Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Ádebiyet 10276 0 pikir 10 Qarasha, 2014 saghat 12:41

Baqytbek Bәmishúly. SARY DOMBYRA

«Bir әngime aityp ber,– dep,– sýbeli»,

Jan alqymgha aldy úlym, týn edi.

Tútqiylda auyzyma sóz týspey,

Nebir oilar týniligin týredi.

 

Bir syry bar ishte qalghan býguli,

Býgingige eskilerden bú ýlgi.

Týse qaldy suret bolyp kózime

Tórde túrghan sary dombyra iluli.

 

Kelgen adam, kirgen adam, tosyn da,

Qonaghym da, jaranym da, dosym da

Dombyramnyng qaghyp túryp shanaghyn:

«Qalay keldi»,– dep súraytyn,– osynda?

 

Ol jayynda talay menen súraghan,

Qyryq jylday tórimizde túr aman.

Týsti esime dombyrany qúshaqtap,

Sýiip kýnim, egilip kep jylaghan.

 

Syr ashpagham búl jayynda eshkimge,

Kim mәngilik, myna tirlik, bes kýnge.

«Aqtarylyp, aityp saghan bereyin,

Medeu kerek, jalghasymyz, óskinge».

 

Dombyrada jasauraghan janarym,

«Meseldesin qaytarmayyn balanyn».

– Sar dombyra jayly әngime qozghayyn,

Ol kezde de, men de sendey balamyn...

 

Myng toghyz jýz jetpis birding kóktemi,

Arman jerge týskendey kýn kóktegi.

«Ýlken ýige» kirip bardym keshkisin,

Jan edim ghoy, ýide otyrmas, kóshpeli.

 

Joq esimde, dәliregi neshinshi,

Tórt pe, әlde, klastamyn besinshi.

«Ýlken ýi», ol – bizding qara shanyraq,

«Tórime aunap,– dep túratyn,– kósilshi».

 

Okan otyr sol bir tórding basynda,

Onymenen shamalas ed jasym da.

Bir-aq klass menen ozyq oqityn,

Jalghyz ózi bir de jan joq qasynda.

 

Sol ayaghyn ong tizege tastaghan,

Kýy me, әn be, bir әuendi bastaghan.

Tanau kókte, menimenen isi joq,

Sary dombyra ústaghany, mә, saghan!

 

Sar dombyra kózime ottay basyldy,

Úshty saghym qyzyl ala, jasyl-dy.

Qúmar edim dombyragha jasymnan,

«Mynau qaydan tauyp alghan asyldy?».

 

Babamyzdan qalsa daghy mol múra,

Siyrek edi ol zamanda dombyra.

Sol armandy mine, Okan, mardymsyp,

Qúshyp otyr tizesine qondyra.

 

Okan әkem inisining balasy,

Dombyrany qolyndaghy, qarashy?!

Jetip bardym, tebindetip qasyna:

– Qaydan aldyn, qansha eken baghasy?!

 

«Qaytedi, ei,– degendeyin,– mynauyn»,

– Ákep berdi,– dedi solghyn,– Lәuim.

– Lәu qaydan alghan eken?

– Bilmeymin.

Kýilep jatyr taryltqan bop búrauyn.

 

Oghan qanday oilar keldi aita alman.

Múzday suyq ter tepshidi arqamnan.

Dombyranyng qúlaghyna týkirip,

Bәlsigende kýishidey-aq maytalman.

 

– Kimnen apty?– dedim taghy.

– Bilmeymin.

Degendeyin kózime de ilmeymin.

– Kóreyinshi, qane bershi, men shertip?

Badyrayyp ishimdegi bildey min.

 

– Sen dombyra sherte almaysyng ghoy,– dedi.

«Júlyp al!» dep jetip keldi oy legi.

Jәne bir oy qúlaghyma sybyrlap:

«Ákene ait, tóbelespe, qoy!» dedi.

 

Lap-lap ysyp, miyghymnan bir kýlip,

Jetegimen bir júbanysh, bir ýmit.

Ýige kelsem Ákem, Kýmәm shәy iship,

Otyr eken tizeleri birigip.

 

Shaghynargha artyq kim bar әkennen,

Aryla almay әlgindegi әserden.

– Suday jana sary  dombyra, jap-jana,

Áke,– dedim,– Okangha Lәu әpergen.

 

– Qaydan apty?

– Bilmeydi eken... (baldyrghan).

– Kimnen apty?

– Bilmeydi ony domyra esin tandyrghan.

– Á,– dedi әkem,– klubqa eki domyra

Daniyaldan dep estigem aldyrghan.

 

Degeninde dastarhannyng shetine,

Qos tizerlep otyra qap, bekine:

– Onday bolsa bir domyra ap bershi,

Daniyaldan,– degenimde ótine.

 

– Oibýu, qargham, Dәkeng qayda, biz qayda,

 ol aimaqta túrady ghoy shalghayda.

Ýlken aqyn, jyrshy-jyrau hәm sheber,

Qolgha týspes sary altyn ol múndayda,–

 

Dep Daniyal Dikeyúly jayynda

úzaq tolghap, «endi ózing payymda»,–

degendeyin maghan qarap batqanday

oyly kózi túnghiyqqa, uayymgha.

 

«Aymaq»,– dedi, aimaqty men bilemin,

Shymyrlady qara qúsym, bilegim.

 «Aymaq» atay beretindi Ólgeydi,

Tapsa deymin sol aimaqqa bir ebin.

 

Ol zamanda mekteptemin, ondamyn.

Deytin kez be, qanatymdy qomdadym.

Aymaqtaghy olimpige bararda

Jolda qatty, esten ketpes tonghanym.

 

Búlghyn alys, ortalyqtan shettemiz,

Alay-dýley soqqan boran audarylghan – kók teniz.

Mashinamyz jol ortada búzylyp,

Ýsip-ólip Ólgeyge әreng jetkemiz.

 

Sol jadymda, aimaq ras, úzaq jer.

Qaytalaghan qaratpa sóz qúlaq jer.

Qaqsay berdim «dombyra» dep jaq sembey,

Sonda әkem, maghan bayau bylay der:

 

– Lәuinde bolu kerek taghy bir,

Sar dombyra,  ala-alsang baghyng bil.

Erteng baryp kensesine, súrap al.

– Ap beriniz, meni oilayd naghyp jýr.

 

– «Qatty adam emes edi tym asa»,

Biraq, bermes ýlken kisi súrasa.

Ózing barsang jón bolady dúrysy,

Kim jibimes, bala balghyn únasa.

 

«Yaghni, únau kerek, al qalay?»,

Túman oigha batyp kettim ary qaray.

Týnimenen dónbekshidim, kóz ilsem,

Sary dombyra kele jatam arqalay.

 

Sabaqqa da erteninde zauqym joq,

Birde jaynap, birde ýmitim marqúm bop.

Keyde kýy kep Kýrti syndy kýrkirep,

Keyde keted jiger, qayrat – tau qúm bop.

 

Minuty aiday, saghat jylday úzarghan,

Bitti-au sabaq,  jaqyndady bir arman.

Shiryqtym kep, shyr kóbelek ainalyp,

Qalay únau kerektigin bile almay.

 

«Bes asyl is» tós belgimdi qadandym,

Ayna aldyna qyryq baryp qarandym.

«Osy ma ózi synaghyna say bala?».

Ishim alay, syrtym týzep tarandym.

 

Tartym sonsong zyr jýgirip klubqa,

«Áy, Baqytbek, únaudy tek úmytpa!».

Tanys ólke, tanys meken, tanys jer,

Lәuimning kontorasy búryshta.

 

Kirip bardym, esik qaghu mútylghan,

«Qap,– dep qoyam,– osy, mine, útylghan».

Ishi tolghan suret súlu, bay kense,

Asty kilem, sap-sary ýstel jútynghan.

 

Qap-qara qas, búp-búira shash, qyp-qyzyl,

Tór basynda Lәu otyr júp-júmyr.

– Ýi, Baqyt-au, qaydan jýrsin, sen múnda?!

«Cәlem qayda?  taghy útyldym, bitti jyr».

 

– Lәu,– dedim, maghan da bir dombyra

berinizshi?!

– Dombyra deyd?!

– Dombyra... tap Okannyng dombyrasy qúsaghan.

Ish janghyryq: «Dombyra, Lәu, dombyra!».

 

 Bas iyzedim. Tip-tik túrmyn, qazdiyp,

Tomsyrayyp tau basymdy hangha iyip.

 «Únau kerek, únau kerek, jas úlan.

Laghynday Sary arqanyng jezkiyik».

 

Lәu sanyn shapalaqpen salyp qap,

aha-ha-halap kýlip alyp anyqtap.

Sodan keyin týregelip ornynan

Keldi jaqyn, jas baladay shalyqtap.

 

Iyghyma jaylap qana qolyn sap,

Al men túrmyn  juas tayday moyynsap,

Auyzdyqqa ese bermey ezulep,

Qúnjyndaytyn, qútyratyn toyynsa-aq.

 

Lәu sonsong әngimesin bastady,

– Súra,– dedi,– dombyradan basqany.

Búl dombyra ýkimetting dәuleti,

Al ýkimet tilip alad taspany,

 

Jauyrnymnan qogham mýlkin taratsam.

Partiyanyng zanyn qatty jaratqan.

Qogham ortaq,  sosialis ýkimet,

Partiyasyz kýnimiz joq tang atqan,–

 

Dep bәiektep, týsindirdi, úqtyrdy,

Orynyna qayta baryp, ýsh otyryp, ýsh túrdy.

Bir sózi de kirip-shyqpay miyma,

Tek kózimde móldiregen shyq túrdy.

 

Kók aspany kónilimning kók kýzgi,

Lәu mayda tilmen júmsaq epti izgi:

Enshileri bólinbegen eki ýige

Bir dombyra jetetinin jetkizdi.

 

Sodan keyin sylap toqyr basymnan,

Mandayymnan iyiskep túryp, qasymnan,

Qúiryghyma qaghyp-qaghyp shyghardy,

Albyrt jýrek juasydy tasynghan...

 

 «Áy, ózimnen, aghat bastym, útyldym,

Únamadym, úyat qanday», qysyldym?

Eki shekem, shymyr-shymyr qyzaryp,

Tamaghyma jas tyghylyp, jútyndym...

 

Ótti kýnder, ótti jyldar útymdy,

Sary dombyra sanadaghy mútyldy.

«Kóshemiz,– dep Týp aimaqqa» bizding ýi,

Ókimetke mәlimetin úsyndy.

 

Men segizdi bitirgen jyl, tamyzdy,

Tughan jerding jazy salqyn, manyzdy.

Jýk tiyelip tirkemeli «Ziyl»-derge,

Al aghayyn kózding jasyn aghyzdy.

 

Qoshtasady, birin-biri qimaydy,

«Qimaydy eken nesin janyn qinaydy.

Ne sebepten kóship jatyr bólinip,

Nege búlar tughan jerge simady?».

 

Súraq kóp-au, jauaby joq men ýshin,

Qalyp barad beretinder jeng úshyn.

Bauyr basqan qút mekeni, dәuletin

Jәne satyp jighan-tergen jemisin.

 

Jýk mashina bir jýredi, bir toqtap,

Jýk ýstine shyghyp aldyq biz toptap.

Bir zamatta tómen jaqtan qúighytyp,

Jalghyz qara bireu keld bozdaqtap.

Júrttyng kózi anau atty adamda,

Bú kim boldy, kónil kóksiz alanda?

Bir búrq etip boz týtindey qoy shan,

Ala atty shygha keldi alangha.

 

Oy-oy, mynau, Lәuim ghoy, Lәuim,

Shynyldady menin-daghy qúlaghym.

Ong qolymen aspandata kótergen,

Aspaby bar úshyp keled bir aghyn.

 

Astyndaghy arghymaq ta alymdy-aq

Ekpindetip, keldi jetip aryndap.

Mashinanyng týsip kete jazdady-au,

Ol astyna, ne istemekshi, ne qylmaq?

 

Bir ózgeris әkelerdey ómirge.

Neler kelip, ne ketpedi kónilge.

Eki kózden jas laqyldap, alqymnan,

Aqqan teri qúiylyp túr ónirge.

 

At ta aq ter, ózi de aq ter, malmanday,

Ekeuinde sugha malyp alghanday.

Irkilmesten:

– Áy, Baqyt!– dep,  sermedi

Ýkilegen dombyrasyn qarmanbay.

 

Sary dombyra, sol dombyra bayaghy,

mine, naq bir – perishte qús tayady.

Úzyn moynyn aspan-kókke úmtylta,

Maghan qaray, maghan qaray qos qanatyn jayady.

 

Atyp túryp, aldym ilip, aspapty,

Janarymnan jasyl-jasyl jas ta aqty.

Dombyrany bauyryma basqan boyy býk týsip

jata ketim...

Janarymnan jasyl-jasyl jas ta aqty...

 

8-9 qarasha 2014 jyl,

Almaty

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1197
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1870
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1922