Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4147 0 pikir 5 Shilde, 2015 saghat 23:11

NAZARBAEV - TÝRIK BIRLIGINING ÚIYTQYSY

Býgin, Astana qalasynda Týrik Akademiyasynyng kezekti kezdesui ótti. Kezdesuge Týrik memleketterinen ghalymdar keldi. Astana kýni qarsanynda arnayy saparmen kelgen Týrkiyanyng eks-preziydenti Abdulla Gýl de Akademiya jinalysyna qatysty. Ol óz sózinde osynday Akademiyanyng qúryluyna úiytqy bolghan Qazaqstan preziydentine alghysyn bildirip:

«Núrsúltan Nazarbaev - týrki integrasiyasy men birligining úiytqysy. Týrki kenesining qúryluyna, osy iydeyalardyng jýzege asyryluyna, әsirese, Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng sinirgen enbegi zor boldy dep aita alamyn.», - dedi.

Búl turaly Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng baspasóz qyzmeti habarlady.  

«Odan keyin Týrki Kenesining ayasynda  TýrkPA siyaqty instituttardy qúrdyq. Sonyng ishinde Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ýlken mәn bergen instituty  - Týrki akademiyasy. Onyng búl iydeyasyn men de qoldap, Astananyng tórinde, osynday әdemi ghimaratta Akademiyany ashtyq. Astanada ornalasqanymen búl Akademiyanyng júmysy býginde kýlli týrki dýniyesin qamtyp otyr. Qysqa ghana uaqytta kóptegen manyzdy is-sharalar ótkizdinizder», - dep atap ótti Abdulla Gýl.

Onyng aituynsha, týrik tekti halyqtar adamzattyng damuyna ólsheusiz ýles qosyp, bagha jetpes múralar qaldyrghan. Olardy týgendeu, әlem júrtshylyghyna pash etu osy Akademiyanyng júmysy arqyly mýmkin bolyp otyr.

Astanagha saparlap kelgen Abdulla Gýl myrza býgin Halyqaralyq Týrki akademiyasyna kelip, týrki dýniyesindegi ghylym men bilim salasyn ýilestirushi úiymnyng júmysymen tanysty.

Kezdesuge belgili ghalymdar, memleket jәne qogham qayratkerleri Myrzatay Joldasbekov, Ádil Ahmetov, Seyit Qasqabasov, Sauytbek Abdrahmanov, Erlan Sydyqov, Gharifolla Esim, Shәkir Ibraev jәne basqa birqatar ziyaly qauym ókilderi qatysyp, óz pikirlerimen bólisti.

 

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379