Kenes Odaghynda ósken biz ýshin birinshi qantar  jana jyl merekesi bolyp, sanamyzdy ulap tastady. Múny jyl ótken sayyn qatty sezinip kelemiz. Ásirese, auyldargha eng kóp taraytyn "Habar", "Qazaqstan" telearnalary qúrban ait, oraza, tól jana jylymyz nauryzdan góri, qaqaghan qystyng ortasynda toylanatyn "jana jyldy" tól meyramyna ainaldyryp aldy.

Kenes Odaghy joyylsa da, odan qalghan jaman әdetteri joyylmay, qyr sonymyzdan qalmay keledi. Oghan kinәli – qazirgi bizding teledidar, radio, gazet-jurnaldardyng bas redaktorlary "kemeldengen kenes odaghynyn" tәlim-tәrbiyesi men bilimin alghan jurnalister men jazushylar. Onyng ýstine tәuelsizdik alghannan keyingi  jurnalistik bilim alghandargha da bilimdi osylar berip, erkin oily jurnalister shyghara almauda. Búlardy oqytatyn professor-oqytushylar da kezinde tek auyldaghy malshy, qoyshy, traktorshy nemese júmysshylardyng "eren" enbegi jayly tolghanyp jazatyn jurnalisterdi dayyndaghan "qalpynan" әli shygha almay keledi. Óitkeni, tәuelsizdik alghannan keyingi payda bolghan jas jurnalister, jurnalistik bilimi joq, shalasauatty qazirgi «júldyzdar» «tok shou»,  «jana jyl», «valentin kýni», t.b. últymyzgha jat meyramdardy nasihattap, elpildep basqa últtardyng aldyna týsip ketedi. Bizding ulanghanymyz azday qazaq teledidarlary bolashaq úrpaghymyzdy týkke túrghysyz arzan qol mәdeniyetsymaqtarmen bastaryn qatyryp otyr. Jogharghy  oqu oryndarynyng oqytushylary әli kýnge deyin jana jyl meyramynyn  ne ekenin ajyrata almay, oqytqan shala sauatty mamandary  "әlemdik jana jyl" dep kópirgenin qoyar emes. Aghayyndar, qantardy әlemning bәri jana jyl dep moyyndamaydy.

Parsy, arab jәne týrki júrtynyng jana jyly - Nauryzda.

1,5 milliard músylmandar ay kýntizbesin qoldanady. Sondyqtan da músylmandardyn  jana jyly jyl sayyn on bir kýnge algha jyljidy. Mysaly, Iranda (búrynghy Parsy eli) jana jyldy  21 nauryzda toylaydy. Jana jyldan birneshe apta búryn biday nemese arpany shaghyn ydysqa egedi. Ol jana jyldyng aldynda ónip shyghady, búl kóktemning bastaluy  jәne  jana ómir jylyn beyneleydi.

3 milliardqa juyq budda dinindegilerding jana jyldary – aqpan aiynda. Ýndister túratyn mekenderine qaray Jana jyldy әr týrli qarsy alady. Soltýstik Indiya túrghyndary  ózderin  qyzghysh, qyzyl, siyakók, aq týsti әshekeylermen bezendiredi. Al, Ontýstik Indiyada әielderi arnauly ýlken tabaqqa tәtti taghamdar, gýl shoqtary  men shaghyn syilyqtar salyp, dayyndalady. Jana jyldyng alghashqy tanynda balalar kózderin júmyp, ózderin analary arnauly syy tabaqqa aparuyn kýtedi. Batys Indiyada Jana jyl qazan aiynyng sonynda  toylanady. Jana jylda baylyq qúdayy –  Lakshmy turaly  oilaydy. Qiyr Shyghys, Vietnamda Jana jyl "Tet" dep atalady. Ony 21 qantar men 19 aqpan aralyghynda qarsy alady. Qytaylyqtar da 17 qantar men 19 aqpan aralyghynda jana ay tughan kezde qarsy alady.

Hristian dinindegi katolik tarmaghynyng bir milliardqa juyq adamdary jana jyldy 25  jeltoqsanda toylaydy.

Býkil Europa, Ontýstik jәne Soltýstik Amerika, Avstraliya, Afrika qúrlyqtary (soltýstiginen basqa) Issus Hristostyng dýniyege kelgen  25 jeltoqsan tughan kýnin"Rojdestvony" qarsy alyp, jana  jyl dep toylap  keledi. Biyl 25 jeltoqsanda  Issus Hristos qúdayy  2015 jasqa toldy.

Sonda birinshi qantardy kimder toylaydy?

Bizding zamanymyzdyng tórtinshi ghasyrynda biylik talasynan Hristian dini katolik jәne pravoslav bolyp ekige bólindi. Slavyan tektes taypalar: orys, ukraiyn, belorus t.b. pravoslav tarmaghyn ústanyp qaldy da, europalyq elder katolik tarmaghyn ústanyp, ekeuara  jaulasyp, katolikterdin  meyramdaryn pravoslavtar  moyyndamay óz betterinshe meyramdar shyghardy. Pravoslavtar "rojdestvony" eske almas ýshin  1700-inshi jyly 1-inshi Petr, jana jyl dep toylanyp kele jatqan  25 jeltoqsandy – birinshi qantargha auystyrghan jarlyq shyghardy. Kenes Odaghy ornaghansha orystar "rojdestvo" men "jana jyldyn" ortasynda jýrse, dinsizdikke úshyraghan Kenes Odaghy 1936 jyly  1 qantardy  memlekettik meyram retinde ornyqtyrdy. Qazirgi tanda "jana jyldy"  Latviya, Litva, Estoniya mýldem toylamaydy. Kenes Odaghynan qalghan on eki memleketten basqalar 1 qantardy tek jyldyng auysuy dep qabyldap, 31 jeltoqsan men 1 qantar júmys kýnderi bolyp sanalady. Ukraina "Ayaz atadan" bas tartyp, Santa Klaus dep atady. Tabighat jaratylysyna, eshqanday logikagha jatpaytyn,  qystyng kýni qyrauda toylaytyn  tek orystyng ghana "jana jyly" qazaqqa jamandyqtan basqa әkelmey otyr. Óitkeni sol 3-4 kýnning ishinde milliondaghan shyrshalar qyrqylyp ekolgiyagha, tabighatqa  apat әkeledi.  Jýz myndaghan  otbasy sol  kýnderi on myndaghan tengelerin araq-sharapqa júmsaydy. Sol aqshalargha balalaryna ondaghan enseklopediyalyq kitaptar alyp nemese jyly kiyimder әperse bolady ghoy. On myndaghan otbasylarynda úrys-tóbelester bolyp, qanshama analardyn, balalardyng kóz-jasy tógiledi. Sharapqa mas bolghan jas qyzdar abyroyynan aiyrylyp, sosyn «aldap ketti» dep erkek ataulynyng atyn kirleydi. Mas bolyp kólik apaty, pyshaqtap ketu, órt, bir ay boyy óshusiz janatyn jyltyraqtar, elektr energiyasy halyq qazynasyn shash-etekten shyghyngha batyrady. Hristiandardyng jana jylyn araq-sharapsyz qarsy alu mýmkin emes. Maskýnemder men araqqúmarlar ýshin taptyrmas meyram. Yaghny músylman qazaq ýshin haram danghaza. Statistikanyn  esepteui boyynsha, eng kóp adam ólimi osy kýnderi bolady eken. 

Kerisinshe araq-sharapsyz, nauryz kóje agharghanmen toylanatyn 22 nauryzdaghy jana jylda say-dala kókmaysa, gýlge tolyp, qozy-laq kókalda aunaq salyp, qústar qayta oralyp, azan-qazan, bazar bolyp, jana ómir bastalady. Búl jana ózgerister jana jyldyng kelgenin bildiredi. Al, 31 jeltoqsanda uildegen boran 1 qantarda soghyp túrady. Tabighat tylsymynan jana jyldyng kelgenin sezbeysin.

Qazaqtardyng bolmashy tirlikterge esi ketip, týkke túrghysyz ózgening meyramdaryn qashangha deyin toylar ekenbiz.

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz