Senbi, 23 Qarasha 2024
Keshe men býgin 8829 0 pikir 18 Qarasha, 2014 saghat 11:48

QÚNANBAY QAJY MEShITINDE: AYTYLMAY QALGhAN ÁNGIME

Joljazbamyzgha osylay at qoyyp, aidar taghuymyzdyng sebebin maqalanyng sonyna qaldyrudy jón kórdik. Áueli kórgen-týigenimizdi tarqatyp aitsaq. 

Qarqaralydaghy Qúnanbay qajy meshitin ziyarat etu – әu bastaghy maqsatymyz edi. Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúlynyng bastamasymen jariyalanghan «Din men dәstýr» jylyna oray, tarahy meshitti betke aludyng sәti týsti. Oyymyz – tarihtan taghylym alu, keshegi men býgingini sabaqtastyru.   

 Shirkin, qasiyet qonghan Qarqaraly desenshi. Búl keshegi Álihan Bóikeyhanov pen Jaqyp Aqpaev jazyp, últ ýshin basyn qaterge tikken 42 babamyz qol qoyghan әigili Qarqaraly petisiyasy qabyldanghan jer. Qazaqty naghyz músylman etuding 47 jolyn kórsetip, qol qoyghandar patshagha: «...biz qymbat qúnmen esep aiyrysamyz» depti. Ýshinshi punktte: «Qyrghyzdargha (yaghni, qazaqtargha) meshit, medrese salugha rúqsat kerek. Qúdaygha qúlshylyq etuge erkindik bolsyn...» degen talap qoyylghan. Bizge Qarqaraly dalasy petisiyany taghy bir ret eske týsirdi. Babalar armandaghan talap býgin oryndaldy. Biraq ózderi kóre almay ketti. Músylmandyqqa bekem bolmasa, «tar jol, tayghaq keshpes» edi, sirә. «Ózgeler ýshin ómir sýru», – degen payghambar danalyghy osy bolsa kerek. 

 Aytpasa da týsinikti: kireberis... 

Qúnanbay babamyzdyng toqtausyz sauap jazylatyn amal – meshit túrghyzuy tegin emes. Sol kezde Qarqaraly okrugining agha súltany bolghan ol 1850 jyldyng 7-qantarynda Sibir qyrghyzdarynyng Shekara nachaliniygi Kleyst myrzagha jazghan hatynda: «...meshit qúrylysy din yqpalyn nyghaytyp, Qúdaygha qúlshylyq etip, namaz oqyp, halyqtyng adamgershilik-imandylyq sezimine ózgeris jasau maqsatyn kózdeydi... Senimdi týrde kirisip, meshitting qúrylys júmysyn ótken jyldary qauym bolyp jinaghan qarajat esebinen jәne ózimning menshigim esebinen jýrgizemin... » depti.  


Meshit memleket qorghauynda. Ár jyldary qayta jóndeu júmystary jýrgizilip keledi. 

 Eldi imandylyqqa úiytatyn, uaghyz aitylatyn oryn.  Bir ghasyrdan astam tarihy bar minber.    

Meshitting tóbesindegi búl qyzyl aghash sol qalpy saqtalypty. Otqa salsa janbaydy. Bas imam Ámirjan Áshimúly bizge qyzyqty oqighany bayandap berdi. 1924 jyly jergilikti sholaq belsendiler Alla ýiin órtep jiberu turaly búiryqty oryndaugha kirisedi. Meshitting shyghys jaghyndaghy búryshyna ýlken aghashtardy jinap, ot qoyady. Tilsiz jau qúlshylyq ýiine әste әster ete almapty. Allanyng qúdiretimen oinaghandar ekinshi búryshynda otty kýsheytedi. Ol әreketterinen de týk shyqpasa kerek. Qúlshylyq ýiining býiirine ýiip, qalap jaqqan aghashtary kýlge ainalghanmen, aghash meshitting qabyrghasyn tek qara kýie shalady.

Adamzat balasy talay zilzala men su tasqyndarynyng kuәsi boldy. Sol tabighy apattardan aman qalghan Alla ýileri әli kýnge deyin imandy jannyng ruhyn asqaqtatumen keledi. Qazaqtyn: «Qúdaysyz quray da synbaydy», – degen sózine qalaysha qúldyq úrmasqa?!

 

«1924 jyly Imash deytin kisi meshitti órtemek bolghanymen qoymay, múnarasyn baltamen shabady. Múnarany jyghytyp, qolynan baltasy úshyp, ózi de jerge qúlaydy. Eki qoly kókirek túsyna qaray býgilgen kýii ózi qúlatqan múnaranyng janynda jan tәsilim etedi. Ol kisining beyiti auyl shetinde. Búdan adamzat balasy sabaq aluy tiyis. Qúdaydyng qúdireti sol, aghash meshitti órteymin dep, iske kirisken bir kisige shoqtyng úshqyny kózine tiyip, janarynan aiyrylghan», – deydi Qúnanbay qajy meshitining bas imamy Ámirjan Áshimúly.

Qúnanbay qajy meshitining tarihyn 1990 jyldan beri zerttep kele jatqan ólketanushy Erlan Mústafin myrza bizge tyng derekterimen bólisti. Múraghattan jinaghan maghlúmattary mol eken. «Abay joly» romanynda: «...Búndaghy qonaqtyng kóbi qalanyng tatar saudagerleri, qazaq baylary jәne tap ortada jana meshit imamy Hasen molda kórindi...» degen derekter kezdesedi. «Hasen imamnyng «ahun» degen diny dәrejesi bolghan. Mendegi qújat boyynsha, Hasen ahun imamdyq qyzmette jýrgende namaz oqyp, balalargha sabaq bergen, bolystardy aralap, halyqtyng diny sauatyn ashqan. Jas júbaylardyng nekesin qiyp, balalardy sýndetke otyrghyzghan. Hasen imam jan-jaqty diny qayratker bolghan», – deydi ólketanushy.

Imamnyng aituynsha, meshit ashylghan jyldary 11 qary (Qúrandy tolyq jatqa biletin adam) qyzmet etipti. Tozyghy jetken myna arabsha kitaptar solardan qalsa kerek. Qúrannyng sol kezdegi núsqasy da saqtalypty.

Kәdimgi qalamsappen, yaghny qolmen jazylghan arabsha jazular. Sol kezdegi meshit qyzmetkerleri de osal bolmasa kerek. Sauatty moldalar izgilikting úiytqysy bola bilgen ghoy. 

Qúnanbay qajy meshitine taban tiregenimizde, ekinti namazynyng uaqyty tayap qalghan eken. Bizge ilesip barghan QMDB-nyng Qaraghandy oblysy boyynsha ókil imamy Ómirzaq Qazkenúlynyng kenesshisi әri kómekshisi Núrjigit Músabekov bauyrymyz azan shaqyrdy. Azan shaqyrylghanda laghyneti shaytan azannyng dausy estilmeytin jaqqa deyin qashady eken. Halqymyzdyn: «Azany bar auyl azbaydy», – degen danalyghy hadispen ýndesip jatqany týsingenge mol taghylym ghoy. 

    

   Ekinti namazy oqylyp, bas imam Qúnanbay qajynyng ruhyna arnap qasiyetti Qúran ayatyn baghyshtady. IYә, keshegi Qúdaysyz qoghamda ómir sýrgen tekti babalarymyz Qarqaralydan meshit túrghyzyp, qajygha da bardy. Naghyz erlik emey, nemene?! Sol zamannyng naghyz din janashyry demeske shara joq. Qúnanbay atasymen maqtanatyn býgingi úrpaq onyng iygi amaldaryn ómirine әrqashan ýlgi tútsa iygi.

 

Qos qúlshylyq bólmesi bar meshitte bir mezette 300 adam namaz oqy alady.     

Bir kezderi meshit pionerler ýii boldy. Azyq-týlik saqtaytyn qoymagha da ainalghan. 1941-45 jyldarda, yaghny zúlmat zamandarda, tyng iygeru kezenderde әrtýrli elden kelgen kelimsekter meshitti panalaydy. Alla ýiinde bir kýn ayaldap: «Múnda týneu mýmkin emes. Týnde beymәlim sózder aitylady. Bireu ýy ishinde jýrgendey seziledi», – dep qasha jónelgenin auyl qariyalar aityp berdi. Osylaysha, eles kezip, esteri shyqqan desedi.

 Dinge qysym jasalghan jyldary adam qolymen qúlatylghan meshit múnarasy Allanyng әmirimen qayta boy kóterdi.

Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) bir hadiysinde: «Alla Taghala meshitti jaqsy kórgen pendeni jaqsy kóredi», – degen eken.  

 

Bas imamgha úiyp, ekinti namazan óteuge shyqqanda, qatarymyzgha orys jigiti kelip qosyldy. Jamaghatpen namaz oqyp bolghan song syrtqa asyghys shyghyp ketti. Súrastyryp bilsek, meshitke jaqyn mektepte dene shynyqtyru pәninen sabaq beredi eken. Ýzilis uaqytyn paydalanyp, namazyn jamaghatpen oqidy. Asyghys shyghuynyng sebebin sosyn bildik. Sabaqqa keshigip qalmayyn degen bolar. Biz onymen súhbattasugha tars bekindik. Islamgha keluine nendey jaghdaylar týrtki bolghanyn bilgimiz kelip, júmysyna izdep bardyq. Biraq tappadyq. Sәti týspegen súhbatty endigi joly alarmyz dep ózimizdi júbatyp ta qoydyq. Áytpese, keshegi orys patshasynyng meshitti jermen jeksen ete jazdaghan solaqay sayasaty týbinde jýzege aspay, býginde basqa-basqa sol orys últynyng ókilderi baqytyn Islamnan tauyp, meshitke qadam basqany kimdi bolsyn quantarlyq jaghday emes pe? Islam – haq din degeni osy. Atynan at ýrkiytin patshanyng jer tónkererdey búiryghyn Qúnanbay qajynyng «meshit salsam» degen asyl armany, izgi niyeti uaqyt óte kele joqqa shyghardy. Áriyne, bәri Allanyng qolynda. Tek niyet kýshti bolsa, adam maqsatyna jetpey qoymaydy eken. Danalyq pen imandylyqty úshtastyrghan agha súltan Qúnanbay Óskenbayúly úrpaghyna ólmes ónege qaldyrdy. Hadiys-shәripte: «Meshit salghan adam ýshin Alla Taghala jәnnatta saray túrghyzady», – delingen.

Qúlshylyq ýiin túrghyzu bir kezderi ómirindi qaterge tikkenmen birdey bolsa, qazir eshkim oghan kedergi emes. Órtep, qirata jazdaghan Qúnanbay qajy meshiti býgin memleketting qorghauynda. Tәuelsiz Qazaq elining kýni tudy. Birlikke syzat týsirmey, beybit kýndi qadirley bilsek bolghany degen oy bizdiki.        

Aytpaqshy, Islamdy qabyldaghan orys jigitimen súhbattasa almay, «Qúnanbay meshitinde aitylmay qalghan әngime» dep taqyryp qonymyzdyng sebebi osy edi.

 

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi  

Astana – Qarqaraly – Astana         

 Abai.kz            

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381