Núrly jol – bolashaqqa bastar jol
Núrly jol – bolashaqqa bastar jol
El mýddesimen úshtasqan
Vladislav KOSAREV,
Parlament Mәjilisining deputaty, Qazaqstan Kommunistik halyq partiyasy fraksiyasynyng jetekshisi:
– Maghan Preziydent Joldauynyng naqtylyghy men shiraqtyghy únady. Ásirese, qarjylyq mәselelerge baylanysty naqty tapsyrmalar berildi. Sonyng ishinde qarajat elding ekonomikasy men halyqtyng әl-quatyn arttyrugha ghana júmsaluy kerektigi dúrys aityldy. Al ony shaghyn toptar ózining paydasyna búrghysy keletin bolsa – ondaylar tiyisti jazasyn aluy kerek, degen Preziydentting qatang talaby da oyymnan shyqty.
Bizde barlyq baghdarlamalar әrbir jylgha bólingen jәne onyng jyl sayynghy atqarylatyn kólemi men oghan bólinetin qarajat ta naqtylanyp otyr. Árbir әkim, әrbir ministr onyng qayda, qalay júmsalatynyn biledi. Sondyqtan da әldeqanday búra tartushylyqqa jol berilmeui kerek. Ókinishke qaray, osy kýnge deyin múnday qatang talap bolmaghandyqtan, budjet qarajaty ondy-soldy shashylyp keldi. Endi ondaylargha jol berilmes degen ýmittemin.
Baqytty bolashaqqa baghdar
Ayman MÚSAQOJAEVA,
Qazaq últtyq óner uniyversiytetining rektory, skripkashy:
– Joldaudyng «Núrly Jol» degen atauynyng ózi meni qatty sýisintti. Búl bizding eldi núrly bolashaqqa bastaytyn qújat dep qabyldauymyzgha bolatyn siyaqty. Meninshe, Preziydent halyqqa óte qajetti joldy núsqaghanday әser aldym. Býgingi kýni býkil әlem daghdarystan arylmay túr, onyng ýstine geosayasy túrghydan kýrdeli jaghdaygha úrynyp qaldy. Osynday jaghdayda Elbasynyng dúrys jol tauyp, halyqty jaqsylyqqa bastauy osy jol bolar degen oy keldi.
Joldauda mektepterdi jóndeuge jәne janalaugha 20 mlrd., joldar salugha 70 mlrd. tenge bólinetini naq osynday oilargha jeteleydi emes pe? Astanadan taram-taram joldardyng bastaluy – jýrekten shyqqan tamyrlarynyng beynesindey bolady degen obraz da maghan jaqsy әser etti. Halyq arasynda «jol – ómir» degen sóz de bar ghoy. Jәne búl jol shyn mәninde bәrine ómir beretin, jaqsy túrmysqa jetkizetin joldar bolmaq. Oghan joldardy salu barysynda janadan 200 mynday júmys oryndary ashylady degen sóz de dәlel emes pe?
Sondyqtan búl Joldau bizding elimizding janasha órkendeuine jol ashatynyna senimim zor.
Naqty isterge negizdelgen qújat
Núrlan Orazaliyn,
Parlament Senatynyng deputaty.
Býkil dýnie súrauy kóp, jauaby az kýrdeli kezende túr. Batys ta, Shyghys ta sheshimin kýtken mәselelerding kýrmeuin sheshui tiyis. Qarjylyq qiyndyqtar óz aldyna, sayasy jәne geosayasy jaghday ushyghyp túrghan, әrbir el ózining ishki tútastyghyn saqtap qalghysy keletin qazirgi kezde kim-kim de ózining bary men joghyn týgendeydi. Elbasynyng Qazaqstan halqyna Joldauy dәl sonday tarihy kýrdeli kezende jariyalanyp otyr. Múny әleumettik-túrmystyq jaghdaylardyng barlyq súraqtaryna jauap izdey otyryp, kýrdeli kezennen eldi aman-esen alyp shyghudyng alghysharttaryn qarastyrghan Joldau desek, jarasady. Saltanatynan góri naqtylyghy basym qújatta, әsirese, halyqtyng aldynda osydan 2,5 jyl búryn «Núr Otan» partiyasynyng Saylaualdy túghyrnamasynda berilgen әleumettik mәselelerdi sheshu jәne halyqtyng túrmystyq dengeyin arttyrugha qatysty uәdeler oryndaluy kerektigi basy ashyp aitylghan.
Qazirgi jahandanu jaghdayynda Qazaqstandy әlemnen bólip alyp qaray almaymyz. Degenmen, Qazaqstan ózin-ózi qorghau mentaliyteti dengeyine jetken el retinde tanylyp keledi. Sonyng eng basty nyshany birneshe jyl búryn osynday qarjy qiyndyqtarynyng qarsanynda Elbasy Últtyq qor qúru turaly tapsyrma berdi. Sol kezderde «Múnday Últtyq qordyng bizge ne keregi bar, myna arab elderi sekildi halyqqa bólip bermeymiz be?» degen sәuegey pikirler aitylyp qalyp jatty. Áriyne, ol kezde el әli týsine qoymaghan kez, dәl qazirgi múnaydyng baghasy tómendep, halyqaralyq naryqtyng jaghdayy alashúbar bolyp jatqan kezende ishki ekonomikalyq tútastyghymyzdy, sayasiy-әleumettik jaghdaylarymyzdy saqtap qalugha birden-bir mýmkindik beretin osy Últtyq qordyng qarjysy.
Endi qordaghy qarjyny negizge ala otyryp, eldi enbekpen qamtamasyz etu, baytaq elimizding ishki baylanysyn arttyru qajet. Ósip, óngen elderde jol mәselesi sheshimin tapqan. Qalalarymyzdyng infraqúrylymdaryn qalpyna keltiru kerek. Bәri ainalyp kelgende elding әleumettik-túrmystyq jaghdayyn qamtamasyz etuge sayady. Osylaysha, birinshi kezekte, Últtyq qordyng arqasynda ýlken ekonomikalyq birtútas sayasat jýzege asa bastamaq. Ekinshiden, ishki birligimiz ben yntymaghymyzdy saqtap qalugha júmys isteu kerek. El aldynda bergen uәdeni oryndau, halyqtyng әleumettik-túrmystyq jaghdayyn jaqsartu baghytyndaghy tuyndaytyn súraqtardy meylinshe azaytu paryz.
Qysqasy, Elbasynyng Qazaqstan halqyna arnaghan kezekti Joldauy naqty isterge negizdelgenimen qúndy.
El ekonomikasynyng jana strategiyasy
Parlament Mәjilisining deputaty:
– Elbasy ózining Joldauyn jana jyldy kýtpey, dәl osy kezde jariyalap, Ýkimetke ony iske asyrudyng josparlary men tetikterin jasaugha mýmkindik bergeni dúrys dep sanaymyn. Onyng ýstine, qazir geosayasy jaghday qatty shiyelenisip túr. Barlyq shiykizattardyng baghasy tómendep jatyr. Búl mәsele de Joldaudyng erte jariyalanuyna әser etken boluy kerek.
Sonymen qatar, «Núrly Jol» atty jana Joldaudy men Qazaqstan damuynyng jana ekonomikalyq strategiyasy dep qabyldadym. Óitkeni, onda joldyng barlyq týrlerine nazar audarylyp jәne asa manyzdy jana joldar salu turaly tapsyrmalar berildi. Jol degenimizding ózi – ekonomikalyq damudyng qaynar kózi, әri jana júmys oryndary.
Sonday-aq, Joldauda әr jyl sayyn Últtyq qordan 3,5 mlrd. dollar bólinip, ekonomikany damytugha júmsalatyndyghy aityldy. Biz budjetti songhy ret qaraghanda, onyng shyghys bóligin 400 mlrd. tengege azaytugha mәjbýr bolghan edik. Al kelesi jyldan bastap myna qarajattyng esebinen belgilengen dýniyelerdi iske asyrugha mýmkindik tuyp otyr. Múny da Joldaudyng jaqsy qyry dep baghalaghan jón.
Uaqyt ruhyn sezindirdi
Valeriy VIShNIChENKO,
Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi.
Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «Núrly Jol – bolashaqqa bastar jol» Joldauyn tyndap, meyirim qanghanday әserde boldym. Olay deytinim, Joldau naghyz uaqyt ruhyn sezindirdi, býgingi kýnning әrqaysymyzdy tolghandyrghan mәselelerin aldymyzgha alyp shyqty.
Núrsúltan Ábishúlynyng Qazaqstan halqyna osydan búryn joldaghan Joldaularynyng barlyghymen de tanyspyn. Elbasy sonyng barlyghynda da uaqyttyng sipatyn dәl anyqtauymen jәne bolashaqty aldyn ala kóre biluimen erekshelengen edi. Biz ol aitqan Joldaularda kórsetilgen jolmen jýrip kelemiz. Shýkirlik etuge bolady, adasqan joqpyz, tura jolda, núrly jolda kelemiz. Qazaqstan halqyna búl jolghy Joldauynda da sanamyzdy silkip, aldaghy uaqytqa talpyndyrdy, bolashaqqa degen senimdi nyghaytty. Qazir óte kýrdeli uaqytta ómir sýrip otyrmyz. 2007 jyly bastalghan qarjy daghdarysy dýniyejýzindegi kóptegen memleketterge auyrtpalyq saldy. Joldauda Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstannyng osynday qiyndyqtardan shyghuynyng baghyt-baghdaryn kórsetti. Búl bizding Memleket basshysynyng kóregendigi ekenin aituymyz kerek.
Núrsúltan Nazarbaev qashannan-aq Qazaqstan halqynyng birligine ýlken manyz berip keledi. Qazaq halqynyng «Bir kýn úrys-janjal bolghan ýiden qyryq kýn nesibe kemiydi» degen maqaly tegin aitylmaghan. Ken-baytaq Qazaqstandy mekendegen últ pen úlystardyng tatulyghy men birligi kez kelgen kýrdeli mәselening kilti sekildi. El birligi barda sheshimin tappaytyn is joq.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Mәngilik El» jalpyúlttyq iydeyasy da elimizge degen әr qazaqstandyqtyng patriotizminen bastau alady. Elding bolashaghy jastardy elge, jerge degen sýiispenshilikpen tәrbiyeleuimiz qajet. Múny Elbasy әrdayym aityp keledi. Keler jyly Qazaqstan halqy Assambleyasyna 20 jyl tolady. Júmysy tiyimdiligin kórsetip otyrghan osynday instituttyng barlyghy biz ýshin maqtanysh. Onyng júmysyn jandandyrugha qoldan kelgenshe ayanbaymyz.
QOSTANAY.
Últty úiytar sóz
Pavel MAGLELIY,
Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi.
Men ózim Elbasynyng qanday da alqaly jiynda sóilegen sózin qalt jibermeuge tyrysamyn. Sebebi, Preziydent auzynan shyqqan sóz qashanda ilkimdi isterge úlasyp jatady. Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Núr Otan» partiyasy Sayasy kenesining keneytilgen otyrysyna qatysyp, sóilegen sózinen keyin-aq, ile-shala Elbasynyng Qazaqstan halqyna kezekti Joldauyn úsynatynyn estigende teledidar aldynan úzay almay qalghanym ras. Joldauda ne aitylar eken degen qyzyghushylyq boyymdy biyledi. Qashanda halqynyng qamyn oilaytyn Elbasy әlemde bolyp jatqan almaghayyp oqighalardy saralay kelip, halyqqa Joldauyn jyldaghydan erterek jetkizudi jón kórgenin kóregendik emes dep kim aita alady. Núrsúltan Ábishúlynyng ózining Qazaqstan halqyna kezekti Joldauyn «Núrly Jol – bolashaqqa bastar jol» deui de tegin emes ekenin ony teledidardan kórip, Elbasyn tyndaghannan keyin aiqynyraq týsine týstim.
Joldauda Elbasy elimizdi ekonomikalyq daghdarystan qiyndyqtargha úryndyrmay alyp shyghudyng sara joldaryn aiqyndap, basym baghyttaryn belgilep berdi dese de bolady. Zeynetaqyny, enbekaqyny kótermegenmen, ony tómendetpey ekonomikalyq daghdarysty enserip alugha baghyt ústalatynyn aitty. Daghdarystyng uaqytsha ekenin, ony enseruding joly qarastyrylatynyna sendirdi. Egemen elimiz alghan biyikter men tabystar últaralyq tatulyq, ózara kelisim men birlikting arqasynda kelip otyrghanyn jastardyng oiyna siniru kerektigi turaly pikiri de kópting kónilinen shyqty dep oilaymyn. Býgin elimiz baghyt ústap otyrghan «Mәngilik El» boludyng núrly jolynda barsha qazaqstandyqtar júmylghan júdyryqtay qimyldap, ortaq Otanymyzdyng gýldenuine ýles qosuy kerek deui de oryndy. Bolashaq – jastardyng qolynda ekeni de shyndyq. Joldauda agha úrpaqtyng qolymen jasalghan qúndylyqtardy kózding qarashyghynday saqtau qajettigine manyz berdi. Alda atap ótiletin Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyn, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng 20 jyldyghy, Qazaqstan memlekettiligining týpqazyghy Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy siyaqty merekelerdi qazaqstandyq patriotizmdi qalyptastyru baghytynda úiymdastyru turaly oilary da útymdy.
Elimizding basty qúndylyghy eldegi beybitshilik pen birlik, ekonomikanyng túraqtylyghy, etnosaralyq tatulyq pen toleranttylyq ekenin jastar týsinui tiyis. Otbasyndaghy bereke, adamdardyng qauipsizdigi, enbekpen qamtamasyz etilui, yaghny beybit ómirding irgetasynyng beriktigi sayyp kelgende tynyshtyqqa tәueldi ekenin eshqashan úmytugha bolmaydy. Elbasynyng «Núrly Jol – bolashaqqa bastar jol» atty Qazaqstan halqyna Joldauy bizding elimizding ertenining jarqyn, bolashaghynyng baqytty ekenine taghy da sendire týsti. Elimizding Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Joldauy әrbir adamnyng ómirine әser etuimen de baghaly. Búl Joldauda algha qoyylghan mindetterdi yntymaghymyzdy úiyta týsetin, ilgerileuimizge serpin beretin, ruhany janghyrugha jaghday jasaytyn núrly jol dep bilu kerek.
Aqtóbe oblysy.
Túrmystyq әleuetke basa nazar audaryldy
Tamara ELGELDIYEVA,
Almaty qalalyq «Strugurash» moldovan etnomәdeny birlestigining jetekshisi.
Qazaqstan halqynyng aldyna ýlken maqsat pen naqty qarjy bólingen tapsyrmalardyng mýdirissiz oryndaluyn talap etken Elbasy Joldauy Qazaq elining azamaty retinde meni ýlken tolghanysqa jetelep, ómirlik qadamyma serpin berdi. Orta jәne shaghyn bizneske qarastyrylatyn jenildetilgen nesiyeler, 2014-2015 jyldargha negizdelgen ekonomikalyq ósim men júmyspen qamtu baghdarlamalary, kólik jәne logistika, industriyaldy jәne energetikalyq infraqúrylym, túrghyn ýi-kommunaldyq salasyn jetildiru, EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesi ýshin salynatyn jana keshender sekildi el ekonomikasy men sayasy túraqtylyghy ýshin manyzdy tapsyrmalar qarastyryldy.
Memleket basshysy elding ishki mәselelerin jetik bilgendikten jyl sayynghy ózining kezekti Joldaularynda qazaqstandyqtardyng túrmys әleuetin jaqsartu mәselesine erekshe kónil audarumen keledi. Ol kisining algha qoyghan maqsattary men mindetteri el basshylyghynda jýrgen azamattardyng kýndelikti tikeley atqarugha mindettelgen naqty sharualar. Sondyqtan da, Elbasynyng búl Joldauynda da әrbir el azamattary atqarugha tiyis mindetter naqty joldanyp otyr.
«Últtar dostyghy – bizding tynys-tirshiligimiz!» dep bir sózinde Elbasy atap aitqanday, bizder bir shanyraq astynda tatu-tәtti ghúmyr keship jatqan úrpaqpyz. Eldegi tatulyq pen túraqtylyqty saqtap, bayandy etuimiz ýshin әrqaysymyz ayanbay enbek etuge tiyistimiz. Beybit ómir belesinen kóz jýgirte otyryp biz óz basshymyzdy qúrmetteymiz jәne maqtanysh etemiz. Sol sebepten de, Preziydentting әr Joldauyna jedel ýn qatyp, syndarly bagha beruge talpynamyz.
Elbasy keler jyldy Qazaqstan halqy Assambleyasynyng jyly dep jariyalady. Kóptegen últ ókilderining basyn qúraghan Assambleyagha 20 jyl tolyp otyr. Birneshe buyndy bauyrmaldyq pen tuystyq sezimge tәrbiyelegen beybitshilikting qazaqstandyq ýlgisi óz jemisin berip keledi. Elimizdegi ózge etnostyq mәdeny birlestikter de búl Joldaugha azamattyq qoldauyn tanytyp, perzenttik ýn qatady dep senemin.
ALMATY.
Syn saghatta jasalghan baghdar
Rahman ALShANOV,
ekonomika ghylymdarynyng doktory.
Búl Joldau búghan deyingi joldaulardan erekshe jaghdayda joldandy. Búryn Parlamentte jasalatyn mәlimdeme búl joly «Núr Otan» partiyasy Sayasy kenesining keneytilgen otyrysynda halyqqa jol tartty. Múnyng erekshe bolatyndyghy da sol – dәl qazir halyqaralyq ahual sayasy maghynagha keninen boy aldyrghan tústa eldegi sayasy partiya minberinen halyqqa sóz baghyttau kóp jaghdayda mәselege terenirek nazar audarta týsedi.
Álemdegi ekonomikalyq bәsekelestik býgingi tanda sayasy teketireske ainalyp bara jatyr. Amerika men Europanyng Reseyge jasap otyrghan sanksiyalary, Resey men Qytaydyng tyghyz qarym-qatynas ornata bastauy, mine, búlardyng bәri qarqyndy damugha bet alghan bizding elimiz ýshin shúghyl sheshimder men saliqaly tәuekelderge dayyn boluymyzdy eskertkendey. Elbasy búl Joldauynda búghan deyingi jolgha qoyylghan reformalardy ilgeri bastyryp, әleumettik salany qoldau jәne halyqtyng kýnkóris әleuetin arttyru, jastargha jaghday jasau sekildi kóptegen strategiyalyq qadam jasaudy algha qoyyp otyr. Onyng syrtynda el ómirine jana tehnologiyalardy keninen engizip, innovasiyalyq janalyqtardy etene qoldanuymyz qajet.
Memleket basshysy búghan deyin Qazaq eli kóptegen ekonomikalyq-qarjylyq daghdarystardan jaqsy shyghyp ýlgergenin, endigi jerde býkil әlem bolyp bastan ótkeretin ózge de ekonomikalyq qiynshylyqtargha dayyn boluymyz kerektigin aitty. «Núrly Jol – bolashaqqa bastar jol» dep atalatyn búl Joldauda aitylghan mәselelerding barshasyna әsirese partiya belsendileri sergek qarap, algha qoyylghan ortaq mindetterdi búljytpay oryndaugha kýsh salu kerektigin menzedi. Qolda bar resurstardy ekonomikalyq jetistikterge jetu jolynda tiyimdi júmsaudy núsqap otyr.
ALMATY.
Keleshek kelbetin kóremiz
Quat BAYMYRZAEV,
Qostanay memlekettik pedagogikalyq instiytutynyng rektory, professor.
Býgingi uaqyttyng kýrdeliligi sol, onyng ýdesinen shyghyp, ilese biluimiz qajet. Sonda ghana bolashaghymyz sәuleli bolmaq. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna arnaghan «Núrly jol – bolashaqqa bastar jol» atty Joldauymen tanysa otyryp, osynday oigha keldim. Núrsúltan Ábishúly uaqyttyng ýnemi ekonomikalyq josparlarymyzgha týzetu engizip otyratynyn eske saldy.
«Ýidegi oidy bazardaghy naryq búzady» degen ghoy halqymyz. Álemde 2007 jyly bastalghan qarjy daghdarysynyng syzy әli ketken joq. Elbasy bastaghan ekonomikalyq sayasattyng arqasynda 2007-2009 jyldardaghy qylbúrau qiyndyqtan Qazaqstan aman shyqqan bolatyn. Odan keyingi jyldary damu baghdarlamalary Qazaqstandy ozyq 30 elding qataryna qosudy mindettegen edi. Qazir elimizge әlemdi sharpyp otyrghan qarjy daghdarysynan ainalyp ótu әri damu mindeti qoyylyp otyr. Uaqyttyng kýrdeliligi de osy bolsa kerek. Osy joldauda Elbasy jana ekonomikalyq sayasatty jariyalady. Onda qarjy daghdarysyna qarsy sharalarmen qatar, elding damuy jәne әleumettik kórkengimiz qamtylghan. «Núrly Jol» Jana Ekonomikalyq Sayasaty – әlemdegi damyghan 30 elding qataryna kiruge jasalghan ghalamat qadam» – dep kórsetti Elbasy Joldauynda. Bolashaqty boljay biletin basshymyzdyng syndarly sayasaty arqasynda qazaqstandyqtar bolashaqqa senimdi otyr.
Núrsúltan Ábishúly Qazaqstan halqyna arnaghan Joldaularynyng barlyghynda jastardyng elding erteni ekenin naqtap aitady. Mәngilik El iydeyasy jastardyng jastanyp jatar qúndylyghy boluy kerek. Biz ústazdardy dayyndaytyn bilim ordasy bolghandyqtan, Elbasy aitqan Mәngilik El úghymyn jas úrpaqtyng tәrbie tiregi etip alamyz. Býgingi student, ertengi jas maman elin sýise, eli men jerin kórkeytu onyng qolynan әbden keledi. Ár jas ózining mengergen mamandyghy arqasynda elining damuyna ýles qosugha úmtylady. Joldau da osyghan baghyttaydy.
QOSTANAY.
Jinaqylyq pen jýielilik – tabys kilti
Qayrat AUGhALIYEV,
Zerendi audandyq mәslihatynyn
hatshysy, «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi.
Býgingi qogham saghat pen kýnning qadirin biludi algha shyghardy. Kýtken de, kýtpegen de ózgerister qas-qaghymda kórinis berip jatyr. «Núr Otan» partiyasy Sayasy kenesining keshegi keneytilgen otyrysynda Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna dәstýrli Joldauyn erte jariyalauynyng mәnisin de osydan angharugha bolady.
Elbasynyng sózimen aitqanda: «2007 jyly bastalghan dýniyejýzilik daghdarys ózining qiyn jaghdaylaryn әli tәmamdaghan joq. Sol daghdarys әli kýnge deyin jýrip jatyr. Onyng saldaryn biz kórip otyrmyz… Biz osyghan qarsy shara qoldanuymyz kerek». Múnyng ózi qolgha alar isting orasan manyzdylyghyn, jospar-jobalarymyzdyn, kýndelikti qam-qareketterimizding naqtylyghyn bildirip, qadamdarymyzdyng jinaqylyq pen jýielilikke qúryluyn talap etedi. Ýkimetke ne isteu kerektigin dayyndap, ózderining sharalaryn әzirlep, Jana jyldyng alghashqy kýninen bilek sybanyp iske kirisuine mýmkindik berilip otyr. Osy «mýmkindik» beriluinen-aq mindetterding meylinshe auyrtpalyghyn bayqay alamyz.
Elbasy Joldauyn «Núrly Jol» atap otyr. Adamzat qoghamynyn, tәuelsiz elding joly әrqashan danghyl emestigin anghartatyn atau búl. Barshamyz júmyla kirisetin endigi mindet – jolymyzdyng núr men shuaqqa bólenuin qamtamasyz etu. Búl orayda, ózining 20 jyldyghyn jana atap otyrghan jergilikti mәslihattargha jýkteler mindetter salmaqty bolmaqty. Biz halyq mýddesin ardaq tútamyz. Qoghamnyng damu ýrdisindegi kókeykesti, әleumettik manyzdy mәseleler halyq qalaulylarynyng kýndelikti nazarynda ústalady. Ókiletti organ qúrylghaly beri Zerendi audandyq mәslihatynyng 160 sessiyasy ótkizilip, onda 1150-den astam ózekti súraqtar qaraluy sózimdi dәleldey týsedi. Deputattarymyzdyng barlyghynyng «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi ekendigi el aldyndaghy jauapkershilikti kýsheyte týsedi.
Joldau – qogham damuynyng basty qújaty. Býgingi jetistikterimiz Joldau mindetterining tiyanaqtylyghynan, onyng jýzege asyryluyndaghy ruhany jәne qarjylyq naqty negizdiliginen kórinis beredi. Sondyqtan, jana Joldau qaghidattaryn jýzege asyrugha bólingen qarjygha halyqtyq baqylau boluy tiyis degen pikirdi qoldaymyn. Yaghni, Últtyq qordan bólinetin qarjynyng tiyimdi kәdege jaratyluyn barsha halyq jiti baqylap otyruy qajet. Óitkeni, ashyqtyq pen senim bar jerde serpilis bolady.
Aqmola oblysy.
Túrghyn ýy mәselesi týpkilikti sheshilmek
Sәulet SAHIYEV,
«Syr media» JShS janyndaghy aqparattyq-taldau ortalyghynyng basshysy.
Dýrkin-dýrkin ainalyp soghyp jatqan qarjylyq daghdarys Qazaqstandy ghana emes, býkil әlemdi ekonomikalyq baghytyn qayta qarap, damu jolyn jәne bir elekten ótkizip aludy talap etip otyr. Múnday jahandyq qúbylys bizdi de syrt ainalyp ótpeydi. «Jút jeti aghayyndy» demekshi, búghan Resey men Europanyng bir-birine alma-kezek sanksiya jariyalap jatqanyn qossanyz, onda jaghdaydyng kýrdeli ekenin týsinesiz. Sondyqtan bolsa kerek, Elbasy dәstýrli Joldauyn jyldaghydan erte jariyalap, Ýkimetke etek-jenin jiyp, naqty baghdarlamalar tizbesin jasau ýshin uaqyt berdi. «Núrly Jol – bolashaqqa bastar jol» dep atalatyn biylghy Joldaudan eng aldymen elding jaghdayy, mynaday alasapyran kezende halyqty eshqanday qiynshylyqqa úryndyrmay, aman alyp shyghu basty mindet retinde qoyylyp otyr. Daghdarys jaghdayynyng ózinen payda tauyp, elding әleumettik ahualyn týzeu kózdelgen. Ol ýshin osyghan deyin Últtyq qorgha jinalyp kelgen qarjyny útymdy paydalanyp, el ekonomikasyn әlsiretpeu oilastyrylghan.
Osy orayda, Elbasy «Ýkimetke Últtyq qordan bólingen qarjynyng tiyisti baghyttar boyynsha tiyimdi jәne oryndy júmsaluyn qamtamasyz etudi jýkteymin. Árbir tengening qatang súrauy bolady» dep naqty aitty. Múny budjetting aqshasyn atasynan qalghan múraday kóretin adamdargha jasalghan qatang eskertu dep týsindik. Óitkeni, «jau jaghadan alghanda, bóri etekten tartypty» degenning keri kelmeui kerek. Últtyq qordan alynghan әrbir tiyn eseptelinip, óz ornymen júmsalghan jaghdayda ghana Elbasy úsynyp otyrghan «Núrly Joldyn» ýdesinen shygha alamyz.
Joldaudaghy halyqty quantqan eng basty jaghday dep baspana mәselesi boyynsha jasalatyn reformany atap aitar edik. Elimizde payyzdyq mólsheri tómen jәne bastapqy jarnasy tólenbeytin jana baghdarlama iske qosylatyn boldy. Elbasy «Bizde qoljetimdi baspana boyynsha kóptegen әdister bar. Endi bizge ony basqa qyrynan qarau kerek. Memleket әleumettik arendalyq baspana salyp, ony halyqqa satyp alu qúqyghymen úzaq merzimge jalgha beretin bolady. Qazirgi jýie qomaqty qarjyny talap etedi. Bastapqy jarnany tóletkizedi, sodan keyin bankter kiriptarlyq payyzdardy bekitedi, yaghny onyng dengeyi 20 payyzgha jetedi. Adamdar ony tóleuge qauqarsyz jәne problemalar tuyndaydy. Búl baghdarlamalar qalady, olar dәuletti adamdar ýshin qalypty. Al jana baghyttaghy baghdarlamany jas otbasylar men baspanagha zәru azamattar ýshin jasap jatyrmyz», – dedi. Búl baghdarlama bolashaqta Qazaqstandaghy baspana mәselesin tolyqtay sheshedi dep senemiz.
QYZYLORDA.
Kәsipkerlerge kezekti qamqorlyq
Rayhangýl SATABAEVA,
Pavlodar oblystyq kәsipkerler palatasynyng diyrektory.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ózining Qazaqstan halqyna kezekti Joldauyn arnay otyryp, memleket damuynyng jana baghyttaryn aiqyndap berdi. Búl rette, negizgi basymdyq otandyq ekonomikanyng ósimine berilip otyr.
Núrsúltan Ábishúly kezekti mәrte bizneske beyjay qaramaytynyn dәleldedi. Jәne onyng damuyna qolayly jaghday jasau kýn tәrtibinde túrghan basty mәselelerding biri ekenin jetkizdi. Búl maqsatqa elmen eldi baylanystyratyn, ónirler arasyndaghy kýre tamyr sanalatyn joldar torabyn retke keltiru arqyly qol jetkizudi úsyndy. Joldar qúrylysy qosymsha 200 myng jana júmys oryndaryn ashyp qana qoymay, Qazaqstandaghy óndirushi kәsiporyndardyng qarqyndy damuyna mýmkindik beredi. Óniraralyq biznes әriptestikke keninen jol ashylady. Múnyng barlyghy biznesting kóptegen ózekti mәselelerin sheshuge kómektesedi.
Aghymdaghy jyly Últtyq qordan otandyq biznesti qoldaugha bólingen 100 mlrd. tenge tabysty iygerilip, shaghyn jәne orta kәsipkerlikting iygiligine júmsaldy. Osylaysha biznes memleketting qoldauyn údayy sezinip keledi. Aldymyzdaghy jyldan bastap osy baghytqa taghy 500 mlrd.tenge bólinetini belgili bolyp otyr. Búl biznesti taghy bir serpiltip tastaytyny anyq.
Barsha Qazaqstan, sonyng ishinde elimizding kәsipkerlik sektory da 2015 jyly jana ekonomikalyq sayasat jaghdayynda damityn bolady. Shaghyn jәne orta biznesti tekseru tәrtibi tolyghymen ózgeredi. Ákimshilik kedergiler, burokratiya azaya týsedi. Múnda Últtyq kәsipkerler palatasynyng eseli enbegi jatqanyn atap ótken jón.
Oblystyq kәsipkerler palatasy biznes salasyna qatysty 30 memlekettik qyzmetke qoghamdyq monitoring ótkizdi. Birqatar kemshilikter anyqtalyp, olar býginde «jónge» keltirilude.
Osy orayda, Qazaqstannyng barsha biznes-qauymdastyghy el damuynyng jana baghyty – «Núrly Jol» ayasyndaghy maqsat-mindetterdi jýzege asyrugha kýsh biriktirui tiyis.
Pavlodar.
Halyqtyng qamy birinshi orenda
Ábilqasym DOSBOLOV,
Ontýstik Qazaqstan oblystyq mәslihatynyng deputaty.
Elbasynyng halyqqa Joldauyn asygha kýtetinderding qatarynanbyz. Alghashqy jyldary «biyl ailyqqa qansha qosady, zeynetaqym kóbeye me, qanday jenildikter bar?» dep jeke bas paydasy túrghysynan qaraytyndar qatary kóp bolatyn. Qazir ol azaydy. Qazaqstan – zayyrly memleket, ekonomikasy men әleueti artqan jaghdayda jaqsylyqtar kýttirmeydi. Búghan elding kózi jetti.
Búl jolghy Joldau da bizdi qatty marqaytyp otyr. Elbasynyng kóregendiligi әlemdik daghdarystyng aldyn alghandyghy der edim. Últtyq qor qúryp, oghan qarjy jinaqtady. Joldauda әleumettik salagha ýlken kónil bólinip otyr.
«Ýii joqtyng – kýii joq» deydi halqymyz. Ipoteka siyaqty tәsilder ýisizderdi pәterli ete almady, zardaby qatty bilindi. Endi Ýkimet qazynasynan qarjy bólinip, arendalyq baghyttaghy túrghyn ýiler salynbaq. Tólemi orta sharuanyng qaltasyn qaqpaydy. Tóle de, ýili bol. Qarjyng jinaqtalyp jatsa, kirisin eseptep satyp al. Búl, әsirese, jas otbasylargha ýlken kómek bolady. Ekinshiden, «Núrly Jol» atty jana ekonomikalyq sayasatty qamtityn Joldauda memleketti әlemdik daghdarys saldaryna soqtyrmay aman alyp ótuden bólek, el birligi nazargha qatty alynghan. Úly babalarymyz aitqanday, «birlik bar jerde tirlik bolady».
Keler jyly Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy, Qazaqstan halqy Assambleyasy men Konstitusiyamyzdyng 20 jyldyghy, Úly Jenisting 70 jyldyghy atalyp ótiledi. Búl – qazaq halqynyn, bauyrmal qazaq halqynyng qoltyghyn panalaghan barsha últtar men úlystar ókilderining tarihy merekesi.
Elimizde «Batys Europa – Batys Qytay» avtomagistrali salynyp bituge az qaldy. Respublikalyq, oblystyq baghynystaghy joldardy qosqanda qosymsha 200 mynday adamgha júmys tauyp bere alsaq, kósegeng kógerdi degen osy.
Elbasynyng biylghy Joldauy halqymyzdyng Mәngilik Elge ainalatyndyghyna nyq sendirdi.
ShYMKENT.
Syndarly qújat
Ábdimanap BEKTÚRGhANOV,
I.Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiytetining rektory,
zang ghylymdarynyng doktory, professor.
Jahandyq daghdarystyng elimizge tiygizer qaupin seyiltu maqsatynda Elbasy biylghy Joldauyn erte jariyalap otyr. Búl, birinshiden, elim dep jany kýigen Elbasynyng elgezektigi bolsa, ekinshiden, jahanda bolyp jatqan sayasy ahualdy tereng talday alatyn sayasatkerliginin, qyraghylyghynyng nәtiyjesi.
Jaqynda ghana Úlytaudaghy súhbatynda qazaq elining tarihy damuyna erekshe toqtalghan bolatyn. Mine, býgin Qazaqstan halqyna arnalghan «Núrly Jol» Joldauynda «Mәngilik El» iydeyasynyng strategiyalyq naqty baghdarlamasyn jasap kórsetti. Elbasynyng atap ótuinshe, jana sayasat elimizding qúrylymdyq reformalaryn odan әri jýzege asyrugha baghyttalatyn bolady. Jana ekonomikalyq sayasat halyqtyn, әsirese, әleumettik túrmysyn jaqsartugha baghyttalghanyn kóremiz. Búghan deyin de daghdarystan shyghudyng kiltin úsynghan Elbasynyng arqasynda halqymyz qysylyp-qymtyrylyp kórgen emes. Áleumettik jaghdayy bolsyn, ekonomikalyq kórsetkishi bolsyn, artpasa tómendegen joq. Janadan ashylyp jatqan júmys oryndary, shaghyn jәne orta biznesting damuy qarapayym halyqtyng kýnkóris ólshemin ósire týsti. Búghan songhy ýsh jyl ishinde elimizdegi jan basyna shaqqandaghy aqshalay tabys 22 payyzgha artyp, jalaqy 21 payyzgha óskendigi, 2011 jyldyng shilde aiynan bastap, baghdarlama boyynsha 400 mynnan astam adam júmyspen qamtamasyz etilui dәlel bolsa kerek-ti.
Elbasy әr jyl sayynghy Joldauynda el damuynyng barlyq salasyn qamtyp, aldaghy jyldar ishinde qanday is atqarylatynyn jipke tizip beredi. Úlan-baytaq jeri bar bizding elimiz ýshin aldynghy qatarly zamanauy kóliktik infraqúrylym – jarqyn bolashaqqa aparar jol. Ol ekonomikamyzdyng damuyna jәne ekonomikamyzdy innovasiyalyq damu satysyna kóteretin strategiyalyq manyzy bar infraqúrylym. Elbasymyz kóliktik infraqúrylymmen qatar, әleumettik manyzy zor, býkil ekonomikamyzdyng kýre tamyry bolatyn energetikalyq, kishi jәne orta kәsipkerlikti damytu, túrghyn ýi, әleumettik, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq infraqúrylymyn damytu mәseleleri boyynsha naqty baghdarlamalar úsyndy.
«Ýii joqtyng kýii joq» demekshi, baspanasyz jýrgen túrghyndardy ýimen qamtamasyz etuding joldaryn Elbasy osy Joldauda pysyqtay týsti. «Arendalyq baspana qúrylysy túrghysyndaghy qadamdardy qayta qarastyru kerek. Bizde qoljetimdi baspana boyynsha kóptegen әdister bar. Elimizde túrghyn ýi-qúrylys jinaq jýiesi, ipoteka, arendalyq baghyttar qamtylghan. Endi bizge basqa qyrynan qarau kerek. Memleket әleumettik arendalyq baspanany salyp, ony halyqqa satyp alu qúqyghymen úzaq merzimge jalgha beretin bolady. Qazirgi kezde qoldanystaghy jýie qomaqty qarjyny talap etedi. Bastapqy jarnany tóletkizedi, sodan keyin bankter kiriptarlyq payyzdardy bekitedi, yaghny onyng dengeyi 20 payyzgha jetedi. Adamdar ony tóleuge qauqarsyz jәne problemalar tuyndaydy. Búl baghdarlamalar qalady, olar dәuletti adamdar ýshin qalypty. Al jana baghyttaghy baghdarlamany jas otbasylar ýshin jәne baspanagha zәru azamattargha jasap jatyrmyz», – dedi. Áriyne, búl әdis, әsirese, jastar ýshin, әleumettik jaghdayy orta otbasylary ýshin óte qolayly bolar edi. Osy jýie kýshine ense, baspana esh deldalsyz, meylinshe tómen payyzben berilip, ýidi satyp alu qúny tómendetilip, bastapqy jarnagha tyiym salynar edi. Múnan artyq qanday qolayly jaghday kerek.
Últtyq qordan qomaqty qarjy ajyratu mәselesi de býginde pisip-jetilgendigi kórsetildi. Qosymsha 500 mlrd. tenge qarjy Últtyq qordan bólinetin bolsa, sonyng 100 mlrd. tengesi biznesti qarjylandyrugha, 250 mlrd. tenge banki jýiesine, jana investisiya baghytyna 80 mlrd. tenge, EKSPO-2017 últtyq kórmesine 40 mlrd. tenge bólu kózdelgen. Halyqtyng әleumettik túrmysyn kóteruge 70 mlrd. tengening 20 mlrd.-y balabaqsha qúrylysyna bólinetin bolady. «Ekibastúz – Semey – Óskemen – Aqtoghay – Taldyqorghan – Almaty» baghytyndaghy joghary kerneuli elektr jýiesin tartu qúrylysyn tiyimdi jýrgizu órkeniyet baghytyndaghy iygi sharalardyng eng jemistisi bolmaq. Elbasy Qazaqstannyng әlemde eng damyghan 30 elding qatarynan kórinuinde eng bastysy halyqtar biriliginde ekenin aita kelip, kelesi 2015 jyldy Qazaqstan halqy Assambleyasy jyly dep jariyalady.
Ghalamshardaghy damyghan memleketter býginde Qazaqstannyng әlemdik daghdarystyng aldyn aluda pәrmendi jospar qúryp, iske asyratynyna senimmen qaraydy dep oilaymyn. Sebebi, bizdegidey halyqtar dostyghy, últaralyq, din aralyq kelisim ózge memleketterde kem de-kem. El túrghyndarynyng aldyndaghy býgingi basty maqsat – tәuelsizdik alghan jyldardan beri qol jetkizgen iygilikterdi odan әri úlghaytyp, keleshek úrpaqtyng ómir sýruine qolayly jaghday tudyru. Kóregen Elbasymyz osynyng barlyghyn óz Joldauynda naqty týrde atap kórsetti. Búl Joldau tek qana alda bolatyn 2-3 jyldyq daghdarystan shyghudyng joly ghana emes, Qazaqstannyng týpki damuynyng baghdary dep aitar edim.
Jetisu memlekettik uniyversiytetining újymy Elbasynyng «Núrly Jol» halyqqa Joldauyn qyzu qoldaydy. Núrsúltan Ábishúlynyng «Bizding qazirgi jastar 90-jyldardaghy daghdarysty, el basyna týsken auyrtpalyqty aitarlyqtay seze qoyghan joq. Tәuelsizdik jolyndaghy halqymyzdyng qajyrly enbegining arqasynda Qazaqstannyng dýniyege tanylghanyn tereng bile me eken? Olar zaman osylay órkeniyetti boluy kerek dep oilaytyn shyghar. Bәlkim búl jaqsy da shyghar, jastarymyzdyng baqyty, bolashaghy ýshin kýresip jatqanymyz joq pa?» degen sózderi bizderdi óte tolghandyrady. Uniyversiytet oqytushylary jas úrpaqtyng qazaqstandyq patriotizmin damytuda, olardy eljandylyqqa, adamy qúndylyqqa tәrbiyelep, eli ýshin qyzmet etuge ýiretude Elbasy Joldauyn basshylyqqa alatyn bolady.
Negizi biz baqytty elmiz, baqytty túrghyndarmyz. Jarqyn bolashaq ýshin qajetti maqsat-mindetterdi El Preziydenti saralap, jiktep, qalay jýzege asyru qajettigin kórsetip beredi. Bizding úly maqsat – Mәngilik El boludyng jolynda júdyryqtay birigip, әrkim óz salasy boyynsha adal enbek etu ghana.
TALDYQORGhAN.
Mýmkindikter kezeni
Álibek Alpysbaev,
«Arselor Mittal Temirtau» AQ metallurgi.
Men Temirtaudaghy metallurgiyalyq kombinatta enbek etushi jas júmysshylardyng birimin. Taghdyr osy alyp kәsiporyn ómirimen birge tynystaudy mandayyma jazghanyna quanyshtymyn. Elbasy N.Á. Nazarbaev shyndalghan ortada júmys isteu ózim sezetindey talay zamandasymnyng armany bolsa, soghan qol jetkendikti ýlken mәrtebe sanaymyn. Búdan birer jyl búryn Preziydentimizding kombinatta bolghan kezinde bizben kezdesip, metallurg mamandyghyn tandap aluymyzgha razylyq bildiruine erekshe marqayyp qalghan edik.
Kәsiporynnyng qalypty jaghdayda óndiristi damytyp otyruy Núrsúltan Ábishúlynyng qamqorlyghy arqasynda ekenin jaqsy bilemiz. Álemdegi ekonomikalyq qiyndyqtargha qaramastan qadamy nyq, algha qoyghan mindetteri aiqyn. Jana synaqtargha tótep beruine de senimimiz berik. Memleket basshysynyng jana Joldauyn әriptesterimmen birge tyndau kezinde aldaghy ózekti mәselelerdi sheshu joldarynyng naqty kórsetilui bolashaqqa degen senimdi odan sayyn biyiktete týsti.
Biylghy Joldaudyng el ekonomikasynyng infraqúrylymdaryn jaqsartugha baghyttaluy uaqyt talaby ekeni, әlemdegi ekonomikalyq jaghday әli de onala qoymay otyrghan shaqta tiyisti sharalar aldyn ala oilastyrylyp, úsynyluy kóregendik sayasattyng jalghasy bolyp tabylady dep sanaymyz. Elbasynyng әrbir Joldauy aldaghy maqsattardy aiqyn kórsetuimen erekshelenedi. Búl joly innovasiyalyq industriyalandyru trendin týzu әri kýsheyte týsu, qamtymdy ekonomika qúru, shaghyn jәne orta biznesti memleketti industriyalyq jәne әleumettik túrghyda janghyrtudyng basty qúraly retinde damytu, qazaqstandyqtardyng әluetin eseleytin tyng mýmkindikter jasau siyaqty ózekti mәseleler kórsetilui ósip-órkendeuge zor serpin bereri sózsiz. Sondyqtan Elbasynyng jana Joldauyn jyly qabyldadym. Metallurgter qauymy elimizding kórkengi men gýldenui ýshin jana baghytty qoldaytyndyghy anyq.
TEMIRTAU.
Ýmit senimge bastaydy
Aydar ÁBDIRAMANOV,
Oral óniri oralmandary qoghamdyq birlestigining tóraghasy.
Adamnyng alansyz ómir sýruine eng qajetti faktordyng biri – baspana. Ýii joq adamnyng kýii de bolmaydy. Jayly pәterge qol jetkizude, osy kezge deyin oralmandar biraz kedergilerge kezdesip kelgeni jasyryn emes. Óitkeni, búghan deyingi iske asqan túrghyn ýy baghdarlamalarynda bizderding mýmkindigimizden joghary sharttar jii kezdesetin. Ózgesin aitpaghanda, túrghyn ýy alu jónindegi bastapqy jarnanyng ózi bizderdi biraz túqyrtyp tastaytyn. Ekinshiden, ipotekalyq nesiyege berilgen ýilerding payyzdyq mólsherlemesining tym joghary boluynyng ózi armanymyzdy alystata týsetin.
Bir sózben aitqanda, ýy aludan ýmitimiz az edi. Elbasynyng keshegi elding damuyn aiqyndap bergen Qazaqstan halqyna Joldauynan keyin ýmit pen senim oty qatar tútandy. Respublikada aldaghy eki jyl ishinde әleumettik ýiler túrghyzugha últtyq qordan 180 milliyard tenge bólinetindigi jónindegi Elbasynyng sózin kózimizge jas ala otyryp tyndadyq. Bizdi qatty qapalandyryp jýrgen bastapqy jarna da joyylatyn bolypty. Taghy bir quanyshty jayt – jalgha berilgen ýilerding belgili bir uaqyty belgilengen edi. Sol uaqyt kelgende jalgha alyp otyrghan ýiimizdi bosatyp beruimizge tura keletin. Elbasy óz Joldauynda atap kórsetkendey, endi búghan eshqanday shekteu joq. Óz uaqyty kelgende ýy ózimizdiki bolyp qala bermek. Ipotekalyq nesie mólsherining eki payyzdan aspaytyn bolghany da mýmkindigi shekteuli oralmandar ýshin óte qolayly bolyp otyr.
Elbasy tarapynan kórsetilgen múnday әleumettik qamqorlyq bizderdi alansyz enbek etuge, egemen elimiz ben qazaqstandyq qoghamgha paydaly istermen shúghyldanuymyzgha alghyshart qalaydy. Elin sýigen, óz halqyna әleumettik qoldau men qamqorlyq tughyzudy әrkez nazardan tys qaldyrmaytyn Núrsúltan Nazarbaevtay basshysy bar elding tuy eshqashan jyghylmaq emes.
ORAL.
Memlekettik qoldau degen, mine, osy
«Jas Otan» jastar qanaty Atyrau oblystyq filialynyn
atqarushy hatshysy, Atyrau qalalyq mәslihatynyng deputaty.
Jastar – tәuelsiz elimizdi әlemge tanytqan, sonymen birge, býgini men ertenin enselendirushi, kóshbasshylyq, kóregendilik qasiyetimen әlemdik iri sayasatker dengeyine kóterilgen Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng sayasatyn qoldaytyn birden-bir izbasary. Keshe Elbasynyng Qazaqstan halqyna arnaghan «Núrly Jol» atty Joldauyn tynday otyryp, ózimizge ýlken mindet jýktelgenin úghyndyq.
Elbasy búl Joldauynda әlem elderi kezigip otyrghan daghdarystan Qazaqstan halqyn aman-esen alyp shyghyp, zeynetaqy men jalaqy kólemin kemitpeuding manyzdylyghyna airyqsha toqtaldy. Shyndyghynda, Elbasy Batys elderi men Reseyding bir-birine týrli sanksiyalar salu arqyly әlem ekonomikasyna ýlken qiyndyq keletinin jasyrghan joq. Tayau Shyghystyng da ekonomikasy әli túraqtala qoyghan joq. Mine, osynyng bәrining Qazaqstan ekonomikasyna qanshalyqty әseri bolady? Áriyne, biz derbes elmiz, biraq әlem elderimen ekonomikalyq baylanys ornatpay, tomagha-túiyq otyra almaymyz. Endeshe, jan-jaghymyzda bolyp jatqan san aluan daghdarystyng aldyn alugha qarsy sharalardy iske asyrudyng qajettigi tuyndaydy.
Eldi tyghyryqqa tiremey, halyqty qiyndyqqa úryndyrmay, býgingi ekonomikalyq órkendeuimizdi óristete týsetin keshendi baghdarlama qanday boluy kerek? Osy saualdy tarqatar bolsaq, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev el ekonomikasyn odan әri órkendetuding temirqazyqtay basty baghdaryn taygha tanba basqanday kórsetip berdi. Ekonomikanyng әr salasyna baghyttalatyn qarjy kólemin naqtylap, Ýkimetke qajetti qarjyny Últtyq qordan bóluge naqty tapsyrma jýktedi. Mәselen, shaghyn jәne orta biznesti jenildikpen nesiyeleuge 100 milliard tenge bólinedi.
Búl, naryqtyq ekonomikanyng jana sektory ýshin ýlken demeu emes pe? Óitkeni, býgingi naryqtyng talaby bayaghyday iri zauyttar arqyly emes, shaghyn jәne orta biznesti órkendetu arqyly ekonomikany túraqtandyrugha basym baghyt beriledi. Álemning bar eli osy jolmen ótip keledi. Bizding elimizde shaghyn jәne orta biznesti kýndelikti tirligine ainaldyrugha úmtylushylar kóp. Sonyng arasynda jastardyng qatary da kóbeyip keledi. Biznesting búl týri tek iri qalalarda ghana emes, audandarda, tipti auyldarda keng tarala týsude. Shaghyn jәne orta biznes ókilderi arasynda qúndylyqtarymyz ben tól mәdeniyetimizdin, qazaqy otbasy men ghasyrlardan ýzilmey kele jatqan dәstýrimizding tynysyn ashudy kózdegenderdi bayqap jýrmiz. Demek, elimizde әr azamattyn, әsirese, jastardyng erinbey, jalyqpay enbektenuine, el iygiligine qyzmet etuine taghy da ýlken qoldau jasalyp otyr. Búl jay ghana aita salynghan emes, Elbasynyn, memleketting tarapynan jasalghan manyzdy qoldau. Biz san ghasyrlardan beri ansaghan tәuelsizdigimizdi bekem qylugha talpynyp, sol jolda birneshe auqymdy isterdi atqaryp kele jatqan aibyndy elding úrpaghymyz. Bizding maqsatymyz – Tәuelsiz Qazaq memleketining egemendigin saqtau, elimizdegi ishki birlikti nyghaytyp, últtar tatulyghyna selkeu týsirmeu, eng bastysy – otandyq ekonomikany órkendetuge layyqty ýles qosu.
Bizding basty qúndylyghymyz – tól tarihymyz, mәdeniyetimiz, tilimiz, dәstýrli dinimiz. Qazaq – údayy biyikke samghatar asyl múratqa úmtylghan, bar baqytqa jetkizer enbekting qadirin bilgen úly halyq. Birligi men tatulyghy bekem, ekonomikalyq órkendeui algha aryndaghan elimizding jastary Elbasy jýktegen senimdi aqtaugha atsalysady, sóitip, maqsatymyzgha jetuge ýlesin qosa bererine tolyq senemin.
Atyrau oblysy.
Derekkózi «Egmen Qazaqstan» gazeti, 12.11.2014