KELIMBETOV: ALDAGhY TOQSANDA 1$ 190 TENGEDEN ASADY
Býgingi kýnnen bastap dollardyng tengege shaqqandaghy dәlizi 198 tengege deyin keneytildi.
Osyghan oray tilshiler Últtyq bank basshysyna: «Dollar baghamy býginnen bastap 190 tengeden asyp jyghylady degendi bildiredi me?» degen saual tastaghan. Kelimbetov tilshilerge jauabynda dollardyng baghamy aldaghy toqsangha deyin ózgermeytinin habarlady.
«Birinshi jartyjyldyqta dollar 2,5 payyzgha ósken. Búl jarty jylda bolghan ósim. Súranysty arttyrudyng eshbir qisynyn kórip otyrghanymyz joq. Jaqyn arada býgingi bagham qala beredi. Bizding keneytilgen dәlizge keletin bolsaq, ol birden oryn almaydy. Aldaghy toqsanda oryn alady dep oilap otyrmyz», – dedi ol.
QazAqparattyng jazuynsha, Kelimbetov Últtyq bank pen Ýkimet aldaghy uaqytta ekonomikadaghy dollarlandyru dengeyin tómendetudi josparlap otyrghanyn da jasyrmaghan. Búl arqyly ekonomikany әrtaraptandyru men túraqtandyru, qolmaqol aqshasyz tólem әdisin jetildirudi kózdeydi.
Ol sonday-aq rubliding ózge valutalargha shaqqandaghy baghamy tikeley múnay qúnyna baylanysty bolatynyn jetkizdi.
«Rubli men dollardy satyp alu mamyr aiynda eki esege qysqarsa, eurony satyp alu 20 payyzgha tómendegen. 2015 jyldyng mamyrynda qazaqstandyqtar barlyghy 240,2 milliard tengeni satyp alghan. Sәuir aiyndaghy salystyru boyynsha, aiyrbastau oryndaryndaghy EUR/USD/RUR valutalary barlyghy 502,2 milliard tengeni qúraghan. «Qazaqstandaghy depoziyterdi kepildendiru qory» AQ diyrektorlar kenesi naqtylaghanday tengemen depozit ashqan әr túlghagha 10 payyz ósim berilse, shet eldik valutada ósim jylyna nebәri 3 payyzdy qúraydy. Osy negizde josparlanyp otryghan dollarlandyru dengeyin tómendetu makroekonmika túraqtylyqqa qol jetkizbek, dep atap ótti Últtyq bank tóraghasy.
Onyng sózine qaraghanda, aldaghy jyldarda múnay baghasy barreline 50-70 dollar kóleminde bolady. Ári, budjetting kólemi de ózgermeydi. Sebebi budjet múnaydyng baghasy 50 dollar shamasynda qalandy. Últtyq bank tóraghasy býgin oryn alghan ózgeristerge qaramastan, qarjyny tengelik depozitterde saqtaghan tiyimdi degen pikirin qaytalady.
Abay-aqparat