1 dollardyng 400 tenge boluy mýmkin be?

Búl jóninde eki qarama-qayshy pikir bar. Ýkimet pen Últtyq banktegiler reseylik rublige qatysty «bes te bir» pariytetine keri qaytu bolmaydy jәne tiyisinshe, dollar baghamy 400 tengege deyin qymbattamaydy deydi.

Sarapshylardyng kópshiligi múnymen kelisedi. Qazir tenge baghamy kóp rette ekonomikalyq emes, әleumettik faktorlarmen anyqtaluda, óitkeni devalivasiya halyqtyng naqty tabysyn jalmap jatyr, sondyqtan onyng qanday qadamgha baratynyn boljau mýmkin emes. Tenge búdan da tómen – bir dolllar 400 tenge túratyn dengeyge deyin qúldyrauy mýmkin, óitkeni tenge men rubliding shynayy qatynasy qazirgidey 1-ge 3,6 emes, osydan birneshe ay búryn bolghanday 1-ge 5 bolu kerek. Biraq múnymen sarapshylardyng barlyghy birdey kelispeydi:

 Jәnibek Ayghaziyn, sarapshy:

– 1-ge 5 qatynasy ýnemi bolu kerek dep oilamaymyn, – dep esepteydi Qoldanbaly ekonomikany zertteu ortalyghynyng diyrektory Jәnibek Ayghaziyn. – Tólem tepe-tendigin saralau qajet, sonyng nәtiyjesin eskere otyryp, negizgi salalardyng óndirisimen ýilesimdigin jýzege asyru qajet. Búl sonshalyqty onay emes. Áriyne, óndiristegilerding jaghdayy jaman deuge bolmaydy. Eksporttaushylar bagha tómen bolghandyqtan satatyn ónimning kólemin arttyrady. Al ishki óndirushiler baghany qúbyltady, import qymbattaghandyqtan olar da baghany kóteredi. Biz, tútynushylar, osy aqshany tóleuge dayynbyz ba? Ekonomikadaghy enbekaqy qanshalyqty tez ósip jatyr?

 Qarjy naryghynyng kәsibiyleri bylay deydi: bir dollargha 400 tenge baghamy halyq narazylyghyn tudyruy mýmkin, al búl qazaqstandyqtar býgingi kýnmen salystyrghanda eki esege deyin kedeylene týsedi degen sóz.

 Anna Bodrova, sarapshy:

– Últtyq bank tenge paydasyndaghy intervensiyadan bas tartyp, ony «erkin jýzuge» jibergende, elimizding valuta naryghynda kez kelgen jaghdaydyng oryn aluy mýmkin edi, – deydi әngimeni jalghastyrghan Alipariyding agha qarjy sarapshysy Anna Bodrova.

– Teoriya boyynsha,

eger biylik múnay baghasynyng kýrt qúldyrauyn boljasa, dollar baghamyn 400 tengege deyin jetkizu ózekti bolushy edi. Ázirge onday nyshan joq.

— Eger jasandy bosansytu menzelse, búl Últtyq bank naryqtan ketken joq degen sóz. Kompaniyalar men bankterdi dollardan bas tartugha mәjbýrleu dúrys bolmaushy edi, óitkeni Qazaqstan ekonomikasy eksportqa baghdarlanghan, al dollar әlemdik rezervtik valuta bolghan jәne bola beredi.

Tenge taghy qúldyraydy

Qarama qarsy kózqaras qazirgi erkin baghamnyng bir rublige 5 tenge tarihy pariytetin qalpyna keltirudi talap etudi jalghastyryp otyrghan otandyq eksporttaushy biznesmenderge kómektese almaytyndyghyna negizdelgen.

 Aybar Baykenov, sarapshy:

– Tenge boyynsha baghamnyng qúbylmalylyghy әli kópke deyin oryn alady. Tipti, erkin bagham qúrugha kóshuge qaramastan, devalivasiyalyq kýtilimder búrynghyday oryn aluda, aitarlyghy olar negizsiz emes, – deydi «Asyl-Invest» AQ saraptau departamentining diyrektory Aybar Baykenov.

– Jalpy, jana sayasattyng birinshi kezekte reseylik óndirushilermen bәselestikting joghalghanyna jәne әlsiregen rubli baghamy esebinen oqshaulanghan naryqtaghy ýlesten aiyrylghanyna silteme jasaghan ýkimet pen óndiris oryndary ókilderining qysymymen qabyldandghany týsinikti.

240 nemese, tipti, 250 tenge dengeyindegi qazirgi bagham, ókinishke qaray, devalivasiyanyng qajettigine jәne bir rubli 4,5-5 tenge bolghan tarihy pariytetti qalpyna keltiruge nazalanghan otandyq biznesmenderding kópshiligine qatty kómektese almaydy.

Reseylik valuta әli túnghiyqqa jetken joq, sondyqtan onyng odan ary qúldyrau (bir dollargha 70-80 rublige deyin) yqtimaldyghy, nyghai mýmkindiginen joghary. Jalpy, reseylik biylik aghymdaghy jaghdayda әlsiz rublige qarsy emes. Múnay baghasy da úzaq uaqyt túnghiyqta bolady, eger qanday da bir ilgerileushilik bolsa da, ol barreline 60-65 dollardan artyq kóterilmeydi. Múnday jaghdayda erkin bagham qúrugha qaramastan ýkimet pen óndiris salasy qaytadan tengening dollargha shaqqandaghy baghamyn 280-300 tenge dengeyine deyin kóteru boyynsha talpynys jasaytyny týsinikti. Degenmen búl dengeyding barlyghy qajetti bәsekelestikti qalpyna keltiru ýshin mardymsyz kórinedi.

Týpnúsqadaghy taqyryp: 1 dollargha 400 tenge: aqiqat pa, әlde anyz ba?

Orys tilinen audarghan Qayrat Matrekov