Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5518 0 pikir 9 Shilde, 2015 saghat 12:36

MEN BIREUDING BÚIRYGhYMEN ÓLENG AYTPAYMYN

Rinat, birinshiden bәigen qútty bolsyn! Býgingi jenisine quanyshtymyz.  Búrynghy aitystarynda artyq-kem aitylghan shumaqtaryn ghalamtorgha tarap ketkeli sen turaly әngime kóbeydi. Memleketke, Elbasygha, «NúrOtangha» dúshpan qylyp kórsetkisi kelgender de boldy. Býgin, mine, «NúrOtan» partiyasynyn qoldauymen ótken aitystyn Bas jýldesin iyelendin. Sonda aralarynda tatulyq ornady ma?

Rinat:  Arazdyq  boldy deuding ózi artyq shyghar. Men artyq-kem aiqanymmen jogharghy biylikting tarapynan jauap retinde eshtene aitylghan da, jasalghan da joq. Eger naghyz dúshpan kórip, ókpeli bolsa  «jauap» bergisi kelse biylikting kýshi de, qauqary da bar ghoy. Joghary jaqtan  «Rinatty aitysqa qatystyrmandar» degen búiryq  keldi dep biraz aitystan shettetkeni ras. Biraq kim bilip jatyr, ol búiryqty kim berdi, qaydan berildi?  Men jogharghy jaqtaghy kisilerding toylarynda da, basqa jiyndarynda da birge bolyp jýrmin, biraq solardyng bireui aitpaydy «Rinat, seni biz bógep jatyrmyz» dep.  Bolmasa, jasyratyny joq,  kýnde bolmasa da, Preziydentpen aiyna bir ret kezdesetin adamdarmen de aralasamyn. «Seni Elbasy jek kóredi» dep solardyng bireui aitpaydy. Biraq osy әngime qaydan shyghady? Qazaq «Kýrishting arqasynda kýrmek su ishedi» deydi. Bireuding atyn, is-әreketin  paydalanyp, ózining zanyn ornatqysy keletin adamdar bar. Sonday adamdar «Jogharghy jaq aitty» dep  qaramaghyndaghylargha búiryq beredi. Ol bayqústar sosyn shapqylay jóneledi. Qysqasy, dәneker boludyng ornyna bәleker bolyp otyr.
Mening osy jauabymnyng dәleli býgingi aitysta kórindi. «NúrOtan» partiyasy  Tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybek aghamyzdyng ózi aityp otyr ghoy «Men búryn Rinatty tanymaydy ekenmin» dep. Demek, meni tanymaytyn kisiler men jayly búiryq bermeytini aqiqat qoy.  Búryn atymdy estigen shyghar mýmkin, biraq býgin sahnada tanysyp otyrmyz. Men de ashyghyn aittym, «Men eshkimge jau emespin, elge dúshpan emespin» dep. Menin  Qúday bergen jalghyz memleketim bar. Ol-Qazaqstan!

    Jalpy, Tu, Eltanba, Ánúran, Elbasy degen nәrseler memlekettik simvoldar ghoy. Eger biz ózimiz túryp jatqan ýiimizdi jaqsy kóretin bolsaq osy memlekettik simvoldardy sýige de, qúrmetteuge de mindettimiz! Basqa bireu bizge ózining jaqsysyn әkep bermeydi.

         Endi búghan deyin bir-eki ret men jayly  teris aqparat taratqandardyng joly bolghan shyghar, biraq әrnәrsening aq-qarasy ashylatyn kezi bolady ghoy.
Býgingi aitys maghan jýldesimen manyzdy emes. Mening ishimde jatqan aitsam dep jýrgen sózderimdi aitqanymmen, jәne sony estise eken dep jýrgen kisilerding  estigenimen manyzdy boldy.

Degenmen, osy aitysta tәtti aitqandaryng da, qatty aitqandaryng da boldy. «NúrOtan» partiyasynyng ókilderi, deputattar shymbayyna batsa da týsinistikpen qabyldady. Sen de kóp nәrsege týsinip, ymyragha kelip, ynghaygha kóngening ghoy?

Men aitysqa keshe shygha salyp, býgin «jalmauyz» bop ketken joqpyn. Jemisting ózi kógeretin uaqyty bolady, pisetin uaqyty bolady, sosyn shiriytin uaqyty bolady. Aqynnyng oiy da solay. Bir aitqanda jetpese, eki aitqanda jetpese, ishte qalay bolghanda da jetkizem degen oy payda bolady. Kele-kele mende bir ghana maqsat payda boldy.  Ol — mening eshkimge jau emes, dúshpan emes ekenimdi dәleldeu. Sol jolda aitqan nәrseni bir estimegesin, qatty aitqyng keledi, eki estimegesin odan da qatty aitqyng keledi. Bireuge qatty, bireuge aqyryn tiyetinin oilamadym emes, oiladym.

       Al, qazir ortaq mәmilege, ortaq sheshimge keletin uaqytta  men óz tarapymnan ketken qatelikter ýshin  jәne mening sózderim qatty tiygen kisilerden qoryqqanymnan  emes, jaltaqtap, jaghympazdanghyndyqtan  emes,  shynayy týrde pendeligim pәrmen alyp ketken sәtterim ýshin keshirim súraudan qashpaymyn. «Sózimning qyl syimaydy arasyna» degen Qúlmambet siyaqty aqynmyn dep aita almaymyn. Mening de kem týsken, artyq ketken jerlerim bolghanyn moyyndaymyn.

Songhy súraq, býgingi aitysta Elbasynyng atyna, «NúrOtan» partiyasynyng atyna biraz jaqsy shumaqtaryndy arnadyn. Osynyng barlyghy ózinning jýrek sózing be, joq әlde aitu kerek boldy ma?

         Men bireuding búiryghymen óleng aitpaymyn.  Ózimning túryp jatqan ýiimdi Memleketimnen, preziydentimnen bólip qaray almaymyn. Olardyng barlyghy bir-birimen baylanysty nәrse.

   Ár bala ózining әkesine de aryzyn aita alady ghoy. Jogharghy biylik basynda otyrghan kisilerge   halyqtyng atynan ókpe-nazymdy aitatyn bolsam, ol – dәl sonday qaraqúrym halyqtyng jetkizgisi keletin armany, nazy. Odan artyq eshtene joq.

Ángimenizge rahmet!              

AITYSKER.COM

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408