---

Jazushynyng suretteu sheberligi, yumory, qazaqylyghy, sezimtaldyghy – onyng negizgi artyqshylyghy ekenine dau joq. Biraq Tynymbay jazuyna tәn, bir qaraghanda bayqala qoymaytyn dýnie bar eken. Ony jana әngimelerin oqyghan son, jýlgeles eski shygharmalaryn taghy bir sýzip shyghyp, keyipkerlerdi qatar tizip qoyyp qaraghanda bayqadyq, bayqadyq ta tanghaldyq, tipti tiksinip qaldyq. Sondaghy kórgenimiz... bedireyip qarap túrghan qazaqtyng beynesi boldy. Sharshanqy, jýzining núry joq, kózinen kónbistik, dәrmensizdik, keyde ayarlyq bayqalatyn qazaq.

XX ghasyrda әlemde kóptegen ózgerister boldy, al qazaq ýshin eng ýlken ózgeris – kóshpeli túrmystan otyryqshy túrmysqa auysu boldy deydi Aqseleu Seydimbek. Kóshpeli dәuirmen qoshtasu degen bizge yqylym zamanda bolghan nәrse kóringenimen, ol osydan eki-ýsh úrpaq búrynghy ghana jaghday eken. Jәne sol kóshpelilerden qalghan, bәlen jyldar boyy qalyptasqan psihologiya XX ghasyrda otyryqshynyng nemese kommunisting psihologiyasyna birden auysa salmapty. Kýn sayyn әlsirey berse de, sýiekke sinip, bolmyspen astasyp ketken әdetter, minezder qalmay, kýni býginge deyin jetipti. Jәne elding ótken ótkelderi nәtiyjesinde últtyq sanagha janadan boyaular da qosylyp, bolmaghan minezder de payda bolypty... Tynymbaydyng әlemi osy ózgeristerdi qamtidy, basqasha aitsaq, «Tymaq joghalghannan totyqús ólgenge deyingi uaqytty» suretteydi. Yaghny sәvet ýkimeti kóshpeli túrmysqa tyrnaghyn shyn batyra bastaghan uaqyttan kýni býginge deyin degen sóz («Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashatyn qys kәmpeskeden sәl әri, yaky sәl beri» deydi Núrqabyl shal әngimede, demek, tymaq joghalatyn uaqyt pen kәmpeskeden bastalatyn qyzyl qyrghynnyng uaqyty sәikes keledi, al «Kakadu» әngimesining keyipkeri osy zamannyn, býginning adamy, onyng totyqúsy da keshe, ya bolmasa onyng aldynghy kýnderi óldi dep qabylday alamyz).

«Kakadu» әngimesi... Jýldeli shygharmalardyng jinaghynan basqa jerde jariyalana qoymaghan búl әngime bir qaraghanda komediya bolghanymen, astary naghyz tragediya. (Jalpy, Tynymbaydyng kýlkige qúrylghan shygharmalarynyng kóbining әr jaghynda qasiret jatyr). Joghary jaqpen syiysa almay shet elge ketken Tәkejan Baygeldige Kakadu degen totyqúsyn tastap ketedi. Baygeldi ózi әielimen ajyrasyp, oghan deyingi әdeti ishuge birjolata bet búrghan adam eken. Totyqús ekeui әbden dostasyp ketedi. Baygeldi Kakadugha araq ishudi ýiretedi. Ony kórgen Erik degen әkimshilikte isteytin suayt synyptasy qústy bir jetige dep súrap alady da, әkimge syilap jiberedi. Ákim bolsa ózinen ýlken, tipti ýlken bolghanda da ýlken kisige syilap jiberedi. Erik te, әkim de ósip shygha keledi. Baygeldi bolsa qústy saghynyp, qayghygha batady. Qús ta búny saghynyp, auyryp qalady. Sóitip ekeui qayta tabysady. Ýlken kisining oryssha sóileytin adamdary emde dep әkelip tastaydy. Osy kezde qaydan estigeni belgisiz, «maghan sat» dep habarlasatyndar kóbeyedi. Baygeldi shet elde jýrgen Tәkejangha kómekshisi arqyly jaghdaydy eskertedi. Sóitip qúsqa talas bastalady. Biraq qústy alyp Avstraliyagha qashamyn dep otyrghanda qúsy araqty kóbirek siltep jiberedi de, jan tapsyrady. Osy kezde oryssha sóileytin kómekshi de, Tәkejannyng adamy da, satyp almaq bolyp habarlasyp jýretin jigit te, suayt dosy Erik te kelip, qústyng óligin óz kózderimen kóredi. Sodan ýsh kýn ótkennen keyin Baygeldi qayta iship ketti deydi. Keyde týsinde Kakadumen birge Avstraliya ormandarynda oinap-kýlip jýredi eken. Áriyne, qús tilinde. Bir joly tipti ekeui әn shyrqaghanda ormannyng qústary kózderine jas alyp túryp tyndapty. Biraq Baygeldi búl týsin, odan alghan sezimin eshkimge aitpay túra túrmaq...

Álqissa, búl Baygeldining ózi Tynymbay keyipkerlerining ishindegi qalada túratyn ekinshi adam. Birinshisi – «Qyz úzatylghan týndegi» aty atalmaytyn (Osy әngime – birinshi jaqta jazylghan jalghyz әngime) lirikalyq keyipker. Auylda aghasynyng qyzy úzatylyp jatqanda qaladaghy ýiinde, sheshesining әngimesin tyndap otyryp, eki balasynyng kózinshe araq ishetin bir beybaq... Sodan keyingi qalada túratyn keyipkerimiz, mine, bala-shaghasynan airylghan, araqqa salynghan Baygeldi. Súryqsyz ómirindegi payda bolghan bir qyzyghy – totyqús. Sóitip, totyqúsy da ishkishke ainalady. Baygeldi alghash iship ýiretkennen keyin, qoldan qolgha ótip, keyin qayta oralghanda Kakadu tap-taza alqash bolyp shyghady. Ýlken kisi dep jýrgen adamynyng hali menen jaman eken ghoy dep Baygeldi endi ózining jaghdayyna shýkir etip qalady. Keyipkerding búl oiy – әngimening óne boyyndaghy avtor jasaghan aiqysh-úiqysh isharalardyng biri ghana. Jeke-jeke aityp otyrmay, «Kakadu» әngimesindegi jalpy túspaldy tarqatatyn bolsaq, bylay bolatyn siyaqty: «bylyqqan qogham, qazaqty tyndaytyn eshkim joq, jylpostar kýn sanap semirip, órlep, ósip barady». Ádettegi pysh-pysh әngime siyaqty bolyp kóringenimen, olay emes, búl – jasy 70-ke kep otyrghan qazaq prozaigynyng býgingi Qazaqstangha bergen baghasy. Eshkimmen jolyqpay, onasha otyrghan jazushy totyqús arqyly biylik pen kópshilikke sәlem joldaghanday. Ghabit Mýsirepov kýndeliginde jazushyny halyqqa qatysty signaldardy qabyldap otyratyn sputniktik antennagha teneydi. Osyny eskersek, últtyng halin jan jýiesimen sezetin jazushynyng el turaly oiy osynsha ashy bolghany, ókinishti, әriyne...

Baygeldi qalada túratyn ekinshi keyipker dedik. Al basqa әngimelerdegi keyipkerler egin basynda, fermada, sovhozda túrady. Olar ýshin audangha barudyng ózi abyroy. Al «Búlaq» әngimesindegi Qoshqarbay Almatygha baru degendi estise zәresi qalmaydy. Tәuirleu qyzmette isteydi degen ýlken kisining kómekshisi qazaq bolsa da, oryssha ghana sóileytin orys tildi. Qazaqsha sóileytinder onsha alysqa bara almaytynday, ekinshi súrypty adamdar siyaqty.

Jalpy, «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qys» dep atalatyn kitaptaghy on eki әngime, biyl jaryqqa shyqty dep otyrghan ýsh әngimeni alynyz – on besinde de keudesin eshkimge bastyrmaytyn, sanasy azat, elge syily әziz azamat joq. Ne shetinen momyn, kónbis, qorghansyz, dәrmensiz, sharasyzdar, ne ozbyr, suayt nemeler. Búl eki topqa jatpaytyndary qyljaqbas, daraqylar. Barlyghy derlik araq ishedi. El tizginin alatyn, kósheli sóz aitatyn, qyljaqsyz, qúrmetke layyq adamdar tek marqúm bop ketkender ghana, basqasha aitqanda, Tymaqqa joghalghanda nemese sodan kóp úzamay o dýniyelik bolghandar («Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qystaghy» Bóribay, Tauasar, «Shashubaydaghy» Alashybay, «Bәiterekterdegi» Arystan, Baghybek, Quanysh).

Tynymbay keyipkerleri qyl ayaghy totyqúsyna deyin araqqa salynyp ketti. «Jәrdemshidegi» ýsh qoyshy – Qabyl, Aldashbek, Alshaghyr qoy baghyp jýrip ishedi, «Búlaqtaghy» Qoshqarbay men Ertileu klubta keshkisin qalyp ishedi, «Qorashylardaghy» Oraz qoyshynyng әielimen otyryp ishedi, «Qyz úzatylghan týndegi» keyipker sheshesining aldynda otyryp ishedi, «Naqang ýshinde» Naqang óleyin dep jatqanda elding bәri mәz-meyram bolyp ishedi, «Qar astyndaghy auylda» Seyilbek pen Saghymbay ózen jaghasyna baryp ishedi. Bәri ishedi. «Maskýnemning malqorasynda» Jarqynbek pen Bershikýr kýn sayyn ishedi...

«Maskýnemning malqorasynda» da, «Kakadudaghyday», sәvet ýkimeti qúlaghannan keyin júmysynan airylyp, eshkimge kerek bolmay, araqqa salynghan Jarqynbek ómirding mәnin hayuanattardan izdey bastaydy. Ózine tesilip qaraghan Aqbas ógiz sóilegendey bolyp, onyng dausy marqúm әkesinikindey kórinip, shoshy bastaydy. Bótelkeles dosy Bershikýr búl jaghdaydy tiybettikterding filosofiyasymen týsindiredi. Yaghny ólgen adamnyng jany sol kezde dýniyege kelgen basqa bir tirshilik iyesine beriledi deydi. Osyghan toqtaghan Jarqynbek Aqbas ógizdi әkem dep, Mәnbas ógizdi Otash atam, Qasqa siyrdy Zeregýl anam, Aymýiizdi Bipaz әjem, Qonyr ógizsheni Balmyrza dep oilay bastaydy (Osy kisiler qaytqanda tughan búzaular eken). Keyin ózining birazdan beri mazalap jýrgen derti mendep, beti әri qaraghan kezde әielinen qay siyry jelindegenin súrap, sonynda tipti sodan tuatyn búzau ózi bolatynyn әieline aityp ta qoyady. Keyin shynynda da Jarqynbek ólgen kýni ...siyr búzaulap qalady. Búny kórgen әieli de tiybettikterding filosofiyasyna senip, zar enirep jylaydy.

Jarqynbek – qorlanushy obrazdardyng erekshe bir týri. Sәvet qúlamas búryn ol ferma bastyq bolyp túrghanda asty-ýstine týsip jýretinder keyin biri qalmay teris ainalyp ketedi. Osynday jaghday «Jәrdemshi» әngimesindegi Qabyldyng da basyna týsushi edi. Sonda Qabyl kezinde ózi kómekshisine qanday jәbir kórsetse, keyin ornynan týsip, ózining dosy Aldashbekke kómekshi bolyp qalghanda, Aldashbek ózine tura sonday jәbir kórsetedi. «Maskýnemning malqorasyndaghy» Jarqynbek te qorlyqtyng nebir týrin kóre bastaydy. Biraq bir qyzyghy basyna qonghan baqqa bir kezderi tez ýirengendey, qorlyqqa da boyy tez ýirenedi. Keshe ghana iyilip jastyq bolyp túrghan adamdardyng jaghday ózgergende basqa adamgha ainaluy osy atalyp otyrghan eki әngimede jaqsy ashylady. Osy qatargha «Sushy» dep atalatyn әngimedegi Jamanqúldy da qosugha bolady. Qolyna qúzyret tiygende elding bәrine tizesin batyryp jiberetin edi ghoy, bәtshaghar.

Osy Jarqynbekting jaghdayy men Qabyl men Alshaghyr, Aldashbek arasyndaghy qarym-qatynas Qazaq Ordasynyng jaghdayy Reseymen baylanysyna úqsaytyn siyaqty. Bir kezderi salyq tólep túrghan Rusiya keyin ydyrap ketken Altyn Ordanyng múragerlerin jaulap alady. Kýshtini syilau, kýshtiden qorqu, keyin әlsirep ketse, qaytabas kótermeytindey etip basyp tastau degen adamzattyng búrynnan kele jatqan әdeti me eken әlde?!

Búl әngimelerdi oqymaghan adam ol psihologiyany tolyq týsinbeui mýmkin. Sondyqtan dertting diagnozyn tura qoyghan Talasbek Ásemqúlovtan bir ýzindi keltireyik: «Resey imperiyasynyng territoriyasynda adam sәt sayyn despotpen, tiranmen kezdesip otyrady. Meyli, ol jataqhananyng vahteri, polisiyanyng bastyghy bolsyn, bir qap anyqtama súraytyn, pasport ýstelinde otyrghan qyz, ya zattarynyzdy aqtaryp jatqan kedenshi bolsyn – bәribir, búlardyng barlyghy – ýlkendi-kishili tirandar. Osynday sәtterde adamnyng boyyn әldebir qorlyq sezim, әldebir ýrey biyleydi. Búl – qúldyq sezim». Ol – Resey, biz Qazaqstanbyz dey almaymyz. Qol astynda boldyq, taghdyrlaspyz. Olarda bar auru bizde de bar. Jarqynbek Jarqynbek bolyp túrghanda ony «Jaqa» atandyrghan sol auru, Qabylgha Alshaghyrdy qorlattyrghan, keyin Aldashbekke Qabyldy qorlattyrghan sol auru, Jamanqúlgha da sushy bolghannan keyin býkil auyldy qan qaqsattyrghan sol auru ghoy? Áli kýnge deyin bizdi bir-birimizge zirkildetip qoyghan, bir-birimizden yqtyryp qoyghan sol auru emes pe?

Juas, qorghansyz, ezilgen adamdar beynesi «Maskýnemning mal qorasy», «Sushy», «Jәrdemshi» әngimelerinde ghana emes, Tynymbayda ondaylardyng tútas galereyasy bar. (Solardyng ishindegi eng qatty eziletini «Qorashylardaghy» Jaqyp). Eger osy ezgi kóretinderdi qosa alsaq, momyn, dәrmensiz (keyde dәrmensizdeu), qorghansyz (keyde jay ghana bәtuasyz) adam beynesi barlyq әngimede derlik bar, mәselen: «Ata qonysta» Múqa, «Búlaqta» Qoshqarbay, «Qorashylarda» Jaqyp, «Shashubayda» Shashubay, «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qysta» Álmәmbet, «Naqang ýshinde» Elen, «Qyz úzatylghan týnde» bayandaushy keyipker, «Kelinde» Toqtas, «Jәrdemshide» Qabyl men Alshaghyr, «Aqkónil úryda» Boshay, «Maskýnemde» Jarqynbek, «Kakaduda» Baygeldi, «Qar astyndaghy auylda» Rәsh.

Ýshinshi jana әngime – «Qar astyndaghy auyl». «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qys», «Kelin», «Ata qonys» sekildi riyasyz, Maghauinsha aitqanda beykýnә, qazaqylyqty saghyntatyn әngimeler qataryna kelip qosylghan sәtti shygharma. 1951 jyldan 1952 jylghy qaraghan, qar qalyng týsken qysta júmyssyz jatqan Saghymbaydyng ishi pysyp, Seyilbek, Rәsh degen qúrdastaryna basqa adamdardyng atynan hat jazyp, әbigerge týsirgeni, qazaqy qaljyng ereksheligi... Azdap ýzindi keltireyik: «...Saghymbaydyng keyde ermek ýshin kelinshegin joq jerden ashulandyratyn da әdeti bar. Ashulandyrarda aitatyny – «Senen búryn Kóltoghannyng bir qyzymen әueyi bolghanmyn. Sen bolmaghanda sony alayyn dep jýr edim. Serttesip te qoyyp edik», – deydi. «Sol qyzyna nege ýilene bermedin?» deuding ornyna Ákýl jylap qalady. Minezi úyan. Kýieuining әziline әzilmen jauap beruge de ailasy jetpeydi. Sony bilip Saghymbay da jas kelinshekke mәtiby bolyp alghan. Kóltoghandaghy әueyi bolghan qyzynyng әngimesi eskirip, Ákýldi taghy bir jylatyp alghysy kelgen kezde: «Týrkistanda da bir qyzym bar edi, menen ekiqabat bolyp qalghan», – deydi. Búl joly Ákýl kóbirek jylaydy. Saghymbaydyng Ákýldi qayta-qayta jylatudy qyzyq kóretini... keshkisin qúraq kórpeshening ýstinde qúshaqtasyp jatyp, tatulasulary qyzyq... Tәtti...». Esersoqtyq deysiz, be, әumeserlik deysiz be, óziniz bilesiz. Biraq qazaqy ortada ósken әr oqyrman osy Saghymbaygha úqsas bir auyldasyn eske alary anyq. Sol siyaqty, «Ata qonystaghy» Múqanyng saghynyshy, «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qystaghy» auyl adamdarynyng әngimesi, «Kelindegi» kempirding minezi de etene tanys bolaryna kýmәn joq.

«Qazaqtyng shyryldaghan jany keudelerinde búlqynghan, ómirge kelip-ketkenin eshkim bilmey qalatyn jandar» (Yrysbek Dәbey) dәl Tynymbaydaghyday basqa eshkimde beynelenbeytin shyghar. Alayda, býgingi qazaq – ishkilikting kesirinen, ashtyq, repressiya, soghystan keyin sýiekke singen ýreyden, kommunistik iydeologiyanyng nasihatynan, qazirgi naryqtyq, aqparattyq zamannyng shabuylynan әbden ózgergen qazaq sol bir ózindik qazaqy týisikten ajyrap bara jatqanday ma?! «Joq, ajyrap bara jatyr edi, qazir sol týisikti qayta oyatugha úmtylys bar» dep uәj aitar edik, biraq oghan sol týisikpen ómir sýretin Tynymbay sene qoyar ma eken?!

Adamnyng qorghansyzdyghy men tura sol adamnyng ayarlyghyn jazatyn әngimelerdi atadyq, riyasyz, kýlki men saghynyshqa qúrylghan әngimelerdi de kórsettik. Endi osy eki topqa jatpaytyn bir әngime bar, ol – «Bәiterekter». On bes әngimening ishindegi eng auyr oqylatyny, zarlysy. Basqa әngimelerde kýlkimen kómkerilgen qasiret bolghanymen, qayghy, zar joq. Sirә, avtordyng gumanist bolmysy auyr qayghyny, qylmystardy jazugha, qauipti keyipkerlerdi suretteuge kónilin soqtyrmaytyn shyghar. Tek osy «Bәiterekterde» ghana naghyz auyr azap bar. Jobasy, soghystyng ózin bolmasa da, soghystan keyingi jyldardy, soghystyng qúrbandaryn kórgen adam bolghan son, kóniline týigen jayttary jazbasqa qoymaghan bolsa kerek.

Sóz etip otyrghan osy on bes әngime jogharyda aitylghan jayttardan basqa, taghy da birneshe ortaq ereksheliktermen bir-birine jaqynday týsedi. Mәselen, jas júbaylardyng bir-birine degen sezimi, aralaryndaghy qyzyqtar «Kelin», «Qar astyndaghy auyl» әngimelerinde óte sheber suretteledi. Aymýiiz degen siyr «Ata qonysta», «Maskýnemning malqorasynda» bar, Qarabúlaq degen búlaq «Búlaq» pen «Bәiterekterde» atalady. Jazushy óz ómiri turaly, shygharmashylyq sheberhanasy turaly súhbat berip, maqala jazbaytyn bolghandyqtan, «óz auylynda bar búlaq shyghar, sonday siyry bolghan bolar» dep shamalaymyz da qoyamyz. Kórkemdik sheshim jaghynan «Maskýnemning malqorasy» men «Kakaduda» úqsastyq bar. Shygharmadaghy key oqighalar spektaklidegidey órbiydi. Totyqús bir adamnan bir adamgha op-onay ótip, keyin op-onay qaytyp keledi, ol turaly gazette jazylady, satyp almaq bolghan keyipkerler keyin totyqús ólgende bir uaqytta jinala qalady. Jarqynbek ólgende de siyr búzaulay qalady, onyng aldynda sol ýide bir adam jan tapsyrghan sayyn siyrlar búzaulap otyrghan. Búnday tәsilder komediyagha jarasa beredi desek te, avtordyng dramaturgiyalyq shygharmalarymen tanys adamnyng esine «Qojanasyr tiri eken», «Bes boydaqqa bir toy» qoyylymdary týse beredi. Onda da Qojanasyrdy satyp alugha týrli últ ókilderi jinala qalatyn, Qyrmambay shaldyng balalary bir kýnde ýilene salatyn. Osynday dramaturgiyagha tәn qasiyetter jazushynyng prozasyna da әserin tiygizgendey me, qalay...

Bastaghan son, aita salayyq, «Bes boydaqqa bir toyda» perishte bolyp kiyinip, shaldy qorqytatyn Kikonyng «Ghaybat sóileme» dep shalgha úrsatyny bar. Sondaghy aitqysy keletini «asylyq sóileme» degen maghyna. Al ghaybat degen sóz – bir kisining aiybyn, kýnәsin bireuge aityp, aiybyn ashu, syrtynan jamandau degen sóz. Osy nәrseni avtor da, rejisser de, akterlar da bilmegenine eriksiz tanghalushy edik. Taghy sonday bir «әttegen-ay» «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qystan» da bayqalady. Kýn úyasyna bata bergende-aq kelgen qonaqtar biraz otyrghan song qútpan ótip barady dep ýilerine asyghady. Birinshiden, aqsham namazy kýn úyasyna batqannan, kóz baylanghangha deyingi aralyqta oqylady. Sonda Aldanbek, Núrghabyl, Qazygýl ýsheui Álmәmbetting ýiine aqshamdy oqymay kelgen bolady. Ekinshiden, aqshamnan keyingi qútpan («qúptan» de te aitady) namazy qazaqtar ústanatyn Ábu-Hanifa mәzhaby boyynsha tang namazynyng uaqyty kirgenge deyin oqyla beredi. Yaghny qútpan shyqpaydy deuge de bolady. Búl – kórkem shygharma ghoy, diny kitap emes dep uәj aitarsyz, biraq «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qysty» namazdan habary bar adamdar da oiyn shashyratpay, erkin otyryp oqyghysy keledi ghoy?

---