«El.kz» redaksiyasynyng «Eksluzivti súhbat» aidarynyng kezekti sany. Búl jolghy keyipker – jurnalistika salasynyng belsendi әri salmaqty qayratkeri Mәdy Manatbekúly. Áskery maman boludy armandap, oilamaghan jerden jurnalist atanghan keyipkerimiz osy kýnge deyin jurnalistika salasynda ózin әrtýrli qyrynan tanyta bildi. Qalalyq gazet tilshisi, telearna janalyghynyng jýrgizushisi, odan song respublikalyq dengeyge kóterilip, «Astana», «31 arna», «Habar», «Qazaqstan» arnalarynyng telejýrgizushisi, bólim jetekshisi bola bildi. Tipti songhy júmys ornynda basshylyq qyzmetti de atqardy, naqtyraq aitqanda «Qazaqstan RTRK» AQ Basqarma tóraghasynyng orynbasary boldy. Býginde «Baqorda» media tobynyng bas diyrektory.    

– Jurnalistika salasyn ne sebepti tandadynyz?

– Ol ayaq astynan boldy. Ýsh úiyqtasam týsime kirgen mamandyq emes. Bala kezimnen desant, yaghny әskery bolamyn dep armandaytynmyn. Sol әskery oqu ornyn bitirgenmin de, alayda Alla taghalanyng qalauymen jurnalistika jolyna auysyp kettim.

– Tolyghyraq toqtala ketseniz...

– Ózim Qyzylorda oblysynyng tumasymyn. 9-10-11 synyptardy men Shymkent qalasyndaghy әskery mektepte (Shymkent qalasyndaghy Kenes Odaghynyng Batyry Sabyr Rahimov atyndaghy respublikalyq әskeriy-mektep internaty – redaksiya eskertpesi) oqydym. Keyinnen joldama boyynsha Almaty qalasyndaghy әskery akademiyagha oqugha týstim. Biraq, ókinishke oray, belgili bir jaghday bolyp oqudan shyghugha tura keldi. Áskery ómir osylaysha ayaqtaldy. Jurnalistikagha keler bolsaq, oqudan shyqqan song kýnkóristing qamyna kiristim. 96-jyldar bolu kerek, men studentterge kurstyq jәne baqylau júmystaryn aqshagha jazyp beretinmin. Ózim student emespin. Kishkentayymyzdan kitapty kóp oqyp óskenbiz. Kitaphanagha baratynmyn, taqyrypqa say әdebiyetti aqtaryp, qajetti studenttik júmysty jazyp shyghatynmyn. Qarap túrsan, qiyn eshtene joq. Sol kezding ózinde jastar erinshek bolghan eken. Jastar erinse, biz solardyng erinshektiginen jaghdayymyzdy jasap jýrdik. Sodan bir-eki student «Aghay, sizding sóilegeniniz, jazghanynyz – barlyghy jurnalistikagha keledi eken, jurnalist emessiz ba?» – dedi. Men «Joq, men jay jýrgen saudagermin» – dep jauap qattym. Ol kezde bazarda saudamen ainalysatynmyn, oiynshyqtar sattyq. Sol studentter baghynyz synap kóriniz degen son, Shymkentte janadan gazet ashylyp jatqan, soghan bas súqtym, tapsyrma berdi. Tapsyrmasy qaladaghy qylmystyq oqighany zerttep, mazmúndy maqala jazu edi. Jazyp bergen edim, júmysym múrty búzylmastan maqala bolyp jaryq kórdi. Sóitip jurnalist bolyp kettik.

– Keyin oqyp aldynyz ba?

– Jurnalistikany oqyghan joqpyn. Mening keyingi oqyghanym – zanger mamandyghy.

– Siz ýshin jurnalist degen kim?

– Jurnalist degen, әzildep aitatyn bolsaq, ol – bir ornynda otyra almaytyn jybyrlaq adam. Bórini ayaq asyraydy degendey, jurnalistti de sol ayaq asyrauy tiyis. Jurnalist –  qoghamnyng barometri, ol enjar adam bola almaydy. Oghan ózining ghana qarny toyghany, kóilegining kóktigi qyzyq emes. Jurnalist – óz elining patrioty, memleketshil azamat. Ol tilge de, dinge de, ekonomikagha da aralasady. Týptep kelgende, jurnalist degenimiz – ol aghartushy, zertteushi.

– Qazirgi qazaq jurnalisteri zertteushi bola alyp jýr ma?

– Bola alyp jýr. Ol az deseniz aitayyn. Qazaq jurnalisteri kezinde jazghan ýlken-ýlken mәselelerdi orystildi jurnalister endi kóterip jatyr.

– Mysal keltirseniz, ol qanday mәseleler?

– Mәselenki, radikal dindegi adamdar bir qyzgha ýilenedi de, sodan keyin ol qyzdan sharshaghan song talaq sózin ýsh ret aityp, ajyrasqan bolyp esepteydi ózderin. Álgi bayghús әieldi qiyn jaghdaygha keltirip qoyady. Sóitip ol jigit bauyryna zvondaydy «Aqi, men ajyrastym, sen alyp alsayshy» – dep. Ol alady. Ol sharshaghannan keyin  taghy bir aqy bauyryna zvondaydy. Búl ýlken mәsele. Ony qazaqtildi jurnalister birneshe jyl búryn kótergen. Orystildi BAQ búl taqyrypty endi ghana qolgha aldy.  

– Búl mәseleni birinshi bolyp qazaqtildi jurnalisterding kóterui atalmysh súraqtyng qazaqtildi ortagha jaqyn bolghandyghynan emes pe? Orystildi azamattardyng salystyrmaly týrde keyinnen qozghaluy sodan emes pe?

– Alys bol, jaqyn bol bir qoghamda ómir sýrip jatqandyqtan, qanday da bir mәsele bolmasyn, olardyng bәri bizge ortaq. Osy sekildi taqyryptar boyynsha qazaq jurnalisteri birshama alda túr. Biraq, ókinishke oray, qazaqtildi jurnalistikany qoldau jaghy sәl kemshildeu. Jekelegen arnalarda orystildi jurnalisterding jaghdayy kóp jasalghan: jalaqysy joghary, baspana, gonorar mәselesi sheshilgen, olardyng jýlde aluyna kóbirek mýmkindik beriledi. Mysaly, ýlken bir bayqau jariyalanyp, sol bayqauda qazaqtildi jurnalist pen orystildi jurnalist kelip túrsa, «bere salayyq» – dep, ózimizdikin keyinge qaldyratyn jaghdaydy ýnemi kezdestiremiz. Búl endi qazaqtildi jurnalisterding tómendigining belgisi emes. Eshqanday da. Bәlkim sheshim shygharushy tarap orystildi BAQ-ty kóbirek oqityn shyghar... Tildi bilmeydi, sol sebepti oqymaydy. Al búl qazaqtildi jurnalisterding problemasy emes.

– Qazirgi jurnalistikanyng jarqyn ókilderin atay alasyz ba?

– Telejýrgizushilikten basqalaryn aitayyq, mysaly Qasym Amanjolúly óte myqty jurnalist, ózimning dosym Azamat Kenesúly da myqtylardyng qatarynda. Halima Tәjiqúl men Kәmshat Tasbolatty da erekshe atap ótuge bolady. Qyz balasy bolghanymen, elim degende eljirep túrady. Ózimizding Núrmúhamed Bayghara, Erjan Baytiles. Jalpy kóp, birden esime týspey túr, sol sebepti jigitter-qyzdar renjimesin. Birshamasy memlekettik qyzmetke auysyp jatyr.  

– Memlekettik qyzmetke auysu demekshi, ózge elderge qarasan, atalmysh kәsipti tandaghandar 50 jasta da, 60 jasta da jurnalist qyzmetin atqaryp jýredi. Neghúrlym jasy men tәjiriybesi ósken sayyn onyng kәsiby túrghyda shyndaluy arta beretin bilemiz. Onday adamdardyng ómirge degen kózqarasy әldeqayda keng bolady, aldyndaghy súhbat berushi adamdy tolyghymen asha alady. Mysaly, Larry King, Opra Uinfri, Vladimir Pozner jәne t.b. Qazaqstangha kelsek, jurnalistika tek jas kezde ainalysatyn kәsip sekildi.    

– Búl endi jurnalisterding problemasy emes. Jurnalist ol qay kezde de jurnalist. Taza jurnalister ózderinen ózderi jyly jerlerinen ketip qalyp jatyr dep aita almaymyn. Jurnalistke jaghday jasalghan bolsa, ony qaralamay, qudalamay, qazaq jurnalisterin aityp otyrmyn, qoldap otyrsa eshkim eshqayda ketpes edi. Qazir kóptegen jurnalisterding memlekettik qyzmetterge, Bolashaqpen oqugha ketip bara jatqany sodan. Ol ózi júmys istep jýrgen jerden qoldau kórip otyrghan joq. Gazet, radio, telearnasy, sayt – bәrinde osy jaghday.  Olar qayta qudalau kórip otyr, qyspaq kórip otyr. Ertengi kýnge senimi joq. Búl degen neni bildiredi? Eger jurnalisterding ertengi kýnge senimi bolmaytyn bolsa, onda elding senimi qaydan bolady? Jurnalister ózining qalaghan taqyrybyn jaza almasa, ashyp kórsete almasa, taqyrybyn aiqaylatyp qoya almasa, sony zerttey almasa ol jurnalist ne istey alady? Onyng da otbasy bar, balasy bar, olardy asyrau kerek. Jalaqysy joghary bolyp, syiaqylary bólinip túrsa, shygharmashylyq erkindik bolsa, eshkim eshqayda ketpeydi.  

– Mәsele sóz bostandyghyna kelip tirelip otyr ghoy. Sóz bostandyghy absolutti boluy kerek degen pikirmen kelisesiz be? Álde bir dengeyde senzura boluy qajet pe?

– Senzura degen sózding ózi maghan jat nәrse. Biraq tosqauyl bolu kerek bәribir. Endi jurnalist kelip, últty azdyratyn, arsyzdandyratyn, arzandatatyn dýniyelerding nasihattaudyng keregi joq dep oilaymyn. Onyng bәri onsyz da bolyp jatyr. 

– Jurnalistika salasyna jurnalistika mamandyghyn bitirmegen adamdar kóptep kelude jәne kópshiligi jurnalistika mamandyghyn oqytudyng qajeti joq dep aitady. Sizding kózqarasynyz qalay?

– Men de osy pikirdemin, ókinishke qaray.

– Búl shynymen de jurnalistikany arnayy oqytudy qajet etpeytin mamandyq ekenin bildire ma, әlde búl bizdegi jurnalistikalyq bilim beru mektebining qalyptaspaghandyghynan ne bolmasa jurnalistika «plankasynyn» tómendiginen ba?

– Endi búl jerde shekteu qoya almaysyn. Áriyne, injenerge, tarihshygha, dene shynyqtyru múghalimine shekteu qoya alasyz, ol jerde barlyghyn bilip túru kerek.  Kez kelgen adam arnayy oqusyz dene shynyqtyru múghalimi bola almaydy ghoy, injener bola almaydy. Jurnalist degen osy kәsipterding barlyghynyng qosyndysy ghoy. Eger adam jaza bilse, al jazudyng aldynda oilanyp, tolghana bilse, al onyng aldynda elim-ay, memleketim-ay deytin bolsa, ol – jurnalist. Sondyqtan búl jerden shekteu qoi dúrys emes.  

Men endi jurnalistikadan sabaq beretin joghary oqu oryndaryn qaralaghym kelmeydi. Olar qoldarynan kelgenshe tәrbiyelep jatyr. Olardyng kinәsi emes. Kemshilik sol, jastardyng kópshiligi jurnalistika fakulitetine jurnalist bolugha barmaydy, olardyng kózdegeni telejýrgizushi bolu. Al telejýrgizushi degenimiz  – dayyn asqa tik qasyq demekshi, dayyn mәtindi oqyp berushi ghana. Bizding kezimizde basqashalau edi. Telejýrgizushi degen ol tek jýrgizushi ghana emes, ol reporter, ol sarapshy, ol jurnalist edi. Qazirgi telejýrgizushiler tek týrining әdemiligine ilanghan. Endi, qazirgi talap ta osynday shyghar. Batys elderinde «sening tórt jyldyng biliming bar ma?», «diplomyndy kórset» dep otyrmaydy. Ol jaqsy taqyrypty qauzap ashyp beretin bolsa, maqalany tapsyrady da, gonoraryn alyp jýre beredi jәne batys elderinde búl damyghan.

– Olay bolsa, jurnalistika mamandyghy, jurnalistika fakulitetining ne keregi bar. Oghan jyl sayyn grant bólip, aqsha bólip. Onyng memlekettik túrghyda manyzdylyghy qanday?

– Búl endi kýrdeli súraq. Men ózim múghalim emespin, jurnalistika sabaghyn bere almaymyn. Ol jaghyn oqyghan emespin. Sondyqtan aita almaymyn. Jurnalistika fakulitetin jauyp tastandar dep aitqan, taghy da dúrys emes shyghar. Mýmkin sәl qysqartu kerek shyghar. Mýmkin tek myqtylardy jinau ýshin elimizding bir-eki jerinde ghana qaldyru kerek shyghar.   Áytpese qazir әr ónirde bar ghoy jurnalistika fakuliteti. Osy jaghynan arzandatyp jibergen siyaqtymyz. Mýmkin 4 jyl emes, mýmkin 2 jyl oqu kerek shyghar. Mýmkin 1 jyl ne jarty jyldyq, biraq kәsiby dengeyde dayyndalatyn jurnalist qylu kerek shyghar.  

–  Siz basshylyq etetin Baqorda media tobyna toqtalsaq.  Qazirgi tanda kóptegen media toptar, agenttikter memleketten tapsyrys alady. Onyng eshqanday aghattyghy joq dep bilemin. Alayda, memlekettik tapsyrys degen birde bolatyn, birdey bolmaytyn dýniye, oghan әrdayym senip otyra beru ýlken tәuekel. Eger memlekettik budjet qysqarsa, olar qinalyp qalmay ma? Elimizde beyneroliyk, derekti filim týsiruge jekemenshik sektor tarapynan túraqty úsynys bar ma? Sizderde búl jaghy qalay?

– Osy súraqty men kýtken edim. Qyzyq súraq. Men telearnalardan birde-bir tapsyrys almaymyn jәne maghan bermeydi de. Bәri bir-birimen qúlaghyna sybyrlap qoyghanday, «Mәdy Manatbekke bermender» dep. Nege búlay bolghanyn men týsinbeymin. Al ózge autsorsingtik kompaniyalardyng kóbi,  memlekettik arnalardan tapsyrys alyp otyr.  Óziniz aitqanday, eger arna tapsyrys bermey qoyatyn bolsa, olardyng jaghdayy qatty qiyndaydy. Óitkeni sol tapsyrystan basqa júmystary joq. Al men sanaly týrde kompaniyany kommersiyalyq baghytta ústap otyrmyn. Men jasap jatqan rolikter, baghdarlamalar, klipter jәne ózge de teleónimder jeke tapsyryspen kelude.

– Yaghny jeke sektordan súranys bar?!

– Jeke sektordan súranys kóp. Biraq búl súranys óte arzan. Al bizdikiler birden bayyp ketudi oilaydy. Olay bolmaydy. Tenge tiynnan qúralady deymiz. Men sol tiynnan qúraugha baldardy ýiretip kelemin. Áriyne tapsyrys alghymyz keledi memlekettik arnalardan. Bermeydi. Jolatpaydy. Mening oiymsha, olar ózderining qalauymen emes,  shynayy tender arqyly berui tiyis. Kim myqty sol alatynday bolyp. Qazir olay emes. Jeke tapsyrystardy tendermen alamyz. Búl endi bizding tek bir qanatymyz. Ekinshi qanatymyz – baspahana. Kitapshalar, diplom, stendter basamyz, zergerlik búiymdar jasaymyz. Búl da taza kommersiya. Sonymen qatar, ózimizding ishimizden әnshi shygharyp otyrmyz. 

– 50 jastaghy Mәdy Manatbekti qalay elestetesiz?

– Osy ómirdi sýre beremiz, biraq qazirgiden sәl sabyrly bolyp, tynyshtalghym keledi. Tazy itterim, tóbetim, saygýligim bolady degen oiym bar. Nege múny aityp otyrmyn? Qazaq bolu onay emes. Qazaq bolu degen tek bay bolu emes. Áriyne qazaq bay boluy kerek. Óitkeni myna nәrsening bәrin ústau aqshany qajet etedi.  

Bala-shaghagha ertegi oqyp beretin, atqa minudi jәne tazy baptaudy ýiretetin aqsaqal bolghym keledi. Jalpy shal emes aqsaqal bolghymyz keledi. 70-ke tolghan bir ýlken kisimen sóilesip qaldym. Biraz әngimelesip bolghan song «Al aqsaqal rahmet» – dep aitqanmyn, aiqay saldy. «Ty chto mne govorishi, ya tebe kakoy stariyk» – dep oryssha ketti bir kezde. Sosyn, «Oybay, aqsaqal» – dey bergenim sol edi, taghy úrysty aqsaqal dep aitpa dep. Aqsaqal degen sózge men kópti kórgen dep aitqan edim, ony úqpady. Ádette, ýlkender jastardy aiyptap jatady, jauapsyz, kóp nәrsege jenil qaraydy, ýlkender ghana myqty dep. Sóitsek olay emes eken. Kerisinshe, qazir jastar myqty bolyp ósip kele jatyr. Meshitke barsanyz oryn joq qoy!

Sheteldi aralap jýrgim keledi. Qazaqtyng tularyn nasihattap, taratyp jýrgim keledi. Aytpaqshy, biyl  4 mausym kýni Astanada biz «Memlekettik rәmizder kýnin» úiymdastyrdyq. Sonda ózimizding kompaniyamyzdyng atynan 10 mynday jalausha satyp aldyq. Sony qazir el-júrtqa tegin taratyp jatyrmyz.

– Súhbatynyzgha rahmet!

 Súhbat qúrghan: Darhan Ómirbek

El.kz