Men osylay oilaytyn boldym. Keyingi kezderi. Óitkeni ýkimetimiz ýlken-ýlken ýmit artqan, halqymyz kәdimgidey qonyrayyp auzyna qaraghan  «jap-jaqsy» adamdarymyz «eki jep biyge shyghamyn» dep, ayaq astynan sottalyp ketetin boldy. Tipti keyde oilaymyn, qaybir jyldary preziydentimiz «luboyyndy» qolynnan jetektep otyryp, sotqa apara alamyn» dep bekerge aitpaghan eken ghoy dep. Bekerge aitpaghan. Men qarapayym halyqtyng birimin, sondyqtan osy qarapayym halyqtyng biri retinde «memlekettik qyzmettegi mafiyagha» mýlde senuden qaldym. El maqtaghan, «qyz jaqtaghan» jap-jas ministrlerimiz ben agenttik basshylary shetterinen «bez ocheredi» sottalyp ketip jatyr. Al endi sottalyp jatqan ýlkendi-kishili, úzyndy-qysqaly әkim-qaralardyng esebinde tipti de san joq. Hrapunovtyng týri anau – myrs-myrs kýlip Shveysariyada jatyr. Erlan Aryn degen ýlken ghalym, “svejiy» әkimimizding jaghdayy da jaqsy emes siyaqty: temir tordyng arghy jaghynda jantalasyp jatyr aq ter, kók ter bolyp – «reputasiyamnyng tazalyghyn dәleldeymin» dep.

Jә, bizding aitayyq degenimiz búl emes, bizding aitayyq degenimiz mynau: әkimderimiz sottalyp jatyr. Aqtalyp jatqan eshqaysysyn kórmedik. Mәselen, elimizdegi eng ýlken industrialdy qala bolyp sanalatyn, kenshi jazghandardyng astanasy dep atalyp ketken Qaraghandy oblysynyng búrynghy әkimi Bauyrjan ÁBDIShEV degen azamat ta sottalayyn dep jatyr. Arasha týseyik dep jatqan joqpyz, bizdin  zayyrly sotymyz birdene biletin bolsa, ya sottaydy, ya aqtaydy. Búghan bizding dauymyz joq. Aytayyq degenimiz, osy azamat ýstimizdegi jyldyng basynda aityp edi – Elbasynyng bastamasyna sәikes memlekettik baghdarlama boyynsha jas maman-otbasylargha jyl ayaghynda jap-jang ýy beriledi dep. El soghan senip edi, óitkeni BAUYRJAN әkim, jasyratyny joq, qatty júmys istep jatyr edi. Alla bolmasa, әkim ataulynyn  nazarynan tys qalghan osynau kenshiler astanasy Ábdishev kelgen bir jyldyng ainalasynda birden gýldenip sala berdi. Búl sózime el kuә. Al endi Aqtóbeden «abaysyzda» kelip qalghan NÚRMÚHAMBET әkim Bauyrjannyng bastaghanyn ayaqtap, kózderi jәutendegen jas otbasylargha janadan salynyp jatqan kóp qabatty ýilerden baspana bere ala ma? Kýmәnimiz bar, óitkeni jergilikti jaghdayatty jaqsy bilmeytin aqtóbelik әkim әli kýnge deyin «oblyspen tanysu» mәselesimen әure bolyp jýr. Jastargha tiyesili degen kóp qabatty eki ýiding birining qúrylysy toqtap qalghan. Sóitip, «Qoljetimdi túrghyn-ýi» baghdarlamasy boyynsha biylghy jyly beriluge tiyisti birneshe túrghyn ýy qúrylysy da «aqsaq qoy týsten keyin manyraydynyn» kebin kiyip, jetimsirep túr. Úzyn sózding qysqasy, «halyq ýshin kәdimgidey júmys istep jatqan» әkimderdi pytyrlatyp sottay bermey, olargha bastaghan isterin ayaqtaugha mýmkindik beru qajet. Hrapunov siyaqty shet elge qashyp ketpeuleri ýshin «spesslujbanyng itten de kóp» adamdaryn sondaryna salyp, andytyp qon kerek, jýdә bolmay bara jatsa. Al olardy sottaugha «qarpol (qarjy poliyasiyasy), jolpol (jol polisiyasy), patpol (patrulider polisiyasy) siyaqty ónkey «poldar» men KNB-SNB degenderimiz әrqashanda ýlgeredi. «Esly nado budet» dep orystar aitpaqshy.

Marat MADALIMOV

Abai.kz