Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 7703 0 pikir 24 Tamyz, 2015 saghat 09:17

ABAY RUHYNA TAGhZYM

Abay múrajayynda aqynnyng 170 jyldyghy toylandy


Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda tamyz aiynyng 21 kýni Abaydyng tughanyna 170 jyl jәne 23 tamyz tughan kýnine arnalghan «Hakim Abay» atty mereke ayasynda mәdeny sharalar úiymdastyryldy.

Mereke «Abay» eskertkishterining basyna gýl shoqtaryn qong rәsimimen bastaldy. Kelgen qonaqtar Abay qoryq-múrajayynyng «Taqyryptyq kórme» zalynda ótken Shyghys Qazaqstan Óner múrajayynyng «Abay. Uaqyt. Óner.» kórmesining ashylu saltanatyna qatysty.

Kórme Abay qoryq-múrajayynyng diyrektory, f.gh.k., dosent J.Áubәkirding qúttyqtau sózimen ashylyp, Shyghys Qazaqstan Óner múrajayynyng bólim mengerushisi L.IY.Martynovagha arnayy sóz berildi. Abay múrajayynyng ghylymy qyzmetkerleri ekskursiya jýrgizip, atalmysh kórmeni tanystyrdy.

Mәdeny shara Abay qoryq-múrajayynyng mәjilis zalynda aqynnyng 1885 jylghy ólenderine 130, 1895 jylghy ólenderine 120 jyl toluyna arnalghan «Abaydyng әdeby múrasy» atty әdebiy-sazdy keshpen jalghasty.

Ádebiy-sazdy kesh múrajay diyrektory J.Áubәkirding alghysózimen ashyldy.

Keshte Semey qalasynyng Shәkәrim atyndaghy memlekettik uniyversiyteti pedagogika jogharghy mektebining diyrektory, f.gh.d., professor A.Espenbetovting «Adamzattyng Abayy», Abay múrajayynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri M.Múhamedovanyng «Aqynnyng 1895 jylghy ólenderi» jәne úly aqynnyng tughan jeri Abay audany «Qasqabúlaq» auylynyng M.Áuezov atyndaghy orta mektebi diyrektorynyng oqu isi jónindegi orynbasary, QR oqu isining ýzdigi L.Ghylymbaevanyng «Úly aqynnyng 1885 jylghy ólenderi» atty bayandamalary tyndaldy.

Keshting qúrmetti qonaqtary Semey qalasy Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy B.Kópbayúlyna jәne aqynnyng úrpaghy B.Ersalimovke sóz berildi.

Shara barysynda QR Mәdeniyet salasynyng ýzdigi, әnshi B.Omarov, Semey qalasy Mәdeniyet sarayynyng әnshisi J.Sharipov, Abaydyng әn múrasyn nasihattaushy shәkirti Álmaghambet Qapsalyamúlynyng úrpaghy, әnshi Qanat Qabylanovtyng oryndauynda Abaydyng әnderi «Ata-anagha kóz quanysh», «Jelsiz týnde jaryq ai», «Kózimning qarasy», «Ayttym sәlem, qalam qas», «Segiz ayaq» oryndalyp, Semey qalasynyng Ámire Qashaubaev atyndaghy filarmoniya orkestrining oryndauynda Abaydyng «Torjorgha» kýii oinalyp, Abay atyndaghy qazaq muzykalyq-drama teatrynyng әrtisteri «Abay» kompozisiyasynan qoyylym kórsetti.

Oblystyq «Abay», «Shәkәrim» oqularynyn, «Abaydy oqy, tanyrqa...» bayqauynyng jýldegerleri, №15 orta mekteptin, 9, 10 synyp oqushylary N.Tóleuovtin, Z.Qadylbekovanyng jәne Abay audany Kókbay Janatayúly atyndaghy orta mektepting 11 synyp oqushysy A.Túrghazinanyng oryndauynda aqynnyn 1885, 1895 jylghy ólenderi jatqa oqyldy.

Keshke Abay úrpaghy B.Ersәlimov, qalanyng jәne úly aqynnyng tughan jeri «Qasqabúlaq» auylynyng ziyaly qauymy, Mәdeniyet, әskery mekemelerining qyzmetkerleri, JOO-nyng ghalymdary men studentteri, Búqaralyq aqparat qúraldary qatysty.

 

Abay ruhyna taghzym

 

Semey qalasynda tamyz aiynyng 21 kýni Abaydyng tughanyna 170 jyl jәne 23 tamyz tughan kýnine arnalghan «Hakim Abay» atty mereke ayasynda mәdeny sharalar ótkizildi.

Mereke Pushkin kóshesi boyyndaghy «Abay» eskertkishining basyna gýl shoqtaryn qong rәsimimen bastaldy.

Mәdeny shara Semey qalasy әkimining orynbasary N.Sharovanyng alghy sózimen ashylyp, Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynyng diyrektory, f.gh.k., dosent J.Áubәkirding qúttyqtau sózimen jalghasty. «Abay» eskertkishining basyna gýl shoqtaryn qong rәsimi jasalyp, Abay ruhyna taghzym etildi.

Shara barysynda Semey qalasynyng Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining basshylyghymen arnayy Abay múrasyn nasihattau maqsatynda konsert úiymdastyryldy. Jas aqyndardyng úly aqyngha arnaulary oqylyp, Abay әnderi oryndaldy.

Qadirmendi qonaqtar Abay qoryq-múrajayyna shaqyrylyp, «Abay» eskertkishining basyna jinalyp, gýl shoqtaryn qoydy.

Saltanatty jiyngha Semey qalasynyng әkimshiligi, qalanyng ziyaly qauymy, Mәdeniyet, әskery mekemelerining qyzmetkerleri, JOO-nyng ghalymdary men studentteri, Búqaralyq aqparat qúraldary qatysty.

Múrajayda Abaydyng 170 jyldyghyna oray jana kórme ashyldy

 

Abaydyng memlekettik qoryq-múrajayynda úly aqynnyng 170 jyldyq mereytoyyna oray 2015 jyly 21 tamyzda Shyghys Qazaqstan Óner múrajayynyng «Abay. Uaqyt. Óner» atty kórmesi saltanatty ashyldy.

2014 jyly Shyghys Qazaqstan Óner múrajayy jәne «Núr Otan» partiyasy oblystyq filialynyng úiymdastyruymen «Abaydy tanyp, bil!» aksiyasy ayasynda beyneleu óneri tuyndylarynyng oblystyq bayqauynda jýldeli oryn alghan suretshilerding beyneleu óner tuyndylary kórmege qoyyldy.

Osy bayqaudyng «Mýsin», «Tarihy naqtylyq», «Taqyrypty filosofiyalyq oqu» jәne «Jas daryn» atalymdary boyynsha jenimpazdary atalghan óskemendik N.Ashtema, E.Túrghanbaev, semeylik T.Júbanyshev, Gh.Makarov, T.Tatiyev pen M.Qayyrhan siyaqty taghy basqa suretshilerding tuyndylary Semey júrtshylyghyna úsynyldy.

Kórmeni qalamyzdyng ziyaly qauymy, mәdeny mekemelerding qyzmetkerleri, qala qonaqtary, Shyghys Ónirlik Qolbasshylyghynyng memlekettik tildi damytu әskery qyzmetshileri, Semey qalalyq Tótenshe jaghdaylar basqarmasynyng qyzmetkerleri jәne múrajay qyzmetkerleri tamashalady.

Kórme 1 ay boyy múrajay kórermender nazaryna úsynylady. Barlyqtarynyzdy kórmeni kóruge shyqyramyz!

 

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340