Diny basqarmanyng Astanadaghy ghimaratynda jazushy, dramaturg, qogham qayratkeri, din janashyry Tólen Ábdik qonaqta boldy. Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúlymen eldik múrat, músylmandyq ónege, adamgershilik qúndylyq, din men dәstýr sabaqtastyghy jayly әngime órbitti.

Shaghyn saliqaly súhbatty oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. Mýftiy-hazretke qonys qútty bolsyn aita kelgen Tólen agha sóz bastady.

– Erjan bauyrym, Elordagha kelgenderiniz qútty bolsyn. Men ylghy aityp jýrem, mýftiyat Astanada nemese Týrkistanda ornalasuy kerek. Qonys qútty bolsyn. Jas kelse, iske deydi. Júmystarynyzdy bayqap otyramyn. Qozghalys bar. Bastamalarynyz da kónilge qonymdy. Din salasyna óziniz sekildi bilikti jastar kelip jatyr. Bәri bayandy bolsyn. Biz әrqashan tilekshimiz ghoy.

Bas mýftiy: Rahmet, Tólen agha. Diny basqarmany Elordagha kóshiru tarihy sheshim boldy. Óitkeni, elimiz ýshin manyzdy sheshimder Elordada qabyldanady. Býkil meshitterdi bir ortalyqtan basqaru Diny basqarmagha ýshin tiyimdi. Parasatty pikiri mol óziniz sekildi qoldaushysy kóp Diny basqarma әrqashan qogham ýshin iygi isterdi atqara beredi.

T.Ábdik: Mening oiymsha, din qoghammen biteqaynasyp damuy tiyis. Ony qoghamnan bólip alugha bolmaydy. Qúdaygha shýkir, biz keshegi Kenes kezinde ómir sýrsek te imanymyzdy joghaltpadyq. Ákem men sheshem de bir Allagha syiynyp, qúlshylyghyn jasap keldi. Al endi din ústanghan býgingi jastar nege qoghamnan alshaqtauy tiyis? Islam dinin namazben, orazamen, qajylyqpen, zeket berumen shektesek, múnymyz dúrys bolmas. Onday músylmandy tolyq músylman dep aita almaymyn. Dinning qogham ýshin qanshama paydalary kóp. Ótirik aitpau, bireuding aqysyn jemeu, jemqor bolmau, әdildikti jaqtau, ata-ananyng sózin eki etpeu, mine, biz osynday qúndylyqtardy qoghamgha kóbirek sindiruimiz kerek.

Bas mýftiy: Dúrys aitasyz. Imandy qogham qúru ýshin osynday izgi amaldar jasaluy qajet. Qazir biz jastar arasynda uaghyz aitqanda osyghan mәn berip jatyrmyz. Dindar bolyp ketu mindet emes. Imandy múghalim sabaghyn dúrys jýrgizse, imandy dәriger adamdargha jany ashyp, densaulyghyn týzese, imandy basshy qaramaghyndaghy qyzmetkerlerge әdildik jasasa, imandy qúrylysshy shynayy júmys istese, mine, sonda ghana bizding elding iygiligi ýshin qyzmet etetin jastar kóbeyedi. Studenttermen kezdesulerimde olargha jii aitamyn: jaqsy otbasy qúruyn, saliqaly úrpaq tәrbiyeleuin, tereng bilim alyp, halyqqa qyzmet etuin, boydaghy jaman minezden aryluyng – jaqsy músylman bolghanyn. Alla jolyndaghy kýres degenimiz osy. Múny týsinbeytin keybir jastar nadandyqpen qolyna qaru alyp, soqyr senimge aldanyp jýr.

T.Ábdik: Uaghyz dep qaldynyz. Imamdar meshittegi uaghyzdaryn qazirgi zamangha layyqtap aitsa. Ayat-hadisting adam balasy ýshin paydasy úshan-teniz. Biraq qazir HHI ghasyrda ómir sýrip otyrmyz. Adamdardyng sanasyn bayaghy qúrghaq uaghyzdar ózgerte almaydy. Adamgershilik qasiyetterdi kóbirek uaghyzdasaq jaqsy bolar edi. Shetelderge barghanymda adamdardyng ózderin baqytty sezinbeytinderin bayqaymyn. Nege? Qazir sanany túrmys biylegen zaman ghoy. Adamgershilik qasiyetter ýshinshi, tórtinshi oryngha qaldyrylghan qoghamda kóptegen kelensiz oqighalar bolady. Adamdar bir-birine senuden qaldy. Ádildik, ar-úyat, namys, ojdan deytin úly úghymdardyng qadiri qalmay barady. Adam dinge jýregimen senbey, ol bayandy bolmaydy.

Múqaghaly aqynnyng ólenderi nege jýrek terbeydi? Óitkeni, ol ólendi jýregimen jazdy. Ómir jayly óleninde:  

«Ómir jayly súray berme sen menen,

Ómirdi men әli zerttep kórmep em.

Ómir jayly bilging kelse, qartqa bar,

Qan maydannan jalghyz úly kelmegen.

Jesir kelin, bir nәreste kórmegen,

Jetim shaldy bala ornyna terbegen.

Ómir jayly ne týsinem men degen...

Ómir jayly súray berme sen menen...» deydi. Kórdiniz be, qanday әserli?!

Bas mýftiy: IYә, qanday ghajap óleng desenshi. Imandylyqty jyrlaghan Múqaghaly ólenderi eshqashan ólmeydi. Ol ghasyr ótse de mәnin joymaydy. Óitkeni, din – mәngilik taqyryp.

Tólen agha, jana aitqan sózinizde shetel dep qaldynyz, Europada Islam dini kýnnen-kýnge damyp kele jatyr. Islam adamdardyng sana-sezimin, minezin, qoghamgha, dýniyege degen kózqarasyn kýrt ózgertti. «Aqyldy adamnyng taban tireytin jeri – Islam» dep orystyng әigili jazushysy Lev Tolstoy aitpaqshy, qazir kókirek kózi ashyq, sanaly adamdar Islamdy qabyldap qana qoymay, paryz amaldaryn orynday bastady. Sózinizding jany bar. Din – nәzik dýniye. Din sezimdi, qyzuqandy sheshimdi kótermeydi. Islam – ústamdylyq, baysaldylyq, danalyq dini. Din ústanu qoghamda problema tudyrmauy tiyis. Kerisinshe, kenshilik, keshirimdilik, bauyrmaldyq qasiyetter kóbirek kórinis tabuy tiyis.

T.Ábdik: Bayqaymyn, qazir din men dәstýrdi jii aityp jýrsizder. Búl bastamalarynyz oryndy. Últty saqtap qalatyn nәrse osy din men dәstýr. Onsyz órkeniyet te, órleu de joq.

Bas mýftiy: Biz ózimizdi әlimsaqtan músylman sanaytyn halyqpyz ghoy. Namaz oqu, oraza ústau, ait namazdaryn óteu – búrynnan kele jatqan, dәstýrge ainalghan diny rәsimderimiz. Dinning astarynda dәstýr, dәstýrding negizi dinde jatyr. Halyqqa osy qos úghymdy sindiru ýshin din men dәstýrdi janghyrtu jolyn tandadyq. Dәstýrdi boyyna darytpaghan adam dindi de dúrys ústanyp ketedi dep aita almaymyn. Din – dәstýrimizding qorghany. Imamdar ýshin 2014 jyldy «Din men dәstýr» jyly dep jariyaladyq.

T.Ábdik: Búlarynyz dúrys bolghan eken. Adamnyng sýieneri tek bir Alla ghoy. Aygha úshqan amerikalyq astronomnyng oqighasy esinizde shyghar. Zymyrany isten shyghyp, әri-beri jóndeydi, bolmaydy. Jerge habarlasyp, olardan kómek súraydy. Jerdegiler ne jәrdem etsin?! Sóitip, amaly tausylyp, týnimen Allagha jalbarynady. Jaratushy IYemiz dúghasyn qabyl etip, ertesine zymyrany iske qosylyp ketedi. Mine, kórdiniz be, adam shynymen Qúdaygha jalbarynsa, Alla bәrin beredi. Ózim de meshitke jii baram. Dúgha etemin. Uaqyt óte kele dúghamnyng qabyl bolghanyn bayqaymyn.

Bas mýftiy: Siz jazushylardyng arasynda bedeli biyik túlghasyz. Qazirgi qalamger aghalarymyzdyng arasynda dinge degen betbúrys, kózqaras qalay?

T.Ábdik: Mening Darhan deytin jurnalist balam bar. Efirge jii shyghyp túrady. Balamdy teledidardan kórgen zamandastarym: «Úlyna sening tәrbiyeng ótip ketken siyaqty. Saqyldap túr. Sózi týzu, aitqany kónilge qonymdy», – dep jatady. Men olargha: «Qoyyndarshy, keyde kóp nәrseni men odan ýirenip alghan siyaqtymyn», – deymin. Ras, ekeumiz kóp nәrsede pikir talastyramyz. Meni bәribir jenedi. Kózi ashyq. Shynynda qazir ýlkenderden qaraghanda jastar dinge jaqsy kelip jatyr. Biz әli qúldyq sanadan aryla almay kele jatqan buynbyz. Bizder, jazushylar bitpes daudy quyp, bir-birimizben daulasyp, kelispey jatamyz. Búl jastargha qanday ónege beredi? Ony kóp oilamaymyz.

Bas mýftiy: IYә, uniyversiytet studentterimen kezdesip túramyn. Oilary nyq, pikirleri de dúrys. Oilaryn ashyq aitady. Sauatty. Búl – jaqsylyqtyng kórinisi. Soghan riza bolamyn.

T.Ábdik: Óziniz de biz ýshin jas jigitsiz. Jalpy tarihta әlemdegi din qayratkerleri pendeshilikke úrynbay, qoghamnyn, memleketting ruhany kósemi bolghan. Qazaq jigitteri de osynday biyik túghyrdan kórinui tiyis. Men osyny tileymin. Dindi eshuaqytta sayasilandyrmanyzdar. Dindi sayasattyng qúralyna ainaldyru dúrys emes. Osyny úmytpa, qaraghym. Qanatyng talmasyn, jigerli bol, bauyrym.

ÁNGIMEDEN KEYINGI ÁNGIME

Súhbattan son, Tólen Ábdik aghany ýiine shygharyp saldyq. Jolda ketip bara jatyp bizge: «Erjan balamnyng әngimesi maghan únady. Mening sózimdi qalay qabyldaghanyn bilmeymin, biraq onyng aitqandary jýregime jetti, sózi de ózi de únady. Betalysy jaman emes. Órkendering óssin, ainalayyn», – dep batasyn berdi.

Jazyp alghan

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB Baspasóz hatshysy.