stan­dyqtardyng 98,78 %-y dauys berdi.

Sol kezde, dәuirler toghysqan tústa Qazaqstan halqy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa úly jauapkershilik jýktep, úly mindetter artty. Sodan bergi jyldar ishinde bizding Preziydentimiz osy tarihy missiyany Elbasygha tәn әkelik danalyqpen jәne óz halqy­na degen perzenttik sýiis­pen­shilikpen atqaryp keledi.

Ol – iydeyalarynan ýmit tuyndap, senim nyghaya týsetin әri azamattarymyzdyng ziyat­kerlik quat-qajyry men izgi niyetin tarihy úly isterge, kópúltty halyqtyng birligi jolyna júmyldyra bilgen Elbasy. Esimi men memlekettik qúrylysynyng modeli, sayasaty bý­gingi kýni әlemdik tarihtyng jylnama­syna ja­zylghan kórnekti de progresshil basshy­lary­nyng atqarar jýgi qashanda osynday bolghan.

Osydan 23 jyl búryn ol bizdi ortaq tarihy taghdyrmen birikken on bes million adam ýshin qoldan kelmes sharua joq ekenine, tatulyq pen kelisimde ómir sýru, bilim, jasampaz enbek, oryndy shamshyldyq pen ózine jәne óz halqyna degen zor senim ghana jaqsy bolashaqqa bastar jol asha alatynyna sendire aldy.

Tughan jerining qadir-qasiyeti sýiegine singen naghyz Elbasy retinde ol osy iste óz halqynyng irgeli qúndylyqtaryn – beybit­shilik sýigishtik pen taghattylyqty, jana bilim men daghdylargha degen ashyq­tyq­ty, dәstýrli ruhany jomarttyqty, azattyq ruhy men yntymaqtastyqty ózine serik etip aldy.

Býgingi kýni Qazaqstan – ýlken ekono­miy­kalyq, sayasi, әleumettik, innovasiyalyq, ziyatkerlik, ruhani, passionarlyq әleueti bar tәuelsiz, túraqty, qúrmetti jәne әlem júrtshylyghyna ashyq memleket.

Qazaqstan tәuelsizdigining tarihyn Túnghysh Preziydentting kýshti kósh­bas­shylyghynan bólip qaraugha bolmaydy.

Elbasynyng kóshbasshylyghy – tynymsyz jasampaz enbekten, optimizm men qúrysh bolattay jigerden, janalyqqa degen údayy úmtylystan, sayasy kóregendik daryny men ózining kópúltty birtútas halqyna jaqsylyq tileuding zor niyetinen bastau alatyn úly tabys tarihy bolyp tabylady. Ol óz halqyn bóle jarmay, oghan tarihy men taghdyry bir, bolashaghy ortaq birtútas halyq retinde qaraydy.

Býgin Núrsúltan Nazarbaev – 17 million otandasy ýshin ghana emes, býkil әlem ýshin de tәuelsiz Qazaqstannyng eng basty jasampaz qúrushysy.

 

* * *

 

Qazirgi ómirding qarqyndy yrghaghy, alynatyn aqparattyng auqymdy bóligining tolymsyzdyghy men ýstirtindiligi, birin-biri almastyryp jatqan oqighalar aghymyna óz betinshe «qosylu» bizding elimizding eng jana tarihynyng naqty oqighalaryna asyqpay, jan-jaqty, retrospektivti taldau jasaugha yqpal etpeydi. Bәlkim, búghan auqymdy ister anyq kórinetin uaqyt «aralyghynyn» ózi jetpey jatqan bolar.

Degenmen, qazirding ózinde Tarih taspasyna bizding Elbasymyz óshpestey etip jaz­ghan paraqtardyng bar ekeni anyq, onyng she­shim­derin – konstanttaryn Qazaqstan sayasat­ker­leri men azamat­tary­nyng әli birne­she úrpaghy óz boyyna ólshem tútatynyna senim­dimin.

Osy sheshimderge birshama toqtala ketkim keledi.

Qazaqstandaghy yntymaq jәne әlemdegi Qazaqstan

«Halyqtyng biyleushisi halyqtyng qalyng toptarynyng jandýniyesinde olardy ha­lyq pen halyqtar óz arasyndaghy әrtýrli top­tardyng kóptigine, olardyng jaghdaylary men әreketteri әrtýrli ekenine qaramastan, bir әreket jasap, bir maqsatqa qol jetkizetin tútas dýnie bola alatynday kelisimge, bir-birimen ózara baylanysqa jәne qarym-qatynasqa bastaytyn organdar men erik-jiger qabiletin jasap, siniruge tiyis». Ál-Farabi. («Filosofiyanyng dinge qatynasy»).

Adamzat tarihy – búl, negizinen, jaulap alu soghystarynyng tarihy. Kóptegen ghasyrlar boyy halyqtardyng taghdyryn soghys óneri aiqyndap-sheshti. Sondyqtan da tarihta úly qolbasshylar men jaulap alushylardyng esimderi saqtalyp qalghan. Memleketterding ekonomikada ýstemdik qúru, óz yqpalyn jýrgizu ayasyn jәne óz aumaghyn keneytu ýshin ýzdiksiz kýresi, ókinishke oray, kýni býginge deyin geosayasattyng qozghaushy kýshi bolyp qalyp otyr.

Órkeniyet damuynyng ózi HHI ghasyrdyng basynda jana qaterler men tәuekelder tobyna tap bolyp, ózin-ózi qúrtudyng orasan zor әleuetine ie bola otyryp, adamzatty óte nәzik ózara tәueldi jaghdaygha alyp keldi – jahandyq sayasat tuyndaytyn qarama-qayshylyqtardy órkeniyetti әri ýilesimdi týrde bolghyzbaugha jәne sheshuge qabiletti, tatulyq pen kýsh kórsetpeushilik, taghattylyq pen ýnqatysu qúndylyqtaryn dәiekti әri tabandy týrde qorghaytyn jauapty pragmatik sayasatkerlerdin, bir sózben aitqanda «Beybitshilik ónerin» joghary kәsiby dengeyde mengergen BOLAShAQ KÓShBASShYLARYNYNG payda boluyn asa qajetsinip otyr.

Núrsúltan Nazarbaev ózining bolmysy men dýniyetanymynan bitimger ónerin sheber mengergen dәl osynday kóshbasshy bolyp tabylady.

Ol tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik sayasatyn tújyrymday otyryp, ózin ishki jәne syrtqy sayasatta bolashaqtyng osynday kóshbasshysy, bitimger kóshbasshy retinde kórsetti. Onyng filosofiyasy barlyq úly jәne shynayy mәseleler sekildi qarapayym: jasampazdyqqa jetu, bolashaqqa ilgerileu ýshin qoghamda kelisim qajet. Al kelisim barshanyng jәne әrkimning qúqyqtary men bostandyqtarynyng teng boluyn talap etedi.

Sonau alysta qalghan jyldargha oisha oralghan kezde mening kóz aldymda Qaraghandy shahterlerining ereuili turaly televiziya kadrlary keledi. Preziydentting sol kezde: «Men Nazarbaevpyn. Men sizderding problemalarynyzdy sheshetin bolamyn!» degeni esimizde saqtalyp qaldy.

Mine, odan keyingi ótken jyldar ishinde ylghy solay bolyp keldi de: qanday da bir problema tuyndap, qoghamdy alandatsa, halyq onyng jauaby men sheshimin әrdayym ózining úmtylysy men talpynysy ortaq, kópúltty halqynyng qasynan tabylatyn óz Elbasynyng auzynan estidi.

Kenestik kezennen keyingi kenistikte etnosayasy janjaldar ýlken jәne kishi soghystardan kórinis tauyp, beybit halyq arasynda kóptegen qúrbandyqqa әkelip soqty, tútas halyqtardyng qayghy-qasiretine ainaldy. Tolyq emes derekter boyynsha sol kezderde 600 mynnan astam adam qaza tauyp, habar-osharsyz ketken. Últaralyq janjaldardyng teris saldary tikeley shyghyndarmen shektelip qalmaydy: aumaghyn janjal jalyny sharpyghan búrynghy KSRO elderinen keminde 5 mln. adam qashyp shyqty. Janjal aimaqtaryndaghy ekonomikalyq zalalgha bagha beru mýldem qiyn.

Sol kezde Tәuelsizdik tanynda býgingi kýni «Nazarbaevtyng modeli», «qazaqstandyq jol» dep atalyp jýrgen jәne әlemning týkpir-týkpirinde múqiyat zerttelip jatqan sayasattyng «altyn arqauy» kýnbe-kýn qalyptasyp jatty.

Barsha azamattardyng teng qúqylyghy, mәdeny aluantýrlilikti saqtay otyryp, últtyq birlikti qalyptastyru, taghattylyq pen dialogty dәripteu, ýilesimdi til sayasaty, etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisimge ziyan keltirui mýmkin kez kelgen әreketke zang jýzinde kedergi qong, Qazaqstan halqy Assambleyasy – osy modeliding negiz qúraushy qaghidattary osylar. Biraq eng bastysy – búl kópúltty halyqtyng Kóshbasshysy faktory.

Osy orayda, bir súhbatta qúrmetti aghamyz Ákim Taraziyding aitqan sózderi esime týsip otyr: «Men onyng Qazaqstan halqynyng dostyghyn saqtay alghanyn naghyz erlik dep sanaymyn. Onyng danalyghy – ol qazaqtardyng ghana emes, Qazaqstanda túratyn barlyq halyqtyng Preziydenti boldy» («Kazahstanskaya pravda», 2013 jylghy 2 jeltoqsan).

Keler jyly biz 20 jyldyghyn atap ótkeli otyrghan Qazaqstan halqy Assambleyasy Memleket basshysynyng sayasatyn jýrgizudegi jetekshi úiym bolyp tabylady. Assambleyany Qazaqstandaghy barsha etnostardyng mәdeny ózindik bolmysyn saqtay otyryp, jalpyazamattyq birdeylikti, jalpyúlttyq birlikti qúrudyng kýrdeli jolyndaghy qajymas-qaytpas kýresken desek te bolady. Qazirgi tanda instituttyq túrghydan alghanda Qazaqstan halqy Assambleyasy 820 etnomәdeny birlestikting basyn biriktirip otyr, býkil el boyynsha olardyng qyzmetine ýsh millionnan astam azamattarymyz qatysady.

Býgingi kýni konstitusiyalyq mәrtebe alghan Assambleya el Parlamentinde de ókildik etedi. Mәselen, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng toghyz deputaty qabyldanyp jatqan zandardyng etnosaralyq kelisim men taghattylyq qaghidattaryna mýltiksiz sәikes keluin qamtamasyz ete otyryp, zang shygharu isine naqty yqpal ete alady. Núrsúltan Ábishúly Assambleyadan saylanghan deputattardyng alghashqy qúramyna aq jol tiley otyryp, «Sizder dostyqtyng elshileri bolyp tabylasyzdar», degen bolatyn. Al bizding әriptesterimiz osy missiyany abyroymen atqaryp kele jatyr.

Ótken tarih taqyrybyna arnalghan qyzu pikirtalastardy eske týsire otyryp, bizding Preziydentimizding sonau 1996 jyly Qazaqstan halqy Assambleyasynyng III sessiyasynda sóilegen sózinen bir ýzindi keltire ketkim keledi:

«Búdan búrynghy kezde qazaqtardyng memlekettiligi bolmaghany turaly aluan týrli sypsyng pikirlerge eleuli týrde tosqauyl qong qajet. Osyghan baylanysty «memlekettilik» pen «memleket» degen úghymdar bir maghynany bildirmeytinine kónil audarar edim. Biz memlekettilik turaly aitqanymyzda, eng aldymen jer aumaghyna ghana emes, qayta sayasiy-qúqyqtyq qatynastardyn, әleumettik jәne mәdeniy-ruhany bastaulardyng býkil keshenin eskeremiz. Mine, osylardyng negizinde qogham tútas jýie retinde tirshilik ete alady. Búl maghynada alghanda qazaqtardyng memlekettiligi ejelden ornyqqan. Qazaq memleketin sayasiy-qúqyqtyq qúrylym retinde hattaugha kelsek, búl basqa is. Múnyng ózi HV ghasyrda bolghany belgili».

Bizding Preziydentimiz – sayasiy-qúqyqtyq jaghynan ghana emes, eng aldymen iydeyalyq, aksiologiyalyq, ruhany maghynadaghy Elbasy. Sondyqtan da onyng memlekettilik, tәuelsizdik, memlekettik til taghdyry, mәdeniyet pen ruh turaly әrbir sózi qoghamda ýlken rezonans tughyzady. Mәselen, onyng tayauda ghana Úlytaudyng eteginde bergen súhbaty qoghamda ýlken ýndestik tapty.

Elining shynayy tarihyn qymbat tútatyn әrbir adam Elbasynyng kelesi jyly qazaq memlekettiligining 550 jyldyghyn merekeleu turaly sheshimin jәne onyng tapsyrmasyna oray osy mәsele boyynsha qabyldanghan Ýkimet sheshimin zor yqylaspen qabyldady dep oilaymyn.

Býgingi kýni bizding elimiz – 140-tan astam elmen qarym-qatynasyn damytyp otyrghan, Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymy, Islam Yntymaqtastyq Úiymy sekildi eng iri halyqaralyq úiymdardy basqarghan, Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy, Shanhay yntymaqtastyq úiymy sekildi ónirlik úiymdardy qúrudyng bastauynda túrghan, Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi kenesti shaqyru, Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezin ótkizu turaly iydeyalardy oidaghyday iske asyrghan, әlem qauymdastyghyna qúrmetti, jalpyjúrtqa ashyq memleket. Biz kórshilerimiz – Reseymen, Qytaymen, Ortalyq Aziya elderimen, sonday-aq, AQSh-pen, Europalyq odaqpen, Aziya elderimen jemisti strategiyalyq әriptestikti jýzege asyryp otyrmyz.

Tәuelsizdik jyldary ishinde elimizge tartylghan tikeley investisiyalar kólemi 160 mlrd. dollardan asty. Búl әlemdik qoghamdastyqtyng bizding elimizge degen senimining basty kórsetkishterining biri emes pe?

Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng Astanadaghy tabysty ótken sammiytinen keyin әlemdik tariyhqa «Astana ruhy» degen úghym endi. Ol kóptýrliliktegi senimnin, kelisimnin, taghattylyq pen birlikting nyshanyna ainaldy.

Astana ekonomikalyq forumynda úsynylghan G-global týrindegi jana әlemdik sayasat pishimi Elbasynyng bitimgershilik bastamalarynyng bolashaghy jarqyn jalghasy bolyp tabylady. Osy bastamanyng mәnin Preziydentting ózi aiqyndap aitqanday, búl «әdiletti әri qauipsiz әlem sipatyn qúru isine barshanyng kýsh-jigerin biriktiru».

Almatyda Iran yadrolyq baghdarlamasy problemalaryn retteu jónindegi kópjaqty kelissózderding eki raundyn ótkizu Qazaqstannyng bayypty bitimgershilik qyzmetining jarqyn aighaghy boldy.

Kez kelgen memleket ýshin basty mәselelerding biri – memlekettik shekaralardy halyqaralyq-qúqyqtyq resimdeu. Sondyqtan da óz kórshilerimen qúrlyqta on tórt myng shaqyrymgha juyq shekarasy bar Qazaqstan ýshin tәuelsizdik alghannan keyingi ómirlik manyzdy mәselelerding biri memlekettik shekarany nyghaytu boldy. Biz últtyq mýddelerdi údayy qorghay otyryp, osy mәselelerding mәselesin sabyrly, saliqaly týrde birjola sheshu ýshin Memleket basshysynyng qanshalyqty kýsh-jiger júmsaghanyn tek qana boljap bile alamyz. Bizding Túnghysh Preziydentimizding diplomatiyalyq talantynyng arqasynda Qazaqstannyng syrtqy shebi – beybitshilik pen tatu kórshilik shekarasy bolyp otyr.Ónirlik jәne jahandyq qauipsizdikti nyghaytudyng alghy shebinde jýru Túnghysh Preziydentting «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng basty basymdyqtarynyng biri bolyp tabylady.

  TABYS STRATEGIYaLARY 

«Sayasat degenimiz qatty qat-qabattardy bir mezgilde әri qúshyrlanyp әri salqynqandy kóregendikpen taban tirey otyryp, bayau búrghylau. Býkil tarihy tәjiriybe, eger әlemde mýmkin emeske údayy úmtylys bolmasa, mýmkin bolarlyqqa da qol jetkize almasymyzdy kórsetedi. Búghan qabiletti adam kósem bolugha, onyng ýstine, ol batyr bolugha da tiyis. Eger ol ózi úsynghysy keletin is ýshin әlem asa әngýdik nemese asa súmyray bolyp shyqty dep oilaytyn bolsa, ózining miz baqpaytynyna nyq senimdi adamnyng ghana; barlyghyna qaramastan, «degenmen de!» dep aita alatyn adamnyng ghana – sonday adamnyng ghana sayasatqa kәsiby beyimi bar». Maks Veber («Sayasat beyimdilik pen kәsip retinde») 

Ár joly, «ekonomikalyq problemalar», «daghdarys» jәne taghy sol siyaqty sózderdi estigen kezde piyketter men mitingter, jalaqy men zeynetaqynyng kóptegen ailar boyy irkilui, eng qajet tauarlardy talondarmen beru, bos sóreler, aqshanyng ornyna beriletin «chekter», júmyssyzdyq, ýrey biylegen qystar men bolashaghymyz búlynghyr bolghan kezder, jadymyzda qalghan qiyn-qystau 90-shy jyldar esime týsedi. Qazaqstandyqtardyng qazirgi úrpaghy óz әkelerining qanday dәuir synaqtarynan ótkenin elestete de almaytyn shyghar.

Memleket basshysynyng ózi tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy Qazaqstannyng jaghdayyn «Jaghdaydy eshbir әsirelemey, tikeley aitayyn, 1990-shy jyldardyng basynda biz shynyraudyng jiyeginde túrdyq» dep sipattady. Búl shynynda da solay boldy. Tynyshtyqtyng tiregi әlsiz, bolashaghymyz búlynghyr, qauip-qaterde san joq edi.

Árbir adamnyng ómirindegi sekildi sayasatker ýshin jәne sayasatta eng qiyny – tandau jasau. Degenmen, Memleket basshysynyng óz tandauy ýshin jauapkershiligi mýldem ghalamat, óitkeni onyng tandauynyng artynda milliondardyng taghdyry túr.

Kýiregen imperiyanyng ekonomikalyq jәne sayasy kollapsy jaghdayynda Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti aldynda qiyn tandau – jana elding ekonomikalyq damuy men sayasy tranzit modelin tandau, yaghny mәni jaghynan ózining myng ólip, myng tirilgen halqynyng bolashaghyn tandau mindeti túrdy. Ol Eski jәne Jana dýniyenin, sonday-aq, Europa men Aziyanyng tәjiriybesin tereng talday kelip, olardyng ishindegi eng qajettisin Qazaqstangha beyimdep sintezdep aldy.

Núrsúltan Nazarbaev búl baghytty qysqa týrde «aldymen – ekonomika, sodan song sayasat» dep tújyrymdady. Memleket basshysynyng últtyq ekonomikany damytugha, investisiyalar tartugha jәne qazaqstandyqtardyng әl-auqatyn ýnemi arttyrugha basa nazar audaruy ózining jemisin berip otyr.

Men osy arada oqyrmannyng nazaryn elding ekonomikalyq, sayasy jәne әleumettik órleui ýshin ýlken manyzgha ie bolghan eki baghdarlamalyq qújatqa búrghym keledi. Eng aldymen, búl Memleket basshysynyng 1997 jylghy alghashqy Joldauy, onda Qazaqstandy 2030 jylgha deyin úzaq merzimdi damytu strategiyasy jariyalandy. Búl qújatta Qazaqstan damuynyng jalpy joly, sonday-aq, jeti basym baghyt boyynsha naqty úzaq merzimdi maqsattar aiqyn belgilendi. Búl mәni jaghynan bolashaqtyng beynesin kózben sholyp qaraumen birdey edi. Al sol kezding naqty jaghdayy búl beyneden óte alys bolatyn…

1997 jyly BÚÚ-nyng adamy damu indeksi boyynsha Qazaqstan әlemning 174 eli ishinde – 93-orynda, al búrynghy KSRO respublikalary arasynda 7-orynda túrdy. 1990-1995 jyldary ortasha ómir sýru úzaqtyghy 4,7 jylgha qysqardy, bilim alushylar sany 30 %-gha azaydy, halyqtyng jan basyna shaqqandaghy últtyq tabys 7 ese kemidi jәne 1995 jyly bizding elimiz búl kórsetkish boyynsha 129-oryngha týsip qaldy. Respublikadaghy halyq sany qysqara bastady. Bes jyl ishinde bala tuu koeffisiyenti 1000 adamgha shaqqanda 19,1-den 14,7-ge deyin azaydy. Tuberkulez, isik, teri aurulary, jýrek-qan tamyrlary aurulary sekildi әleumettik aurular keninen tarady. Balalar ólimi jәne densaulyq jaghdayy boyynsha әskery qyzmetke jaramsyzdyq jaghdaylary kóbeyip ketti. Júmyssyzdar, uaqytsha júmyssyzdar nemese «lajsyzdan demalysta jýrgender» sanyn dóp basyp aitu mýmkin emes edi.

 Osynday jaghdayda «Qazaqstan-2030» Strategiyasy  ómirge joldama aldy.               Baghdarlamalyq maqsattarmen salystyrghanda preziydenttik Strategiya qazaqstandyqtargha anaghúrlym kóp nәrse bergendigine senimdimin. Onda jalpy qúndylyqtar aishyqty týrde jәne dúrys tújyrymdalghan, ol  qoghamgha ýmit úyalatty, ruh berdi, sol kezde oryndaluy mýmkin emestey kóringen nәrselerge senimmen qol sozdyrdy. Keyinnen Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi atap ótkendey, «búl qújat kózqarasymyzdaghy asa  manyzdy serpilis boldy».

Búl – jana sayasy baghdar men bolashaqtyng jana strategiyasy.   2012 jylghy jeltoqsan aiynda Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategiyasyn jariyalady. Eng ghajayyp ghimarattardyng biri – jana opera jәne balet teatrynyng synghyrlaghan siqyrly zalynda Qazaqstan evolusiyasynyng jana kelbeti jarqyray ashylyp, onyng altyn dәuiri bastaldy, ol – Mәngilik Elge bastar jol.

«Qazaqstan-2050» Strategiyasy – Qazaqstannyng HHI ghasyrdyng ortasynda órkeniyetti elderding aldynghy qatarynan oiyp túryp oryn alugha jasaghan qaryshty qadamy, aishyqty izderi, atap aitqanda, әlemdegi damyghan otyz elding qataryna kiru traektoriyasy.              Búl qújattyng auqymdy tarihy bolashaghy býkil elimiz ýshin, onyng ishinde zang shygharu ýderisinde de kýretamyr baghyttardy aiqyndap, Parlament júmysyndaghy basty baghdarshamgha ainaldy. Bizding saylanymnyng róli erekshe, ol әlemdegi damyghan otyz elding qataryna kiru jolyndaghy Qazaqstannyng ekonomikalyq jәne әleumettik janaruyn zannamalyq túrghydan qamtamasyz etu bolyp tabylady.

 Preziydent Núrsúltan Nazarbaev iske asyrghan ekonomikalyq modeli әlemdik daghdarys jaylaghan jaghdayda asa tiyimdi әri túraqty modeli bolyp tabylady. Onyng jarqyn dәleli – Memleket basshysynyng tek bizding elde ghana emes, sonymen qatar, shetelderde de ýlken serpilis tughyzghan Qazaqstan halqyna Joldauy, onda «Núrly Jol» jana ekonomikalyq sayasaty jariya etildi.

 Búl – tendesi joq auqymdy tarihy qújat. Onyng auqymdy ekendigi josparlarynyng úlanghayyr kendiginen jәne olardyng materialdyq jaghynan molynan qamtamasyz etiluinen kórinedi. Onyng tarihy ekendigin Elbasynyng әlemdegi geosayasy jaghdaygha óte dәl bagha beruimen qatar, elimizding juyq aradaghy perspektivalyq damu vektoryn aiqyndap bergendigi jәne Qazaqstannyng taghdyry ýshin sayasy jauapkershilikti el basshylyghynyng óz moynyna alugha dayyn ekendigi rastady. Al Preziydentting is-qimyl josparyn uaqtyly iske asyru bizding elde  qauip-qater men daghdarysqa qarsy túryp qana qoymay, әlemning eng damyghan otyz elining qataryna kiru jolyn odan әri jalghastyrugha da mýmkindik beredi.

 

       EURAZIYa IYDEYaSY: JIYRMA JYLDAN KEYIN

«Jahandyq ekonomikalyq integrasiyanyng jana, barynsha tiyimdi әri әdil sәuleti kerek. Biz búryn qúrylghan jәne janadan qúrylyp jatqan integrasiyalyq birlestikterdin, ekonomikalyq odaqtardyng bir-birine qarsy qoyylmauyn jaqtaymyz. Kerisinshe olar bir-birimen jemisti jәne syndarly týrde yntymaqtasa júmys isteuge tiyis». N.Á. NAZARBAEV

Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti kýni – tek qazaqstandyqtar ýshin ghana emes, sonymen birge býkil euraziyalyq  ýlken qoghamdastyq, Qazaqstannyng әlemdegi barlyq dostary men әriptesteri ýshin manyzdy bolyp tabylatyndyghyna senimdimin.

HHI ghasyrdyng Euraziyalyq formulasy bizding Preziydentimizding býginde shyndyqqa ainalghan integrasiyalyq tújyrymdasynda janasha kórinis tapty. Odaqtyng barlyq elderinde  júrtshylyq pen sayasy elita pikir aluandyghy, egemendik jәne naryqtyq ekonomika iydeyasyn tónirektep jýrgen kezende, integrasiya taqyrybyna eshkim kónil bólmedi jәne keybireulerding narazylyghyn tughyzyp, tipti ony qabyldaghysy da kelmedi. Búl jaghdayda tek Núrsúltan Nazarbaev qana kórshi memlekettermen barlyq qatynastardy ýzudin  bolashaghymyz ýshin qauipti ekendigin jaqsy týsindi.

1991 jylghy 21 jeltoqsanda Elbasynyng úsynysy boyynsha Almaty qalasynda  kenestik kezennen keyingi 11 respublika basshylarynyng kezdesui bolyp ótti, onda «TMD-nyng Almaty deklarasiyasy» qabyldandy, býginderi onyng tarihy manyzynyng ólsheusiz zor ekendigi ayan. Mәselen, Belovejie toghayyndaghy onasha kelisim әlemge KSRO-nyng taraghanyn mәlim etse, TMD-nyng Almaty deklarasiyasy jyldar boyy tirnektep jinaghan jetistikterdi saqtau ýshin jana birlestikting qúrylghanyn pash etti.

Osy maqalany jazu ýstinde men Preziydentting MMU-degi tarihy leksiyasynan jarty jyl búryn, 1993 jyly Maastrihtte ótken «Global Panel» halyqaralyq konferensiyasynda sóilegen sózine kózim týsti. Odan myna bir ýzindini keltirmese bolmas:

«Qazaqstannyng búrynghy Kenes Odaghynyng jәne Europanyng basqa memleketterimen ózara is-qimylyna qatysty bir-eki auyz sóz aitayyn. Qazaqstan ekonomikalyq birlesudi jaqtap kelgen  jәne aldaghy uaqytta da jaqtay beretin bolady. Bolashaq ekonomikalyq odaqta Qazaqstannyng da, Ukrainanyng da, bizding tuystas Ortalyq Aziya respublikalarynyng da jәne Reseyding de týpkilikti mýddeleri bar. Men basqa birqatar problemalar boyynsha nyq senimdi bolmasam da, birlesuding dúrystyghyna senemin jәne soghan júmys isteymin. Búghan, әriyne, jekelegen elder kýle qarar. Biraq kóbisi tereng oilana bastady. Qanday da bir kedergi bolmasyn, bәribir shyndyq jenip shyghady».

 Jiyrma jyldan keyin osy shyndyq jenip shyqty.

2015 jylghy 1 qantardan bastap júmys isteytin Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúryldy. Qazaqstan, Resey jәne Belarusi parlamentteri ýsh elding preziydentteri aghymdaghy jylghy mamyr aiynda Astana qalasyndaghy Joghary Euraziyalyq ekonomikalyq kenesting otyrysynda qol qoyghan  Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúru turaly shartty ratifikasiyalady.

Qazaqstan Kóshbasshysy birneshe ret atap ótkenindey, barlyghymyzgha týsinikti qaghidattar Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa negiz etip alynghan, olar: ekonomikalyq pragmatizm, egemendikti qúrmetteu, integrasiyanyng eriktiligi, barlyq sheshimderdi qabyldau kezindegi tendik, evolusiyalyq damu, euraziyalyq kenistikting ashyqtyghy.

Qazaqstan Parlamenti ratifikasiyalaghan ekonomikalyq Odaq qúru jónindegi shart  shenberinde memleketter egemendigining tendigi, olardyng últtyq mýddelerining tenqúqyqtyghy men olardyng eskerilui qaghidaty qamtamasyz etilgen, qanday da bir taraptyng ýstemdikke ie boluynyng kez kelgen mýmkindigine jol joq.

Memleket basshysy: «Bizding birlestikte memleketterding sayasy egemendigi berik әri myzghymastay, búl – aksioma. Onyng ýstine, ekonomikalyq integrasiyalar últtyq memlekettilikti nyghaytu, damudy, ony túraqty ekonomika arqyly odan әri  túraqtandyra týsu ýshin», – dep atap ótken.

Elbasy Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigin kózining qarashyghynday saqtaydy. Ol tәuelsizdikting bas sәuletshisi jәne onyng jasampaz qúrushysy retinde «Qazaqstan Respublikasy» degen atpen salynyp jatqan ghimarattyng әrbir sәuletshilik oi-niyetinin, onyng әrbir kirpishinin, әrbir belaghashy men armaturasynyng baghasyn jaqsy biledi. Euraziyalyq ekonomikalyq odaq shartyn jasasugha baylanysty tuyndaghan әrtýrli alypqashpa sózder men pikirtalastargha jauap retinde ol kisi: «Eger, qanday da bir birlestikter elimizding tәuelsizdigine, bizding Konstitusiyamyzgha núqsan keltiretin bolsa, biz búl úiymdy tastap, odan jedel týrde shyghamyz», – dep mәlimdegen bolatyn.

Sondyqtan, eshkim de, Preziydentting ózi aitqanday, basty qúndylyghymyz – Qazaqstannyng Tәuelsizdigin tәuekelge tigip otyr nemese bireulerge osynday mýmkindik berip otyr dep oilamaugha nemese kýdiktenbeuge tiyis. Qazaqstannyng tәuelsizdigi – Núrsúltan Nazarbaevtyng býkil ómirining múraty, ol ýshin Elbasy bar kýsh-jigerin, tipti, jýregi men janyn da beretinin men nyq senimmen aita alamyn.  Osylaysha, Qazaqstan pragmatizm jәne basqa memlekettermen eki jaqty әri kópjaqty nysanda yntamaqtastyqty keneytu qaghidattaryna adal ekenin kórsetip otyr.

 

 ASTANA UAQYTY

«Astanalar sәuletining ózindik sayasy maqsaty bar: ol últty ornyqtyra týsedi, ózine ghylym men saudany tartady, halyqty  óz elin sýyge tәrbiyeleydi, búl degeniniz ­– memlekettegi atqarylatyn barlyq úly isterding qaynar kózi emes pe».  Kristofer Ren, aghylshyn sәuletshisi

1994 jylghy 6 shildede Jogharghy Keneste Preziydent astanany Aqmolagha kóshiru turaly úsynys aitty. Búl sheshimning tónireginde qanday qyzu pikirtalastyng órbigeni bәrimizding esimizde. Shyndyghynda ol kezeng memleketimizding tarihyndaghy qiyn kezeng edi, ol kezde – elding sol kezennen aman-sau ótuining ózi basty problema bolatyn. Sol kezde nemister ózderining astanasyn Bonnan Berlinge kóshirmek bolyp jatqany mening esimde, baspasózde búl kóshke 8-10 mlrd. marka kerek eken degen әngime aitylyp jýrdi. Qazaqstannyng múnday shyghystargha qarajaty joq edi, onyng ýstine ol kezde Aqmolany Berlinmen salystyrugha da kelmeytin…

Búl tarihy úly joba – jana elordamyz Astana Núrsúltan Ábishúlynyng sayasy erik-jigerinin, myzghymas senimining jәne qaytpas tabandylyghynyng arqasynda ghana jýzege asty dep býgin men nyq senimmen aita alamyn. Osy kóregendik jәne dana memlekettik sheshim  ýshin bolashaq  úrpaghymyz  Qazaqstannyng Túnghysh Preziydentine әrdayym riza bolady.

 

     Qasiyetti Saryarqanyng tórinde boy kótergen jana elorda býkil elimizding damuynda orasan zor janghyrtushy ról atqardy. Býginde  býkil el «Astana uaqyty» boyynsha, janghyru uaqyty boyynsha ómir sýrude.

Býgingi kýni Astanada býkil memlekettik biylik shoghyrlanghan. Alayda ol biylik shoghyrlanghan jerden de artyq.

Astana – býkil últtyng erik-jigerin shoghyrlandyryp, býkil halyqtyng ókilderining basyn qosqan jer.

Bizding Astanamyzdyng ruhy osynday, onyng dýniyege kelip, jaratylghany  ýshin biz, bәrinen búryn, Núrsúltan Nazarbaevqa qaryzdarmyz!

 

* * *

 

         Býgin – Qazaqstan Respublikasy Túnghysh Preziydentining kýni.

Búl – halyqtyng óz Elbasymen, al Elbasynyng óz elimen bite qaynasqan býkil qazaqstandyqtar merekesi.

 Kenestik kezennen keyingi kenistikte bolyp jatqan qayghyly oqighalardy kórip otyryp, Elbasy men halyq taghdyrynyng ózara baylanystylyghyn, ózara tәueldiligin, ózara sharttastyghyn týsinesin. Myqty әri jauapty kóshbasshysy bolmay, shetsiz-sheksiz sayasi, ekonomikalyq, әleumettik problemalargha úshyrap jatqan elding azamattary jappay basqa jerden óz baqyttaryn izdep jýrgenin kórgende osyny jaqsy týsinesin.

Qazaqtarda «jol ashu» degen úghym bar, onyng maghynasy «sәt sapar tileu» degendi bildiredi. Núrsúltan Nazarbaevtyng jýrgizip otyrghan sayasaty bizding 17 million azamatymyzgha ómirlik jana jol ashty jәne әli de joldaryn ashuda.

 Elbasy elimiz halqynyng 27 payyzyn nemese 4,4 million adamdy qúraytyn qazaqstandyq jastargha da jol ashty. Qazaqstannyng Tәuelsizdigimen birge ósken úrpaq óz Otanynyng tәuelsizdigi men bostandyghyna eshkimning qol súghuyna jol bermeydi. «Alash tuy astynda Kýn sóngenshe sónbeymiz!» – mine, bizding jastarymyzdyng ruhy osynday! Olar ózderine Elbasynyng әkelik qamqorlyqpen arnaghan bilim berudi, densaulyq saqtaudy damytu baghdarlamalaryn, «Bolashaq», «Qoljetimdi baspana», «Balapan» siyaqty memlekettik baghdarlamalardy barynsha baghalay biledi.

Búl taqyrypta әli de úzaq әngimeleuge bolady.

Áriyne, qanday da bir salada, memlekette jәne tútastay qoghamda, әrbir qazaqstandyqta sheshilmegen problemalar men ómirlik qiyndyqtar kezdesedi.

 Áytse de iydeyalar men josparlar, memleketting jәne әleumetting iskerlik belsendiligi, әrbir qazaqstandyqtyng ýmiti men kýsh-jigeri, maqsaty men bolashaqqa degen úmtylysy bar emes pe! Álemdegi eng damyghan otyz elding qataryna kiru, tandaulylardyng arasynda olarmen teng bolu siyaqty Jalpyúlttyq Strategiya da bar. Núrsúltan Nazarbaevtyng jәne Qazaqstan halqynyng «Mәngilik El» bolugha úmtylghan úly múraty taghy bar.

 

«Mәngilik El» degenimiz – Qazaqstannyng Memlekettiligi men Tәuelsizdigining myzghymastyghyna jәne mәngiligine joghary dengeyde úmtylu.

«Mәngilik El» degenimiz – әlem tarihynyng buyrqanghan aghysynda ózin ózi tanytugha úmtylghan halqymyzdyng ghasyrlyq arman-mýddelerining oryndaluy.

«Mәngilik El» degenimiz – bir el, bir halyq, bir taghdyr.

«Mәngilik El» degenimiz – qasiyetti Saryarqanyng zengir kók aspany astynda mәngilikke salynghan Astana.

«Mәngilik El» degenimiz – bizding basty jetistigimiz – bizding jýregimizding tórinen oryn alghan sýiikti elimiz.

Ol bizding tarihy ortaq bolashaghymyz – salamatty әri ósip-órkendegen Qazaqstan!

Búl asqaq armangha qol jetkizu ýshin bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharu qajet.

«Men ýshin marapattyng eng ýlkeni – maghan osy jyldary túraqty týrde kórsetilip kele jatqan býkilhalyqtyq qoldau men halyqtyng senimi. Búl senim meni eng qiyn sәtterde jigerlendirgen edi jәne әli de jigerlendirip keledi… Bir nәrseni anyq aita alamyn: men densaulyghym men kýsh-quatym barda Otanym men Qazaqstan halqynyng iygiligine qyzmet ete beremin!».

Jýrekten shyghyp, jýrekterge jetken búl sózderdi bizding Elbasymyz aitqan edi.

Layym, әmanda osylay bola bersin!

Merekelerinizben, Qazaq eli!

Qabibolla JAQYPOV,

Qazaqstan Respublikasy

Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy.

0 pikir