"Memlekettik qyzmet" turaly zangha veto qoyghan preziydent Nazarbaev: «25 jyl boyy sayasat sahnasynda jýrgen shendilermen qoshtasuymyz» kerek dedi. Zeynetke shyqsa da, jyly ornyn bosatqysy kelmeytin, jasy kelgen sayasy túlghalardy erterek ketirudi úsyndy dep habarlaydy «31» arnanyng janalyqtar qyzmeti. Demek, preziydentting pәrmeni boyynsha myna tómendegi adamdar Senat pen Mәjilistegi mandattaryn tapsyryp, kelesi saylaugha qatyspauy kerek siyaqty. Qaranyz, olar kimder:  

SENAT

ADYRBEKOV Ikram, 1950 jyly 8 shildede  tughan.

ALTYNBAEV Múhtar Qapashúly,1945 jyly 10 jeltoqsanda tughan.

ÁYTIMOVA Birghanym Saryqyzy, 1953 jyly 26 aqpanda tughan.

BOBROV Vladimir Yakovlevich, 1953 jyly 14 tamyzda tughan.

KIINOV Lyazzat Ketebayúly, 1949 jyly 7 jeltoqsanda tughan.

QÚSDÁULETOV Dulat Rashiytúly, 1952 jyly 2 qarashada tughan.

POLTORABATKO Ludmila Grigorievna, 1953 jyly 19 shildede tughan.

ABAYDILDIN Talghatbek Jәmshiytúly,1948 jyly 16 qyrkýiekte tughan.

AQYLBAY Serik Bayseyitúly, 1949 jyly 12 qantarda dýniyege kelgen.

BIJANOV Aqan Qúsayynúly, 1949 jyly 23 tamyzda tughan.

ASTAEV Ertarghyn Kәkimbekúly, 1950 jyly 2 qazanda tughan.

ELAMANOV Bekmyrza Qayypúly, 1950 jyly 1 qantarda tughan.

SAGhYNDYQOV Eleusin Nauryzbayúly, 1947 jyly 1 mamyrda tughan. 

TAGhYMOV Marat Myrzaghaliyúly, 1952 jyly 7 qantarda tughan.

ERGhALIYEV Jabal Erghaliyúly, 1952 jyly 30 qazanda tughan.

AYTAHANOV Quanysh Aytahanúly, 1947 jyly 14 qarashada tughan.

MÁJILIS

SÚLTANOV Quanysh Súltanúly, 1945 jyly 12 mamyrda tughan.

Jaqypov Qabibolla Qabenúly, 1949 jyly 16 qyrkýiekte tughan.

Ibraev Tólegen Toqtasynúly,  1949 jyly tughan.

Dýisebaev Jeksenbay Qartabayúly,  1950 jyly tughan.

TOYBAEV Álihan Ábdihanúly, 1949 jyldyng 1 aqpanda tughan

Ýmbetov Serik Ábikenúly, 1950 jyly 19 mausymda tughan.

KOSAREV Vladislav Borisovich,  1937 jyly  tughan.

Qaraqúsova Gýljan Janpeyisqyzy, 1950 jyly tughan.

Asanghazy Orazkýl Asanghazyqyzy, 1952 jyly 22 aqpanda tughan.

SAUDABAEV Qanat Bekmyrzaúly,  1946 jyly tughan.

Asanov Túrarbek Mәjilúly,  1951 jylghy 4 nauryzda tughan.

SÝLEYMENOV Qayyrbek Shoshanúly, 1949 jyly tughan.

BIYShIMBAEV Uәlihan Qozykeúly, 1946 jylghy 27 qazanda tughan.

Ydyrysov Qúttyqoja,  1951 jyly 1 mausymda tughan.

SAYaPOVA Zuhra Aleutdinovna,  1951 jyly tughan.

Kiyanskiy Viktor Vladimirovich, 1947 jyly tughan.

Samaqova Aytkýl Bayghazyqyzy,  1949 jyly 2 aqpanda tughan.

KENJIN Tólesh Áukebayúly,  1946 jyly 23 shildede tughan.

Áyimbetov Seyitsúltan Sýleymenúly,  1947 jyly 15 shildede tughan.

Sonday-aq búl tizimge  aldaghy jyldary zeynet jasyna shyghatyn Daniyal Ahmetov,  Sergey Kulagiyn, Amandyq Batalov, Berdibek Saparbaev, Baqtyqoja Izmúhambetov (zeynet jasynda) iligui әbden mýmkin.

Áriyne,  memlekettik  qyzmetpen birge tughan adam joq. Qyzmetke úrpaqtar tolqyny auysyp kelip jatady. Jogharyda atalghannyng bәri Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen beri preziydent Nazarbaevpen birge kele jatqan adamdar. Keshe bәri qylshyldaghan jas edi. Uaqyt óte shau tartty, jastary úlghaydy. Biraq  sonyng kóbi, jogharyda kórip otyrsyzdar, Mәjilis pen Senattan oryn tauyp alghan. Bylay qarasanyz Qazaqstandaghy Zang shygharushy organ zeynetkerlerdi demalys orny nemese «qarttar ýii» sekildi. Endi olardyng ornyna sóz joq jas buyn keledi.   Ýkimetting keshegi jiynynda preziydent Nazarbaev: «Qazir men jalghyzbyn. Sender mening yghymdasyndar. Sondyqtan mening belbeuimnen myqtap ústandar. Erteng senderge qiyn bolady», - dedi. Preziydent osy sózimen Ýkimet qúramyndaghy sheneunikterge tegeurindi jas úrpaqtyng kele jatqanyn anghartsa kerek.

Abai.kz