Ontýstik Qazaqstan oblysynda auyl sharuashylyghy enbekkerleri kýnine oray dәstýrli «Altyn kýz –2015» merekelik sharasy ótti. Agrarlyq sala boyynsha ónirde qol jetkizgen jetistikter barshylyq. Alayda, ony qanaghat tútugha әli erte. Merekelik jiynda OQO әkimi B.Atamqúlov búl salany damytugha býgingiden de kóbirek kónil bólinu kerektigin atap ótti, - dep jazady "Ontýstik Qazaqstan" gazeti.

– Memleket basshysy bes institusionaldy reformany jýzege asyrudyng «100 naqty qadamynda» auyl sharuashylyghy salasyna qatysty naqty mindetter jýktedi, – degen Beybit Bәkirúly oblysta kelesi besjyldyqta auyl sharuashylyghyn damytu boyynsha jýzege asyrylatyn isterding josparymen tanystyrdy.

«Birinshiden, suarmaly jerlerdi tiyimdi paydalanu, ainalymgha qosu júmystary jalghasady. Búl orayda memleket qarjysyn kýtip otyrmay, investisiya tartu kerek. Ekinshiden, tómen payyzben beriletin nesiyeler kólemin arttyryp, qoljetimdi etemiz. Saladaghy shaghyn jәne orta kәsipkerlikti damytugha qarjy jetispeushiligi qolbaylau bolyp otyrghany belgili. Qarjy bolsa, enbekqor halyq jetkilikti» dedi B.Atamqúlov.

Sharualardy qinaytyn taghy bir mәsele – tehnikalardyng joqtyghy. Ónir basshysy búl problemany sheshuding jolyn mәlimdedi. Aldaghy uaqytta barlyq audannan mashina-traktor stansasy (MTS) ashylady. Al, kelesi jyly pilottyq joba retinde eki audannan MTS qúrylmaq.

«Býgingi tanda ghylymy qoldausyz auyl sharuashylyghy salasy bәsekege qabiletti bola almaydy. Ghylymnyng jәne tehnologiyanyng kómeginsiz búl sala damy qoymaydy. Qajetti tehnologiya saqtalmasa, jerimiz qysqa merzimde jaramsyz bolady, ósimdikti qorghau, veterinariya salalarynda aldyn alu sharalary qoldanylmasa, bir mezette kәsipten airylyp qalu qaupi túr. Sol sebepti oblysta jana tehnologiyalardy tartu, ony óndiriske engizu maqsatynda arnayy ghylymiy-konsulitativtik ortalyq ashylady. Ortalyq mamandary әrbir audannyng erekshelikterin eskere otyryp, fermerlerge kenes beredi» dep atap ótti ónir basshysy.

Beybit Bәkirúly biyl jyl sonyna deyin әrbir audannyng mýmkindikteri, erekshelikteri zerttelip, 2020 jylgha deyingi naqty indikatorlar belgilenip, audandardyng basym baghyttary aiqyndalatynyn jetkizdi.

«Ontýstikting tauly audandarynda alma klasterin damytu maqsatynda intensivti bau ósiru qolgha alynady. Ontýstik almalary Qazaqstannyng barlyq aimaghyna ghana emes, shetelderge eksportqa shygharylatyn bolady. Maqtaaral audanynda maqta sharuashylyghyn qayta damytamyz. Kelesi jyldan bastap maqta alqabynyng kólemin ghana emes, ónimdiligin arttyru boyynsha da arnayy baghdarlama iske asyrylatyn bolady. Syr boyyndaghy Ordabasy, Otyrar audandary jýgeri men kókóniske beyimdeletin bolady. Astyq salasyndaghy ónimdilikti arttyru ýshin kýzdik daqyldar óndiruge kóshu kerek. Sozaq jәne Bәidibek sekildi audandarda mal sharuashylyghyna basymdyq beriledi. Sayram men Týlkibas, Tóleby audandarynda sýt óndeu jәne jemis-kókónisterdi qayta óndeuge basymdyq beriledi» dedi B.Atamqúlov.

Ónir basshysy audan әkimderining júmystary osy basym baghyttardy jýzege asyru boyynsha baghalanatynyna toqtaldy. Búl orayda audangha investisiya tartu, jana júmys oryndaryn ashu, ashylghan shaghyn jәne orta kәsipkerlikting sany sekildi indikatorlar nazargha alynbaq. «Búl – oblys әkimdigining audan әkimderine qoyyp otyrghan talaby. Sharualargha, halyqqa kómektespeytin әkimning bizge qajeti joq» dedi Beybit Bәkirúly.

Shara barysynda agroónerkәsiptik keshen salasynyng jyl ozattary men ýzdik enbekkerleri, birqatar BAQ ókilderi marapattaldy.

***

Osy kýni Shymkenttegi «Kórme ortalyghynda» 4-mamandandyrylghan halyqaralyq «AgriTek Shymkent-2015» auyl sharuashylyghy kórmesi ótti. Ony halyqaralyq «TNT Productions, LLC» kórme kompaniyasy úiymdastyryp, QR Auyl sharuashylyghy ministrligi, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimdigi, «QazAgro» ÚBH AQ, OQO Kәsipkerler palatasy, Qazaqstannyng fermerler odaghy, Qazaqstannyng qús ósirushiler odaghy men Qazaqstannyng jylyjaylar qauymdastyghy qoldau kórsetti.

Shymkenttegi kórmege әlemning 10 elinen: Qazaqstan, Týrkiya, Resey, Germaniya, Izraili, Ispaniya, Italiya, Niyderlandy, Serbiya men Ukrainanyng 70-ten asa kompaniyalary qatysty. Kórmede auyl sharuashylyghy tehnikalary men jabdyqtary, qosalqy bólshekter, suaru jәne tynaytu tehnologiyalary, jylyjaylar, túqymdar men ekpeler, tynaytqyshtar, ósimdikterdi qorghau zattary, mal sharuashylyghyna arnalghan tehnologiyalar, veterinarlyq tehnologiyalar úsynyldy.

Kórmeni úiymdastyrudaghy maqsat tәjiriybe jәne jana tehnologiyalarmen almasu, biznes-jobalar qúru ýshin agroónerkәsip kesheni mamandaryn bir-birimen kezdestiru bolatyn. Ordabasy audanyndaghy «Aleksandrov baghy» JShS-ning diyrektory Baqtiyar Taghaev týrkiyalyq «Alma-Ata» kompaniyasynyng preziydenti Atilla Kaplanmen byltyrghy kórmede tanysqan eken. Kóp úzamay qazaqstandyq kәsipker Týrkiyagha baryp, «Alma-Ata» kompaniyasynyng alma bauyn kózimen kóredi. Olardyng alma ósiru tehnologiyasy mýlde bólek. Eki elding kәsipkeri Qazaqstanda 20 gektargha alma bau eguge kelisim jasasypty. B.Taghaevtyng aituynsha, olar әr gektaryna 3000 týp kóshet egipti. Bau kelesi jyly ónim beredi dep kýtilude.

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi B.Atamqúlov kórmege әkelingen әrbir ónimmen, auyl sharuashylyghy tehnikalarymen egjey-tegjeyli tanysyp shyqty. Kórmege oblystyng auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushileri de qatysty.

Kórme sonynan sheteldik ghalymdar Ontýstik Qazaqstanda qyzanaq pen qiyar ósiru, olardyng negizgi ziyankesteri men aurulary, olarmen kýresu jayly leksiyalar oqydy.

Gýljamal MÚSAEVA

Abai.kz