Biz ótken joly «Jerdi «jappay» satu jaqsylyqpen bite me?» dep (http://jetysunews.kz/?p=2005) saual tastap, birqatar kózge kórinip túrghan jayttardy aitqan edik. Búl joly jer iygergue qatysty qol jetimdi derekterdi saralaghannan keyin tuyndaghan oilardy ortagha salmaqpyz.

Jalpy, elimizdegi jer qatynastaryna qatysty ústanymnyng tym kómeskiligi bizge әli biraz uaqytqa deyin óz qolymyzben jasalghan qylmyspen kýresuge tura keletindigin bayqatyp keledi. Toqsanynshy jyldardyng juan ortasynda jýzege asyrylghan jerdi jekemenshikke ainaldyru sayasatynyng belgili toptardyng mýddesin kózdep jasalghandyghy endi aiqyndala bastady. Jerdi ómir boyyna jalgha beru men bólshektep satugha berilgen rúhsat memleketting úzaq merzimdi strategiyalyq maqsatyn jýzege asyru ýshin jasalghanymen, shyntuaytynda ol tek latifundister men alyp-satarlardyng mýddesine qyzmet etip ketti.  Búl endi aitugha ghana onay bolyp qalghan tarihy fakt. Múnyng saldary men sebepterin anyqtau men sezinu qazirgidey jýiede tipten mýmkin emes ekenin bilip otyrsyz…

Taghy bir-eki sebep turaly aita ketelik…

Qazir qazaq jerining qay aimaghyn alsanyz da, iygerilmey jatqan jer alqaptary kóptep kezdesedi. Búl elimizdegi auyl sharuashylyghyna qatysty jasalyp otyrghan júmystardyng óz dengeyinde emestigining dәleli. Bolmasa, memlekettik budjetten bólinetin subsidiyanyng qomaqty bóligi jer iygeru men ónim óndiruge baghyttalyp otyrghan salada iygerilmey qalghan jer emes, egin ósiru men mal baghugha jer jetpey jatyr degen «jaghymdy problema» tughyzuy tiyis edi…

Sonday-aq, búl otanymyzdaghy enbek qoghamy men tútynu óndirisine qajetti jәne azyq-týlik beldeuine qatysty sayasattyng da әlsizdigin bildiredi. Ásili, búl jerde «Maqta qyz ben mysyq» ertegisine bergisiz jýie qalyptasyp alghandyghy aqiqat. Bizdinshe, syrt elderding tauar óndirushilerimen auyz jalasqan deldaldar toby biyliktegi lobbiyler arqyly elimizding auyl sharuashylyghyna, onyng ishinde jer iygeruge de ayaqqa túrugha mýmkindik bermey keldi jәne búl qazir de jalghasuda.

Jalpaq júrtty jalqau deuge bolmas, biraq, bir kezderi jekeshelendiruge jappay úmtylghan adamdar alqaptardy iygeruge kelgende nege boykýiezdikke úrynuda?

Jer iygeru tek enbek kýshin ghana talap etpeytini belgili. Josparly biznes, esepteuli shyghyn men ónimning boljamdaluy siyaqty nәzik ekonomikalyq talaptardy bylay qoyghanda, tehnologiyalyq hәm tehnikalyq súranystyng bolmay qaluy qazaq jerining qay púshpaghynda bolmasyn quray ósken qarausyz jerding kóbengine sebep bolghan siyaqty. Yaghni, memleket halyqqa jer berdi, ony iygeruge layyqty tetikterdi iske qospady. Bylaysha, ziyalylar auzymen kóp aitylatynday, adamgha «balyqtan búryn qarmaq berildi», biraq… ózenge baratyn joldar jabyq edi ghoy! Anyghynda, taban astyndaghy qara jerding tabys kózi ekendigin, ony layyqty iygeru arqyly dәuletke kenelu men memleketting damuyna ýles qosugha bolatyndyghyn týsindiretin iydeologiya bolmay qaldy. Ras, biyik minberlerden, dualy auyzdardan aitylyp jatty. Biraq, tetikter iske qosylmady. Tipti, jerdi kepilge qoyyp, ony iygeruge qajetti qarjyny nesiyge alu jýiesining jolgha qoyyluyna Preziydent birneshe mәrte aralasqannan keyin baryp qana qozghau salynghan edi. Demek, atqarushy biylikting ózinde jerdi iygeruge qatysty dayyn jospar bolmady nemese lauazymdylar oghan mýddeli emes edi…

Biraq, el ishinde jerdi jekeshelendiru jaqsy jýrdi jәne ol jalghasyp ta jatyr. Latifundister men agromagnattardyng arasy jer men kóktey bolghanymen, bizde osy eki top ta tez qalyptasyp aldy. Qalay bolghan da, búl eki top ýshin quanugha bolady. Salyq tәrtibi boyynsha týsetin týsim ýshin… Iya, keyingisining azyq-týlik qauipsizdigine qosqan az-kem ýlesi bar, ony úmytpauymyz kerek.

Endi negizgi qauip turaly aitsaq: bizding miymyzgha bir týsinik aqyryn-aqyryn sinirilip boldy. «Qazaq jer iygere almaydy…». Joq, búl jerde biz «aq bilekting kýshimen, aq nayzanyng úshymen» qorghalghan, ata-babadan múragha qalghan jerge qauip tónip túr deuden aulaqpyz. Qauip, qazirgi qazaqtyng sanasynda siyaqty… Myndaghan gektarlardyng iyesiz nemese iygerusiz jatuy jәne búl ýrdiske úzaq uaqyt boyyna nazar audarylmauy kýdigimizdi qoylata týsedi. Iya, «Qazaqtar esik aldyndaghy alqabynyng ózin iygere almay jatqanda, myndaghan gektarlargha qalay ie bolsyn… Bos jatqan jerdi sheteldikterge jalgha beruden qoryqpau kerek-mys…» degen týsinikke kóndigip kele jatqan joqpyz ba osy?

Osynday emeurin Elbasynyng da, ministrding de auzymen aitylyp jýrgeni jasyryn emes qoy, ras, naqty sheteldikter turaly әzirge sóz joq, búl bizding túspal ghana… Tek, qarausyz qalghan jerden ónim alugha shaqyru… otandyq agrarlar ýshin anyz ekendigin biylik bilmeydi deu qisynsyz. Demek, lobbiyler ligasy qazaqtyng auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jer alqaptaryna qatysty ózgeristerdi әri onyng shet eldikterge de jalgha beriluine rúhsatty zandastyrudy kýn tәrtibine shygharatyny anyq. Bizde búl dýdәmal iske missiyasy ayaqtaluy jaqyndaghan Parlamentting osy deputattary nýkte qoyyp kete me degen kýdik bar…

Al, jerdi, meyli ol myng jerden iygerilmey jatsa da, sheteldikterge ashyq kelisim shart arqyly jalgha beru degenimiz – elimizding aumaqtyq tútastyghyna tóngen qater bolyp tabylady.

Aytpaqshy, jerdi ekinshi memleketting paydalanuyna beruge baylanysty Qazaqstannyng tәjiriybesi jetkilikti. Bir ghana Reseyge berilgen әskery — tehnikalyq maqsattaghy jerlerding taghdyry turaly tangha jyrlaugha bolady…

Qalmahanbet MÚQAMETQALIY.

Derek kózi: http://jetysunews.kz