Beysenbi, 28 Qantar 2021
Alashorda 17698 0 pikir 6 Shilde, 2015 saghat 03:59

ABAY – DANYShPAN BA? ABAY JÁNE DIL MÁSELESI


Dil, mentaliytet – adamdardyng belgili bir qoghamdastyghyna tәn naqtyly tarihiy-mәdeny ortada qalyptasqan minez-qúlyqtardyng jәne is-әreketterding birkelki sipatyn bildiretin úghym. Dil mәdeny biregeylenumen jәne túlghanyng ózin-ózi belgili bir mәdeny ortada sezinu dengeyimen baylanysty. Adam balasy tumysynan qúndylyqtar jýiesin (otbasylyq, toptyq, etnikalyq, memlekettik, órkeniyettik, t.b.) kóbinese, bәz qalpynda, dayyn kýiinde qabyldaydy. Erkin tandau qabileti, negizinen, shygharmashylyq qarymy, jasampazdyq daryny mol túlghalargha tәn.

Dil «biz jәne biz emes» degen ajyratushy oppozisiyagha negizdeledi. Dil әr týrli adamdardyng dýniyedegi zattar men qúbylystardy birkelki tanbalar men rәmizder arqyly beyneley alu qabiletimen erekshelenedi. Osy birkelkilik adamy qoghamdastyqtardyng ortaq tabighiy-tarihy ortada qalyptasuymen de, mәdeny sabaqtastyq nyshandarymen de tikeley baylanysty bolady. Mysaly, euraziyalyq Úly Dalany qonystanghan kóshpeli halyqtar úrpaqtarynyng dilinde kóptegen ortaq belgiler bar (1).

Dilge berilgen anyqtama boyynsha «biz jәne biz emes» dep qaraytyn bolsaq, últtar arasyndaghy eng aldymen kózge týsetin jәne basty erekshelik – әr halyqtyng ózine tәn ana tili bolmaq. Ekinshi erekshelik sol últtyng ústanatyn dininen kórinedi. «Dil mәdeny biregeylenumen jәne túlghanyng ózin-ózi belgili bir mәdeny ortada sezinu dengeyimen baylanysty» degen tújyrymgha kelsek, jana tughan bala ortasyna qaray qoldanystaghy dindi eriksiz qabyldaytyn bolady. Óitkeni dýnie esigin endi ashqan sәbiydi әli aqyl-oyy tolmay túrghanda-aq ata-anasy ózderi ústanatyn din negizinde tәrbiyeley bastaydy. Osydan kórinetin oi: dildi qalyptastyratyn negizder – til jәne din dep oilaugha әbden qaqymyz bar siyaqty.

Ana tili turaly, naqtylap aitsaq, qazaq tili turaly aitylghan qanatty sózder, maqal-mәtelder, oilar men pikirler, tolghanystar men tebirenister, sýiinip aitylghan, kýiinip aitylghan әr aluan lebizder barshanyzgha jaqsy tanys dep oilaymyn.

Sondyqtan biz osy maqalada til mәselesin keyinirek qoya túryp, dildi qalyptastyratyn, damytatyn jәne ornyqtyratyn faktorlardyng biri retinde din jayynda sóz qozghamaqpyz.

Qazaqtyng túnghysh ghalymy Sh.Uәlihanov: «Músylmandyq әzirshe bizding sýiegimiz ben qanymyzgha sinip bola qoyghan joq. ...qazaqtarda shamandyq salt-sana músylmandyq nanymmen miday aralasyp, ortaq – músylman atty dindi qúraydy. Qazaqtar, әuelde, Múhammedti bilmey túrghanda da Alla men tәnirge birdey tabynyp, músylman әuliyelerining basyna qúrbandyq shalyp, baqsylardyng qúdiretine de sendi, payghambar úrpaqtary – qojalardy da qúrmet tútty. Halyq otqa tabynyp, al baqsylar bolsa, jyn-perilerimen qosa, músylmandardyng perishtelerin de shaqyryp, Allany da madaqtady. Osylay eki dindi aralastyra tabynu eshqanday qayshylyqqa jatpaghan, qazaqtar ekeuin de qosyp ústaghan,»- dep jazghan eken (2).

«Birinshi Túlgha (Alla) absaluttik maghynada eng súlu, eng sәuletti, eng kórikti bolghandyqtan jәne Onyng óz mәnin payymdauy neghúrlym jetilgen payymdau, al onyng bilimi eng jaqsy bilim bolyp tabylatyndyqtan, Birinshi Túlghanyng (Allanyn) bastan keshiretin rahaty biz ózimiz mәnine jete almaytyn rahat bolady,»- depti «әlemning ekinshi ústazy» atanghan ghúlama Ál-Faraby babamyz (3).

Dil jayynda «Adam balasy tumysynan qúndylyqtar jýiesin (otbasylyq, toptyq, etnikalyq, memlekettik, órkeniyettik, t.b.) kóbinese, bәz qalpynda, dayyn kýiinde qabyldaydy. Erkin tandau qabileti, negizinen, shygharmashylyq qarymy, jasampazdyq daryny mol túlghalargha tәn» degen tújyrymgha sýiensek, dilding saqtaluyna, damuyna jeke túlghalardyng tikeley qatysy bar bolyp shyghady. Osy orayda qazaq halqynyng mentaliytetine Abay qalay әser etti degen zandy súraq tuady.

Bayqap otyrghanymyzday, Islam dini qazaq dalasyna IH-H ghasyrdan bastap qanatyn birtindep jaydy degenning ózinde óte bayau taralghanyn kóremiz. Onyng sebebi, birinshiden, etnograf-ghalym Sh.Uәlihanov atap kórsetkendey qazaqtyng dinge qyrsyzdyghynyng belgisindey әri shamandyqty, әri músylmandyqty qatar alyp jýruinen kórinse, ekinshiden, Ál-Faraby babamyz tanbalaghanday, tereng bilimsiz Allanyng hikmetin sezu, týsinu adam balasyna onay emestiginde, al Allanyng sheksiz qúdiretine kóz jetkizuge adam balasynyng sanasy jete almaytyndyghynda jatyr. Sondyqtan da qazaq halqynyng dili mәselesinde Islam dinining tikeley әseri bolghanmen, dindi tereng payymdau qazaq dalasynda Abaygha deyin bolghan joq dep aita alamyz. Sebebi Abaygha deyingi Allany madaqtaghan, dindi nasihattaghan әdeby tuyndylar Allagha senu jayynda jyrlaghany bolmasa, Allany tanu jayynda naq Abaydyng dengeyinde, Abaysha terendep bara alghan joq. (Senim men tanymnyng eki basqa dýnie ekenin Sizder baghamdap otyrghan bolarsyzdar dep oilaymyn, әriyne). Qúrandy arabsha týpnúsqadan týsine otyryp, terenine boylay otyryp oqyghan Abay –  músylmanshylyqtyng bes paryzben shektelmeytinin, músylmanshylyq degenimiz ómir sýru salty, ómirlik tozbaytyn adamshylyq qalpy ekenin jan-tәnimen týsingen, sony barynsha qopara zerttep, aiqyn da týsinikti etip jazyp ketken ghúlama. Hakim – ruhany kemeldik satysyna kóterilip, baqiy  men fәniyding syryn úqqan, Allanyng hikmetin kónil kózimen barlay bilgen, barlyq ghylymnyng negizi, aqiqattyng kózi – Jaratushy Alla ekenin týsine bilgen adam. Qogham qayratkeri Bekbolat  Tileuhan bir súhbatynda: «Árbir ghalym – hakim emes, әrbir hakim – ghalym,»- degen Abaydyng óz sózin keltire otyryp, Abaydy  hakim dep baghalaydy.

Qazaq halqy – músylmanshylyqty qatty ústanbasa da, negizgi ómir sýru salty imandylyqqa qúrylghan halyq ekeni barshanyzgha ayan. Sәuletti meshitter salyp, kýnirentip qúran oqymasa da, ata-babamyz «obal» jәne «sauap» degen eki úghymnyng ayasynda ómir sýrgeni shyndyq. «Alashtyng almas qylyshy» atanghan ataqty jazushy M.Maghauinning jazuy boyynsha, «III Týrki Qaghanatyn qúrghan, keyingi Qazaq Ordasynyng negizin salyp, Týrkilik dilding óship ketpeuine ólsheusiz qyzmet etken Eren Er Shynghyshan» zamanynan beri qaray adamshylyq, arlylyq, әdildik qasiyetterin ardaq tútqan, elin-jerin qorghau, ata-anany syilau, ýlkenge qúrmet, kishige izet kórsetu, aryp-ashyp kelgen qúdayy qonaqqa astyndaghy jalghyz atyn mingizip jiberetin mәrttik pen jomarttyq sekildi asyl minezge ie qazaq halqy orys imperiyasynyng «bólip al da, biyley ber» sayasatymen ulanyp, ru-rugha bólinip, Abaysha aitqanda «bas-basyna by bolghan ónkey qiqymnyn» zamanynda dýniyege qúl bolyp, baylyq pen mansap quyp, ózining tabighy bolmysynan, san ghasyrlar boyy qalyptasqan asyl dilinen ajyray bastaghany aqiqat.

Danyshpan Abay ózining «Qyryqynshy sózinde» qazaqtyng qanyna sinip, diline ainalyp bara jatqan jaghymsyz minez jayynda bylay deydi: «...Jattyng bir tәuir kisisin kórse, «jaryqtyq» dep jalbyrap qalyp, maqtay qalyp, óz elinde sonan artyq adam bolsa da tanymaytúghyny qalay?

Bir jolaushy alys jerge barsa, barghan eline óz elin maqtaymyn dep ótirikti sybap-sybap, qaytyp kelgen song sol barghan, kórgen elin, jerin maqtap, ótirikti sybaytúghyny qalay?

Eki jaqsy bir elde sýiisken dostyghynda túra alyspaydy. Keybir antúrghandardyng tym-aq tatu bola qalatyny qalay?

Kýnde tilin alatúghyn dostan keyde bir til ala qoyghan dúshpangha kisining óle jazdaytúghyny qalay?

Qazaqtyng shyn sózge nanbay, qúlaq ta qoymay, tyndaugha qoly da tiymey, pәleli sózge, ótirikke sýttey úiyp, bar sharuasy suday aqsa da, sony әbden estip, úqpay tynbaytúghyny qalay?»- (4) dep keledi de, «Qyryq birinshi sózinde»: «Qazaqqa aqyl berem, týzeymin dep qam jegen adamgha eki týrli nәrse kerek.

Áueli – bek zor ókimet, jarlyq qolynda bar kisi kerek....

...Ekinshi – ol adam esepsiz bay bolargha kerek... Qazaqty ya qorqytpay, ya paralamay, aqylmenen ne jyrlap, ne syrlap aitqanmenen eshnәrse óndiru mýmkin de emes. Etinen ótken, sýiegine jetken, atadan miras alghan, ananyng sýtimenen bitken nadandyq әldeqashan adamshylyqtan ketirgen. Ózderining yrbany bar ma, guildegi bar ma, dýrildegi bar ma – sonysynan dýniyede eshbir qyzyqty nәrse bar dep oilamaydy, oilasa da búryla almaydy, eger sóz aitsan, týgel tyndap túra almaydy, ne kónili, ne kózi alandap otyrady. Endi ne qyldyq, ne boldyq!»- (5) dep týniledi.

«Otyz segizinshi» sózinde: «Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nәrse bar. Sonan qashpaq kerek: Áueli – nadandyq, ekinshisi – erinshektik, ýshinshi – zalymdyq dep bilesin. Nadandyq – bilim-ghylymnyng joqtyghy, dýniyede eshbir nәrseni olarsyz bilip bolmaydy,»- (6) degen eken. Biz, kóbinese, qazir júrttyng bәri sauatty, mektep qabyrghasyn kóredi, demek, bizding ishimizde nadan adam joq dep oilaymyz. Shyndyghynda mýlde olay emes! Nadandyqtyng belgisi, eng әueli, on segiz myng ghalamdy jaratqan bir Allany tanymau dep bilemin. Hakim Abay «Otyz segizinshi» sózinde: «Qashan bir bala ghylym, bilimdi mahabbatpen kókserlik bolsa, sonda ghana onyng aty adam bolady. Sonan song ghana Alla taghalany tanymaqtyq, ózin tanymaqtyq, dýniyeni tanymaqtyq, óz adamdyghyn búzbay ghana jәlib mәnfaghat, dәfghy múzarratlarny aiyrmaqlyq sekildi ghylym-bilim ýirense, biler dep ýmit qylmaqqa bolady,»- (7) degen. Yaghni, «jәlib mәnfaghat» - kiris kirgizu, payda alumen qatar, «dәfghy múzarrat» - zalaldydan qashudy aiyrsa, baladan ýmit etuge bolady deydi.

Abaydyng topshylauynda adamnyng bilimdiligining belgisi aldymen Allasyn tanymaqtyq, sodan keyin ózin tanymaqtyq, osy ekeuinen keyin baryp dýniyeni tanymaqtyq ekendigin kóremiz. Adamdy qor qylatyn ýsh nәrsening birinshisi nadandyq degende, «qor bolu» degendi biz, negizinen, búl dýniyedegi qorlyqqa qatysty qabyldaymyz. Shyndyghynda, eng ýlken qorlyq Allanyng aldyna nadandyqpen baru, yaghny ózin jaratqan Allasyn tanymay, moyyndamay baru bolmaq. Abaydyng «Segiz ayaq» ólenindegi: «Bilgenge – marjan,

Bilmeske – arzan,

Nadandar bәhra ala almas,»- (8) degeni osy bolmaq.

«O da qúday pendesi,

Týspey keter deymisin

Tәnirining qúrghan tezine?!» (9) degendi Abay aqiqatqa kózi jetkesin aitqany ras.

Dilding qalyptasuy uaqytpen, ghasyrlarmen, dәuirmen jýzege asady dep sanasaq, qoghamdy jasaytyn adam bolghandyqtan, jekelegen túlghalar qoghamdaghy ózgeristerdi, sanadaghy silkinisterdi tughyzatyny jәne ras. Ár zamannyn, әr halyqtyng erekshe qúbylysy bolyp keletin, ortasynan, uaqytynan ozyp tughan dara pendelerding ómirde kóp bolghanyn bilesizder. Qazaq halqy ýshin danalyqtyng asqar shyny ispetti dara túrghan danyshpan Abay óz túsynda últymyzdyng diline qatty әserin tiygizgen, últtyq mentaliytetting ong baghytta damuyna ólsheusiz ýles qosqan birden-bir úly túlgha ekeni dausyz. Abaydyng izin basqan shәkirtteri, inileri, balalary; Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Álihan Bókeyhanov siyaqty Alashtyng birtuar asyldary Abay tәlimimen ilim izdeu, últqa qyzmet etu, elding bolashaghyn josparlau sekildi iri is-qimyldar barysynda Islam dinining negizgi qaghidalaryn esh uaqytta esten shygharmaghan bolatyn. «Álhamdillah, alty million qazaqpyz» degende últymyzdyng ruhany kósemi Ahmet Baytúrsynov Allagha madaqty bilmestikpen aitqan joq, «Bir Allagha syiynyp, Kel, balalar, oqylyq» degen últtyng úly ústazy Ybyray Altynsarin de Allasyz bala oqytugha kirispegen eken.

Bizding sorymyzgha qaray, qanqúily Sovet zamanynda Allamyzdy úmyttyryp, asyldarymyzdy óz últynyng qamyn jegenderi ýshin ghana ayausyz oqqa baylap, últtyq dilimizding ústyny bolyp túrghan Islam dinin ayaqqa basyp, ózimizdi-ózimiz tanymastay etip qazaqy sanamyzdy ózgertip jibergeni býgingi tanda eshkimge qúpiya emes. Sonau HIH ghasyrda Resey patshalyghynyng әkimshilik kensesinde «Qyrghyz-qaysaq ordasyn hristian dinine engizu kerek pe, әlde ertelik ete me?» degen eki baghytta aitys bolghanda, missioner otes Sergiy degen Mәskeulik pop Semeyde Abaymen jolyghyp, tartysqa týsip, Abaydyng bilimine kózi jetip, din taqyrybynda jenilip qalghan son, qazaq dalasynda «Abayday ghúlamanyng kózi tiri túrghanda orynsyz basa-kóktep, ashyq zorlyqqa bara almaysyn» (10) dep, qazaq dalasyna hristian dinin engizu mәselesin keyinge qaldyrghany turaly jazushy Ramazan Toqtarov «Abaydyng júmbaghy» degen romanynda kelistirip jazady.

Úly jazushy, ghalym M.Áuezov Abay múralaryn zertteu barysynda Abaydyng dinge qatysty ólenderine bagha bergende: «...Biz Abaydyng auzynda alla menen onyng arabsha aitylghan sipattary qansha bolsa da, aqynnyng músylmanshylyghyn shartty týrdegi músylmanshyldyq dep bilemiz,»- (11) deydi de, soghan tiyanaqty dәlel retinde Abaydyng «Ólse óler tabighat, adam ólmes,» degen ólenin keltiredi. Biz úly Múqannyng Abay turaly jazghan «Abay joly» atty úly enbegining qanday qiyndyqpen, qysastyqpen jaryqqa qalay shyqqanyn jaqsy biletindikten, búl arada jazushy dinge qatysty Abaydyng kózqaras-ústanymyn óte jaqsy týsine túra, zamannyng ynghayymen amalsyz basqasha qorytyndy shygharyp, «Abaydyng músylmanshylyghy – shartty týrdegi músylmanshyldyq» dep bagha bergen dep oilaymyz. Áytpese, jogharyda keltirilgen óleng Abaydyng jaratylys syryn týsingen, Allanyng sheksiz qúdiretin shynymen tanyghan sipatyn bildiretin óleng dep bilemin.

«Ólse óler tabighat, adam ólmes,

Ol biraq qaytyp kelip, oinap-kýlmes.

«Meni» men «menikinin» airylghanyn,

«Óldi» dep at qoyypty ónsheng bilmes,»- (12) degende Islam dinindegi ýlken aqiqat – adam janynyng mәngilik ekendigin әigileytin quatty jyrdy Abay bilmestikpen shyghardy deu әdildikke jatpaytyny anyq.

«Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn,»- (13) dep danyshpan Abay kóregendikpen aitqanday, otarshyl sayasattyng zandy jalghasy bolghan, sorymyzdy qaynatqan Sovet kezinde airylghan tilimizdi, dinimizdi, dilimizdi әli kýnge deyin óz biyigine kótere almay kelemiz. Abay shygharmashylyghyndaghy:

«Allanyng ózi de ras, sózi de ras,

Ras sóz esh uaqytta jalghan bolmas,»- (14) dep kelip, soqyrgha tayaq ústatqanday anyq etip taratyp bergen Islam dinining qúndylyqtary men aqiqattaryn sanamyzgha sinirip, zerdemizge toqymaghandyqtan, dinimizge adal da berik bola almaghandyghymyzdan, dilimizge aqau týsip, syrtqy ruhany ekspansiyagha jauap beru immuniytetimiz tómendep, últsyzdanugha boy úryp bara jatqanymyz ótirik emes.

«Kel, jastar, biz bir týrli jol tabalyq,

Aram aila, zorlyqsyz mal tabalyq.

Óshpes ómir, tausylmas mal bererlik,

Bir bilimdi danyshpan jan tabalyq.

...Jýz aitqanmen, ózgening bәri nadan,

Jalynalyq, Abaygha, jýr, baralyq!»- (15) dep Abaydyng shәkirti, ghúlama aqyn Shәkәrim qajynyng aitqany býgingi kýni de bar qazaq balasyn Abay múralaryn talmay zerttep, sanamen salmaqtap, qayta-qayta oqyp, Abay jyrlarynyng tylsym túnghiyghyna terendey týsip, túnyghynan qana ishuge shaqyryp túrghanday. Abaydyng tapsyruymen (16) Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng Islam dinining aqiqatyn moyyndaghan, sol ýshin óz ortasynan tepki kórip, shirkeuden quylghan orystyng oy alyby L.N.Tolstoygha hat jazuy, qajylyq saparmen ilim izdep jolgha shyghuy Abaydyng dinge qanshalyqty mәn bergenin kórsetse kerek. Obaly qane, Sovet zamanynda aqyn Abaydyng jyrlaryn  mektep qabyrghasynda oqytyp, nasihattauda tolymdy júmystar kóp atqarylghanyn joqqa shyghara almaymyz. Átten, Abay shygharmalarynyng tәrbiyelik mәni men kórkemdik qúpiyasyn tamsana taldaghanmen, qazaq balasy ýshin asa manyzdy bolugha tiyis, aqiqatty tanugha birden-bir jol salyp beretin, din jayynda oy tolghap kelip, últymyzdyng asyl dilin sauyqtyrugha baghyttalghan hakim Abaydyng oily ólenderi men qara sózderin mektep qabyrghasynda taldap týsindiruge ateizmning saldarynan jol berilmedi. Osy orayda mening sanamda mynaday bir súraq tuady: «Abay danyshpan ba, әlde danyshpan emes pe? Eger Abaydy danyshpan desek, nemen dәleldeymiz? Jalpy danyshpandyqtyng belgisi nede?»

Jauap «Abay – danyshpan!» Nemese «Abay – danyshpan emes!» degen túrghyda ýzildi-kesildi bolu kerek. «Jartylay danyshpan, jartylay danyshpan emes» degen siyaqty solqyldaqtyqqa jol joq.

Taratyp kóreyik.

Qazaqtyng úly aqyny Abay Qúnanbayúlynyng shygharmalarymen tanysudyng tolyq kursy jalpy orta bilim beretin mektepting 10-synybynda jýrgiziletinin bilesizder. Abaydyng shygharmalaryn taldauda ólenderining kórkemdik ereksheligi  men tәrbiyelik mәni qarastyrylyp keledi de, Abaydyng shyn dana ekenin kórsetetin, aqiqatty tereng tanytatyn shygharmalary jayly mýlde sóz bolmaydy. Sondyqtan men tómendegi shygharmalardyng oqu baghdarlamasyna engizilip, arnayy qarastyryluyn úsynamyn: «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge», «Ólse óler tabighat, adam ólmes»,  «Kók túman – aldyndaghy keler zaman», «Alla degen sóz jenil», «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen ólenderi men 12,13, 16, 27, 28, 34, 35, 36, 38 jәne 45-qara sózderi.

Jalpy, Abayda tәniri, qúda, qúday, alla dep keletin, sharighat qaghidalary, ahiyret jәne ómir men ólim jayynda aitylatyn jekelegen sózder men sóz tirkesteri, oilar kóp kezdesedi. Biraq biz sharighat jayyn jeke taqyryp etip alghan enbekterine  ghana toqtalmaqpyz. Biz Abaydy, kóbinese, oishyl aqyn dep qana tanitynymyzdy moyyndauymyz kerek. Dana, danyshpan, hakim Abay degendi auyzben aitamyz, biraq is jýzinde sol pikirding ózine mәn bermeymiz. Abaydy dana degende nege sýienemiz? Áriyne, aqiqatty aita bilgeni ýshin, aqiqat jolymen ómir sýrgeni ýshin aytqan bolugha tiyis edik. Ókinishke oray, mening shamalauymsha, olay emes! Búny men «әzirshe» dep oilaymyn. Biraq búl «әzirshe» qashangha deyin sozylady – ol Sizder men Bizderding qolymyzda siyaqty. Oiymyzdy dәleldep kóreyik:

«Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» degen ólende:

...Kýni-týni oiymda bir-aq tәniri,

Ózine qúmar qylghan onyng әmiri.

Haliyqqa* maqlúq aqyly jete almaydy,            (haliq – Jaratushy)

Oymen bilgen nәrsening bәri – dәhri*.                 (dәhri – dinsiz)

...Meken bergen, halyq qylghan ol lә mәkan*,   (lә mәkan – mekensiz, orynsyz)

Týp iyesin kóksemey bola ma eken?

Jәne oghan qaytpaqsyn, ony oilamay,

Ózge maqsat aqylgha tola ma eken?- deydi Abay.

Búl joldardaghy negizgi oi, yaghny ózining jaratylysy turaly bilgisi kelu, adam balasynyng sanasy tolyqqan kezde ózine-ózi qoyatyn eng ýlken, eng manyzdy súraghy dep bilemin. Ózining týp iyesin izdeu, qaydan keldim, qayda baram dep tolghanu pendening sanaly adam dengeyine kóterilgenin kórsetse kerek. Aqyn Abay:

«Ólse óler tabighat, adam ólmes,

Ol biraq qaytyp kelip, oinap kýlmes.

«Meni» men «menikinin» airylghanyn,

«Óldi» dep at qoyypty ónsheng bilmes,»- dep adam janynyng mәngilik ekendigin quattaydy. (Adam qaytqanda qazaq: «jan óldi» demeydi, «jan shyqty» deydi).

Adam jany mәngilik bolghandyqtan, mәngilik tozaq, mәngilik júmaq degen úghymdar payda bolatyny kórinedi.

«Kók túman – aldyndaghy keler zaman» óleninde:

...Aqyl men jan – men ózim, tәn – meniki,

«Meni» men «menikinin» maghynasy eki.

«Men» ólmeske taghdyr joq әuel bastan,

«Meniki» ólse – ólsin, oghan beki.

...Adam ghapyl* dýniyeni der «meniki»,     (ghapyl – ótpeli dәuren)

«Meniki» dep jýrgenning bәri onyki.

Tәn qalyp, mal da qalyp, jan ketkende,

Sonda, oila, bolady ne seniki?- dep jannyng mәngiliktigin taghy eske salady.

«Alla» degen sóz jenil,

Allagha auyz qol emes.

Yntaly jýrek, shyn kónil –

Ózgesi haqqa jol emes.

...Aqylgha syimas ol alla,

Taghriypqa* tilim, ah, qysqa!          (taghrip – týsinu, bilu, anyqtau)

Barlyghyna shýbәsiz,

Nege mәujýt* ol kuә,- (mәujýt – bar nәrse) dep kelesi bir óleninde allanyng adam sanasy jete almaytyn sheksiz qúdiretin aita kelip, allagha taza niyetpen, shyn kónilmen moyyn búrudy nasihattaydy.

Jogharydaghy din jayyn sóz etken ólenderining týiini ispetti 1902 jyly jazghan «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep bastalatyn kólemdi jyry islam dinin óte qysqa týrde, aiqyn da anyq etip tújyrymdap bergen, tanymdyq mәni asa joghary óleng dep bilemin. Búl ólende allanyng haqtyghy men payghambarlar turaly, Islamnyng paryzdary men shynayy músylmandyqtyng qalay boluy kerektigin aita kelip, әsirese:

Mahabbatpen jaratqan adamzatty,

Sen de sýy ol allany jannan tәtti.

Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,

Jәne sýy haq joly dep әdiletti.

...Ruza, namaz, zeket, haj – talassyz is,

Jaqsy bolsan, jaqsy tút bәrin tegis.

Bastapqy ýshin bekitpey, songhy tórtti

Qylghanmenen, tatymdy bermes jemis,- degeni jәne osy aitylghan oilardy Abay ózining ómirlik kredosyna, myzghymas qaghidasyna ainaldyryp ómir sýrgeni onyng shyn danyshpandyghynyn, shyn hakimdigining aighaghy dep bilemin. Rasymen-aq, adam balasyn sonshalyq meyirim-mahabbatpen jaratqan allasyn sýimeu, jalpy adamzatqa qas bolu jәne әdiletti qoldamau pende balasynyng has nadandyghynyng birden-bir belgisi bolsa kerek.

Alla ishindi aitqyzbay biledi, oila,

Bendesine qastyqpen kinә qoyma.

Raspenen talaspa mý'min bolsan,

Oyla, aittym, adamdyq atyn joyma!- degeni ghylym-bilimdi iygergen әlemdik masshtabtaghy ghalymdardyng ozyq tehnologiya men jetilgen tehnikanyng arqasynda ghalamnyng jaratylysy men qúpiyasyn terendey zerttep, Qasiyetti Qúranda aitylghan allanyng hikmetterining sansyz syrlaryna kóz jetkizip otyrghan HHI ghasyrda key adamdardyn, әsirese key qazaqtyng әli kýnge deyin Islam dini – dýniyening jaratyluy jayyndaghy kezekti bir boljam nemese moldalardyng ghana sharuasy, әitpese erikken shaldardyng ermegi, keyde eldi ústaudyng qúraly ghana, bolmasa adamdar arasyndaghy qatynasty retteytin zannamalyq qúral dep qaraytyn tayaz týsinigin synay otyryp, bizge jasaghan aldyn-ala eskertpesi siyaqty.

Din men ghylym mәselesinde Biz osy jerden ekige jarylatyn siyaqtymyz: birinshiden, Allanyng hikmetin týsinip, bizge taratyp aityp ketken Abaydy shynymen danyshpan dep nemese Abay danyshpan emes, óitkeni din jayynda aitqandary aqiqatqa janaspaydy, sebebi dýniyening jaratylu qúpiyasy әli ashylghan joq dep qaraymyz.

Eger Abaydy shynymen danyshpan deytin bolsaq, onda orta mektepterde oqytylyp jatqan jaratylystanu pәnderindegi «dýnie kezdeysoq jaratylghan» jәne «adam balasy evolusiya jolymen payda bolghan» degen jalghan ilimnen bas tartuymyz kerek.

Kerisinshe, darvinshildikpen jýretin bolsaq, Abay danyshpan emes, bar bolghany oishyl aqyn ghana dep baghalauymyz kerek. Osydan 150 jyl búryn úsynylghan Darvin ilimining qazirgi kýngi nanotehnologiyany aitpaghanda, qarapayym paleontologiya ghylymy túrghysynan da eshqanday syngha tótep bere almay, Darvinning ilimin quattaushy ghalymdardyng ózi tyghyryqqa tirelip, tabighy súryptalu degenning mýlde qisynsyzdyghyn moyyndap otyrghan kezde, bizding elimizde әli kýnge deyin týkke alghysyz bolyp qalghan darvinizmmen jәne ateistik kózqaraspen jazylghan oqulyqtar boyynsha oqushy sanasyna jalghan ilim negizin qalap jatqanymyz týsiniksiz. Sóite túra jastardy imansyz, adasyp jýr, basqa dinge enip jatyr dep kinәlaymyz. Kinә jastarda emes, olardyng basyn qatyryp qoyghan bizde – mektepte,  naqty aitsaq, oqulyqta dep sanaymyn. Abaydy danyshpan deymiz de, jaratylys syry turaly, ómir sýruding mәni men ólimning maghynasy jayyndaghy qanday tereng oilaryn, búltartpaytyn dәlelderin qaperge almaymyz. Osynymyzben ózimizge-ózimiz qarsy kelemiz.

Sondyqtan men bolashaqta qazaq mektepterine arnap jaratylystanu pәnderi oqulyqtaryn qayta jazudy jәne dýniyening jaraluyn qazirgi ghylymy dәleldemelerge sәikes allanyng jaratqanyn moyyndap, evolusiya zany degendi úmytyp, jer betindegi jan-januarlar, ósimdikter hәm adam balasynyng bir sәtte, tolyq týrde asa kórkemdikpen, asqan sheberlikpen әri erekshe mahabbatpen jaratylghanyn oqytudy oilastyratyn kez keldi dep oilaymyn.

Bas joghary jaralghan, moyyn tómen,

Qarashy, dene bitken retimen.

Isting basy – retin tanymaqtyq,

Iman bilmey, taghatty qabyl demen,- dep dana Abay aitqanday, isting retin bilmey, qúr dolbarmen, qisynmen jýru bizdi adastyryp keldi jәne adastyra bermek.

Raspenen talaspa mý'min bolsan,

Oyla, aittym, adamdyq atyn joyma!- degen hakim Abaydyng sózin este ústap, әdebiyet pәni múghalimderi úly aqynymyz Abaydyng enbekterin qayta bir zerdelep, alla mandayymyzgha bergen shyn hakim aqynymyzdyng danalyq sózderin úrpaq boyyna imandylyq negizin qalyptastyruda tiyimdi paydalanayyq degim keledi.

Qysqasy, jaratylystanu oqulyqtaryn janasha jazu kerek deymin. Áytpese, dýniyening qúpiya syrlary jayyndaghy әlem ghalymdarynyng ghylymiy-tanymdyq enbekteri men dәlelderin ghalamtordan qarap otyrghan úrpaq aldynda ózimizding keyin qalghan qaranghylyghymyzdy kórsetemiz, onyng ýstine ghylymnyng aty – ghylym, jas úrpaqqa jýieli týrde, belgili baghdarlamagha negizdelip berilgen tanym-týsinik meshitterde aitylatyn imamdardyng qútpalarynan, uaghyz-nasihattarynan әldeqayda ótimdi bolatyny dausyz. Sonda biz «eki jep, biyge shyqqan» bolamyz: últymyzdyng maqtanyshy, qazaqtyng oy alyby, dana Abaydyng enbekterin týbegeyli zerttep, oqushy sanasy men ómir sýru saltyna tereng sinire otyryp imandylyqqa tәrbiyeleymiz, әri dúrys ghylymy dýniyetanym qalyptastyru arqyly, hakim Abay bylay aitqan, Darvin olay aitqan dep oqushynyng basyn qatyratyn din men ghylym arasyndaghy ózara qayshylyqqa tosqauyl qoyamyz.

Qoryta aitqanda, sózge, diny bostandyqqa erkindik berilgen mynau zamanda:

dilimizdi batystyq ýlgimen býldirmeu ýshin;

jastarymyzdyng din mәselesinde adaspauy ýshin;

nadandyqtan ózderine-ózderi qol salmas ýshin;

kýnderding kýninde elimizde qyztekeler men erkekshoralardyng nekesi qiylatynday zang shygharylyp, últymyzdyng tamyryna, halqymyzdyng diline balta shabylmauy ýshin, Abayday hakimning «Lay sugha may bitpes», «Ólse óler tabighat»,  «Kók túman – aldyndaghy keler zaman», «Alla degen sóz jenil», «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen ólenderi men 12,13, 16, 27, 28, 34, 35, 36, 38 jәne 45-qara sózderin әdebiyet sabaghynda arnayy oqytylsa jәne búl taqyryptardy taratyp týsindire alatyn din ghúlamalary men arnayy zerttegen ghalymdardyng taldau enbekteri әdistemelik qúral retinde berilse deymin. Sóitip, oqulyqtardy Darvinning «Evolusiya teoriyasynan», «adam maymyldan jaratyldy» degen jalghan iliminen tazartsaq qana hakim Abaydyng danyshpandyghyn moyyndaghan bolamyz. Áytpese Abaydy úlyqtauymyzdyng bәri – beker!

Núrlan Esey

Bibliografiyalyq tizim:

1. «Qazaqstan» últtyq ensiklopediyasy, Almaty, 2001 j, 3-tom, 320-bet.

2. «Qazaqtar» anyqtamalyq, Almaty, 1998 j. 4-tom, 358-bet.

3. «Qazaqtar» anyqtamalyq, Almaty, 1998 j. 4-tom, 355-bet.

4. «Abay» II tom, Almaty, 1995 j. 211-bet.

5. «Abay» II tom, Almaty, 1995 j. 212-bet.

6. «Abay» II tom, Almaty, 1995 j. 207-bet.

7. «Abay» II tom, Almaty, 1995 j. 189-bet.

8. Abay. «Qalyng elim, qazaghym» Almaty, 1995 j. 69-bet.

9. Abay. «Qalyng elim, qazaghym» Almaty, 1995 j. 34-bet.

10. R.Toqtarov «Abaydyng júmbaghy» roman, Almaty, 1999 j. 717-bet.

11. M.Áuezov «Abay Qúnanbaev» Monografiyalyq zertteuler men maqalalar. Almaty, 1995 j. 159-bet.

12. Abay. «Qalyng elim, qazaghym» Almaty, 1995 j. 136-bet.

13. Abay. «Qalyng elim, qazaghym» Almaty, 1995 j. 25-bet.

14. «Abay» II tom, Almaty, 1995 j. 111-bet.

15. Shәkәrim. «Shygharmalary», Almaty, 1988 j. 31-bet.

16. R.Toqtarov «Abaydyng júmbaghy» roman, Almaty, 1999 j. 702-bet.

Qoldanylghan әdebiyetter tizimi:

1. «Qazaqstan» últtyq ensiklopediyasy, Almaty, 2001 j, 3-tom.

2. «Qazaqtar» anyqtamalyq, Almaty, 1998 j. 4-tom.

3. «Abay» II tom, Almaty, 1995 j.

4. Abay. «Qalyng elim, qazaghym» Almaty, 1995 j.

5. R.Toqtarov «Abaydyng júmbaghy» roman, Almaty, 1999 j.

6. M.Áuezov «Abay Qúnanbaev» Monografiyalyq zertteuler men maqalalar. Almaty, 1995 j.

7. Shәkәrim. «Shygharmalary», Almaty, 1988 j.

0 pikir