Eldegi әleumettik jәne ekonomikalyq qiyndyqtargha baylanysty Mәsimov myrza jetekshilik etetin Qazaqstan ýkimeti jaqyn arada kýndelikti tútynatyn azyq-týlik tauarlaryna talondar engizui mýmkin. Búl turaly «Karavan» gazeti jazady (http://gazeta.caravan.kz/articles/karta-socpomoshhi-talony-na-produkty-vozvrashhayutsya-articleID117393.html).

(1990 jyldardaghy talondar)

Qarjylyq qiyndyq qos ókpeden qysqanda Qazaqstannyng ókimeti óndirip is bitire almady. Álemning damyghan otyz memleketining qataryna qosyludy armandap jýrgenimizde, armanymyz kózden búlbúl úshty. Sóitip bir-aq kýnde әlemning eng kedey elderining qataryna qosyldyq. «Karavannyn» aqparatty ras bolsa, qazaqstandyqtar tamaqty talonmen ishetin, bir tilim nan ýshin úzyn-sonar kezekte túratyn kýnge tayap qalghandaymyz.
IYә, «Karavan» gazeti jazyp ortyrghanday, osynday alaghay da, búlaghay shaqta tyghyryqtan shyghudyng ózge joly joq bolsa kerek. Aytpaqshy, әlgi «nan baghasyn 300 tengege deyin kóteru kerek», - dep qonyrsytyp jýrgen Mәjilis deputaty Qonyrov Ayqyn myrza «Ýkimet qazirgi jaghdayda azyq-týlik tauarlaryna talondar engizui mýmkin. Óitkeni az qamtylghan әleumettik topty qoldaudyng búdan basqa joly joq. Búl әleumettik kómek kartasy dep ataluy mýmkin. Biraq, atqaratyn funksiyasy, sol bayaghy talon bolyp qalatyny sózsiz»,- deydi.
Al, auyl sharashylyghy ministrligining tizginshisi Asyljan Mamytbekov myrza búl mәseleni milliardtap shashylghan shyghangha әkelip tireydi. «5-6 jyldan asty, jyl sayyn Ýkimetten1-sortty nan baghasyn qalypta ústap otyru ýshin 7-8 milliard tenge bólinetin. Tipti, key kezderi búl soma 12-15 milliardtan asyp ketetin. Sodan keyin, Ýkimette talqylap, sheshimge keldik. Subsidiya normativteri qysqartylyp, nan baghasy naryqtyq baghagha kóshetin bolady»,- deydi Mamytbekov myrza.
Onyng ýstine, ministrding sózine sensek, býginde búl qarajat el budjetinde qarastyrylmaghan. Sonday-aq, әleumettik jәrdem esebinen bólingen arzan únnyng jartysy qylmystyq jolmen Resey men Ózbekstangha ketip jatqany da mәlim boldy.
Al, Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi bolsa, nan baghasy kóterilgen jaghdayda eng tómengi kýnkóris dengeyi de ózgerip, әleumettik kómek alatyndardyng sany artatynyn eskertti.
Ministrlik derekterine sýiensek, әleumettik jaghdayy men ailyq kirisi orta dengeyge jetpeytin 34,7 myng qazaqstandyq әleumettik kómek alyp otyr. Sonday-aq, 18 jasqa tolmaghan balalary bar 519 myng adamgha memlekettik jәrdemaqy qarastyrylghan. Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi aityp otyrghanday, býginde elimizde kómekke múqtajdar sany birden 2,5-3 million adamgha kóbeyedi dep kýtilude.
Osyghan alandaushylyq bildirgen qúzyrly mekemedegiler 2016 jylgha qaray әleumettik tútynu jәshigin qayta qarastyrudy da qolgha alghan eken.
Nan – qashan da әleumettik az qamtylghan otbasylardyng negizgi tamaq kózi ekeni ras. Kedey dep kemsitpesten sóiler bolsaq, kәdigi siz ben bizding dastarhanymyzda as atasyna degen súranys bar ekeni de aqiqat. Al djip minip, fua-gra jeytin bay-baghlan nemese әleumettik jaghdayy ortadan joghary dengeydegiler nandy talghajau etpeytini týsinikti. Jo, jemeydi emes, jeydi. Tek, az jәne qymbat súryptylaryn ghana. Sondyqtan Qonyrov myrza qonyrsytyp aitqanday, nan baghasy 300 tengege kóterilse de meyli olargha. Al, orta tabysty otbasylar ýshin nan baghasynyng 5 tenge kóteriluining ózi tragediya. Sondyqtan qazaqstandyqtar nan baghasynyng negizsiz kóteriluine bey-jay qaramaytyny ras.
Astyq óndeushiler men naubayshylar odaghynyng preziydenti Evgeniy Gan búl jaytty sheshu ýshin arnayy talondar engiziletinine senimdi.
«Nandy talondarmen satyp aludy engizu adrestik әleumettik kómek beru baghdarlamasyn iske qosudyng alghashqy qadamy bolady. Men múny az qamtylghan túrghyndargha әleumettik kómek kartalary dep ataytyn edim. Búl karta birden birneshe qyzmet atqaruy tiyis. Tek qana nan satyp alu emes, ózge de azyq-týlikter, arzandatylghan dәri-dәrmekter, jol aqysyn jәne kommunaldyq qyzmetti tóleuge de paydalanyluy kerek», – deydi Evgeniy Gan.
Shendiler AQSh pen Europa tәjiriybesin qaytalaugha úsynys jasauda. Búl elderde әleumettik jәrdemaqy alugha qúqyghy bar әr túrghynnyng bankte jeke kartasy bolady. Oghan ýkimet ay sayyn qajet tauarlaryn satyp aluy ýshin qarajat salyp otyrady. Karta iyegeri ishimdik pen temekiden ózge kez-kelgen azyq-týlikke tólem jasap, tipti, medisinalyq qyzmetti de karta qarajatynan ala alady.
«Bizge de osynday ýlgide әleumettik kómekti damytu kerek. Daghdarystan tuyndaytyn saldarlargha aldyn ala dayyn bolu kerek. Jaghdayy joqtargha jәrdemaqy berip, nannan bólek ózge de azyq-týlik ala alatynday jaghday jasaugha tiyispiz. Kommunaldyq qyzmet mindetti týrde qymbattaydy. Yaghny әleumettik kómek paketine búl qyzmet týrin de tóleu mýmkindigin qosqan abzal», – deydi mәjilis deputaty Ayqyn Qonyrov.

Degenmen, deputat Qonyrov joldas (surette) «Karavan» gazetine bergen súhbatynda jogharghy súrypty nan baghasy 300 tengege para-par kelui kerek degen pikir bildirgen.
«Byltyrghy jyly biz әleumettik jenildik paketterin retteude jana joba bastaghan edik. Bylay alyp qarasanyz, joghary súrypty nan baghasy 300 tenge boluy kerek. Al, bizding elde búnday nandar 98 tengeden satylyp keldi. Tenge baghamynyng ózgeruine baylanysty qazir dýkenderdegi nan baghasy 120-130 tenge kóterildi»,-deydi deputat.
Osy Qonyrovtyng sózinen shyghady, kommunistik partiya ókili Ayqyn joldas EAEO ayasynda ortaq valuta engizudi qoldaytynyn qazaqstandyq BAQ-qa mәlimdegen. Esterinizde bolsa, saytymyzda «Euraz tengemizdi tentiretip jibermey me?» atty maqala jaryq kórgen bolatyn (http://abai.kz/post/view?id=5432). Onda reseylik sayasatker Leonid Sluskiy EAEO elderi ýshin ortaq valutanyng әzirlenip jatqany turaly bayandaghan.
Tap sol kezde qazaqstandyq deputat, kommunistik partiya mýshesi - Ayqyn Qonyrov total.kz saytyna súhbat berip, ortaq valuta iydeyasyn tolyq qoldaytyny aitty (http://total.kz/politics/soyuzyi/2015/11/11/majilismenyi_vyiskazalis_o_vozmojnosti_vvedeniya_edinoy_valyutyi_eaes#begin_st). Ótken aptada Abai.kz saytynda jaryq kórgen osy bir maqaladan keyin reseylik sayasatker Leonid Sluskiyding mәlimdemesine qazaqstandyq deputattar da óz pikirlerin bildirgen. Bir qyzyghy kommunistik partiya deputaty Ayqyn Qonyrov býirekten-siraq shygharyp, basqalargha kereghar pikir bildirdi. Onyng oiynsha, «ekonomikalyq odaqta ómir sýrgen song ortaq valutanyng boluy da jaman emes». Bir sózben aitqanda, Qonyrovtyng kózqarasy Dumanyng Sluskiyimen birdey bolyp shygha keldi. Qúddy bir Qazaqstan Mәjilisining emes, Resey Dumasynyng deputaty dersiz! Kommunist deputattyng bir tyrnaghy býguli jatsa kerek, Qonyrovtardyng búlay qonyrsytuy beker emes.

(1990 jyldardaghy talondar)

 Týiin: IYә, sonymen kommunist deputat Qonyrov pen ministr Mamytbekovtyng aityp otyrghanynday, dýken sórelerindegi bar tauardy talonmen alatyn kýnning de kólenkesi kórinip qalghanday. Esterinizdi qalsa, osydan shiyrek ghasyr aldyn, toqsanynshy jyldardyng basynda dýken sóreleri jylan jalaghanday boldy. Týk joq. Barynyng ózi qat. Qajetti dýniyeng tabylsa, ony alatyn qarajat joq. Qara nan ýshin úzyn-sonar kezekte túratyn sol jyldar qaytyp oralghanday ma, qalay?... Búl – tәuelsizdikting alghashqy jyldary, yaghni, qiyn-qystau kezeng edi. Júrttyng bәri sonda «joqqa» boy aldyryp qalghan. «Myna kedeylikting sorynan endi qútylmaspyz", - deytinder kóp-túghyn. Ol kezdi ókimet ótpeli kezen» dep atap, әiteuir ótkelekten bir ótetinimizge sendiretin. Qazir she? Sol ótpeli kezennen әli ótip bolmaghanymyz ba? Ókimet «biz jana daghdarysqa dushar boldyq, qiyndyqtyng bәri alda. Osydan óitip-býitip, ótip ketu ýshin barynsha ýnemshil bolyndar»,- deydi. Jә, qúp, delik. Biraq, biz sol toqsanynshy jyldardaghy ótpeli kezenning tas qamalynda qalyp qoyghan sekildimiz... Mәsimov ýkimeti endi halyqtyng auzyndaghy qara nangha jarmasty. Deputat Qonyrov qorqynyshty sózderdi bekerge qonyrsytyp jýrmegen siyaqty...
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz