Elimizding aldynan jana mýmkindikter ashyldy. Alayda, birneshe jyldan beri әlem mazasyz kýy keshude. Daghdarys jahandyq dengeyde enserilgen joq jәne әlemdik qoghamdastyq qysymdyq turbulentti jaghdayda túr.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty baghdarlamalyq maqalasynda enbek adamnyng ensesin kóteretindigi jóninde ataly sózder aityp, әrkimning enbek etuine jaghday jasau mәselesi tiyanaqtalyp, Ýkimetke osy mindetti oryndau ýshin 20 tapsyrma bergeni belgili. Elbasynyng tapsyrmasyn oryndau barysynda ómirge kelgen «Júmyspen qamtudyng jol kartasy — 2020» baghdarlamasynyng halyq ýshin berer jaqsylyghy ólsheusiz. Enbek adamyna múnday jaghday әlemdi qarjylyq daghdarys sharpyp túrghan sәtte eshbir elde jasalynghan emes. Búl jóninde talay biyik minbelerden auzy dualy azamattar jәne shetel sarapshylary san mәrte aitty. Júmyspen qamtu baghytynda eshbir elde múnday baghdarlama qabyldaghan emes. Enbek adamyna jasalynghan qamqorlyqty paydalana bilu manyzdy.

Shynyn aitqanda, qoghamda әli óz ornyn taba almay enbek etuge qúlqy bolmay jýrgender bar. Sondyqtan da bizding basqarma jyl sayyn baghdarlamany túrghyndar arasynda týsindiru, ýgit nasihat júmystaryn jýrgizu baghytynda naqty sharalardy jýzege asyruda. Júmyspen qamtu baghyttary boyynsha 3000 buklet, 2500 plakat jәne 570 әdistemelik núsqaular dayyndap, barlyq auyldyq okrugterge jiberildi. Baspasóz betterinde, telearnalarda, radio habarlarynda basqarma qyzmetkerleri túrghyndargha týsindiru júmystaryn jýrgizdi. Baghdarlamanyng mәni men manyzyn bilmeytinder de tabyldy. Sondyqtan da basqarma qyzmetkerleri jәne osy baghytta júmys isteytin audandyq buyndar túrghyndar arasynda jii bolyp, iygi baghdarlama әrkimning enbek etuine jol ashqandyghyn naqty mysaldarmen týsindiruden jalyqqan emes.

Ýstimizdegi jyly «Júmyspen qamtudyng jol kartasy – 2020» baghdarlamasyn jýzege asyrugha oblysta 6708,9 million tenge bólu qarastyrylghan. Osy jyldyng 9 aiynda ol qarjynyng 91,3 payyzy iygerildi. Baghdarlamanyng ayasynda ýstimizdegi jyldyng 1 qazanyna deyin 8599 adammen әleumettik kelisim-shart jasalyndy. Jyl sonyna deyin olardyng qataryn belgilengen jospar boyynsha 14 myngha jetkizu qarastyrylyp otyr. Búl baghdarlamagha óz betimen júmyspen ainalysushylar, júmyssyzdar, ishinara júmyspen qamtylghandar tartyldy. Sonymen birge, tabysy az, mýgedekter de osy baghdarlamanyng sharapatyn kórude. Osy baghdarlamagha qatysushylardyng 44,6 payyzy jastar bolsa, 48 payyzgha juyghy әielder. Shyny kerek, túrghyndardyng osy toptarynyng keybireuleri túraqty júmys isteuge mýddeli emes. Olar ózderi tauyp alghan enbek birjalarynda túryp bir sәttik júmysqa jaldanudy artyq sanaydy. Olargha túraqty enbek etuding paydaly jaqtaryn týsindire otyryp, ózining bolashaghy ýshin beynetining zeynetin kórude túraqty júmys ornynyng boluy asa manyzdy ekeni týsindirilude. Qazir qalalar men kentterde enbek birjalarynda júmys izdep túrushylardyng qatary birshama bolsa da azayghandyghyn aitugha bolady. Ýstimizdegi jyly 5482 adamdy túraqty júmysqa ornalastyrdyq.

N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»

Býginde damyghandyqtyng irgeli kórsetkishterin Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymyna (EYDÚ) mýshe memleketter kórsetip otyr. Oghan әlemdik ishki jalpy ónimning 60 payyzdan astamyn óndiretin 34 el kiredi. EYDÚ-gha kiruge taghy 6 el – Braziliya, Qytay, Ýndistan,Indoneziya, Resey jәne Ontýstik Afrika Respublikasy ýmitker bolyp otyr. Úiymgha mýshe barlyq elder tereng janghyru jolynan ótti, investisiyanyn, enbek ónimdiliginin, shaghyn jәne orta biznesti damytudyn, halyq ómiri standarttarynyng joghary kórsetkishine ie bolyp otyr. Álbette, EYDÚ elderining bolashaq úzaqmerzimdi qarqyny eskerilgendegi indikatorlary – jer jýzining damyghan 30 memleketining qataryna kiru jolyndaghy bizding bazalyq baghdarymyz osy.

Men Qazaqstanda EYDÚ-nyng birqatar qaghidattary men standarttaryn engizu jóninde mindet qoydym. Olar Tújyrymdama jobasynda kórinis tapqan.

N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»

Ekonomikada ishki jalpy ónimning jyl sayynghy ósimin 4 payyzdan kem qylmau josparlanuda. Investisiya kólemin qazirgi 18 payyzdan býkil ishki jalpy ónim kólemining 30 payyzyna deyin úlghaytu kerek. Ekonomikanyng ghylymy qamtymdy modelin engizu Qazaqstannyng eksporttyq әleuetindegi shiykizattyq emes ónimning ýlesin 70 payyzgha deyin arttyru maqsatyn kózdeydi.

Ekonomikanyng joghary tehnologiyalyq jana salalaryn qúru ghylymdy qarjylandyrudy ishki jalpy ónimning 3 payyzynan kem emes dengeyge deyin arttyrudy talap etedi. Ishki jalpy ónimning energiya tútynu auqymyn 2 ese azaytu manyzdy. Shaghyn jәne orta biznes 2050 jylgha qaray Qazaqstannyng ishki jalpy ónimining qazirgi 20 payyzy ornyna keminde 50 payyzyn óndiretin bolady. Enbek ónimdiligin 5 esege – qazirgi 24,5 mynnan 126 myng dollargha deyin arttyru kerek.

Áleumettik salany damytudyng 2050 jylgha deyin basty baghdarlary naqty indikativti sifrlarda kórsetilgen. Biz ishki jalpy ónim kólemin jan basyna shaqqanda 4,5 ese – 13 myng dollardan 60 myng dollargha deyin arttyruymyz kerek. Qazaqstan halyq qúrylymynda orta tap ýlesi basym elge ainalady. Urbanizasiyanyng jahandyq ýrdisine oray qalalyq túrghyndar ýlesi barlyq halyqtyng qazirgi 55 payyzynan 70 payyzday dengeyge deyin ósedi. Qazaqstannyng qalalary men eldi mekenderin sapaly joldar men kólikting barlyq týrining jýrdek baghyttary baylanystyrady.

N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»

Salamatty ómir saltynyng ornyghuy, medisinanyng damuy qazaqstandyqtardyng ómir sýru úzaqtyghyn 80 jasqa deyin arttyrady. Qazaqstan medisinalyq turizmning jetekshi euraziyalyq ortalyqtarynyng birine ainalady. Ozyq jәne bәsekege qabiletti últtyq bilim beru jýiesin qúru ayaqtalady.

Qazaqstan әlemde adamdar ýshin qauipsiz jәne túrugha jayly elding birine ainalugha tiyis. Beybitshilik pen túraqtylyq, әdil sot jәne tiyimdi qúqyq tәrtibi degenimiz – damyghan elding negizi.

Qazaqstannyng әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna kiru tújyrymdamasynda aldaghy júmystyng úzaqmerzimdi basymdyqtary belgilengen. Biz myna basym baghyttar boyynsha birqatar mәselelerdi sheshuimiz kerek.

N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»

Birinshi. Innovasiyalyq industriyalandyru trendin týzeu jәne kýsheyte týsu manyzdy. Men Ýkimetke 2016-2019 jyldargha arnalghan Ýdemeli industriyalandyrudyng Ekinshi besjyldyghy jobasy jóninde birqatar tapsyrmalar berdim. Industriyalandyru basymdyqtary sanyn shekteu kerek.

Bizge dәstýrli óndirushi sektorlar tiyimdiligin arttyru manyzdy. Búlar – bizding bәsekedegi tabighy artyqshylyqtarymyz. Bizge múnay-gaz sektorynyng eksporttyq әleuetin saqtay otyryp, basqaru, óndiru jәne kómirsutekterdi óndeuding jana tәjiriybeleri kerek. Múnay men gaz óndiruding yqtimal ssenariyleri boyynsha týbegeyli sheshimge kelu kerek. Siyrek metaldardyng ghylymy qamtymdy salalar – elektronika, lazerlik tehnika, kommunikasiyalyq jәne medisinalyq jabdyqtar salalary ýshin manyzdylyghyn eskere otyryp, olardy iygeru auqymyn úlghaytu qajet.

Qazaqstan geologiyalyq barlau salasy boyynsha әlemdik naryqqa shyghugha tiyis. Tiyisti zannamany jenildete otyryp, búl salagha sheteldik injiniringtik kompaniyalardan investisiya tartqan jón. Jalpy, dәstýrli salalargha qatysty bizding olardy damytu jónindegi bólek josparlarymyz boluy kerek. Árbir kelesi besjyldyqtyng naqty nәtiyjesi ekonomikanyng jana salalaryn qalyptastyru bolugha tiyis. Birinshi besjyldyq ayasynda avtomobili jәne aviaqúrastyru, teplovoz, jolaushylar jәne jýk vagondary óndirisi jolgha qoyyldy. Olardy keneytip, syrtqy naryqtargha shygharu kerek.

Sonymen, 2050-ge deyingi qalghan jyldar jeti besjyldyqqa bólinedi, olardyng әrqaysysy bir maqsat – damyghan 30 elding qataryna kiru mәselesin sheshedi.

Ekinshi jәne odan keyingi besjyldyqtarda mobilidi, mulitiymediyalyq, nano jәne gharyshtyq tehnologiyalar, robot tehnikasy, gendik injeneriya salalaryn, bolashaqtyng energiyasyn izdeu men ashudyng negizin salghan jón. Memleket júmysynyng negizgi bóligi Qazaqstan biznesin, әsirese shaghyn jәne orta biznesti damytugha barynsha qolayly jaghday jasau bolmaq. Tayaudaghy 10-15 jylda ghylymy qamtymdy ekonomikalyq bazis jasau kerek, onsyz biz әlemning damyghan elderi qataryna qosyla almaymyz. Múny damyghan ghylym arqyly sheshuge bolady.

N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»

Ekinshi. Qazaqstannyng agroónerkәsip keshenin innovasiyalyq baghytqa týsiru manyzdy. Búl – bizding dәstýrli salamyz. Azyq-týlikke degen qajettilik arta beredi. Búl sektorgha investisiya kóbirek salynady. Sondyqtan býgingi fermerler tek uaqytsha әri aua rayyna baylanysty kezdeysoq jetistikterdi maldanyp qalmay, óndiristing ósimi jóninde oilanugha tiyis. Jahandyq auyl sharuashylyghy óndirisinde bәseke óse beretin bolady. Jermen júmys isteytinder, eng aldymen, jana tehnologiyalardy engizip, ónimdilikti ýzdiksiz arttyratyndar, júmysyn әlemdik standarttar negizinde jýrgizetinder boluy kerek.

Birinshi kezekte, әsirese bagha qalyptastyrudyng ashyq mehanizmderi arqyly tiyimdi jer naryghyn qúru manyzdy. Auylsharuashylyq jerlerin investisiya tartu jәne ozyq tehnologiyalar engizudi eskerip jalgha bergende ghana bәseke kýsheyedi. Auyl sharuashylyghynda biznesting damuyna, fermerler kooperasiyasy ýderisine, jerdi tiyimdi paydalanugha bóget jasaytyn barlyq kedergini joyghan jón.

N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»

Bolashaq – agrarlyq sektorda, әsirese, shaghyn jәne orta biznes týrindegi jana óndeu kәsiporyndary jelisin qúruda. Búl tústa biz biznesti nesie arqyly qoldaugha tiyispiz. Fermerler úzaqmerzimdi qarjylandyru men ótkizu naryqtaryna deldalsyz, tikeley shygha alatyn bolugha tiyis. Auyl óndirushilerining qaryzdaryn kepildendiru jәne saqtandyrudyng tiyimdi jýiesin qúru da ózekti mәsele.

Qazaqstan et jәne sýt ónimderin eksporttaytyn ónirlik iri elge ainalugha tiyis. Egin sharuashylyghynda sudy kóp qajet etetin tiyimdiligi tómen daqyldar kólemin qysqartu, olardy kókónispen, mayly jәne azyqtyq ónimdermen almastyru jolyna bet búru kerek. Agrohimikattardy tiyimdi tútynudyn, quang jerlerde topyraqty nóldik óndeuding zamanauy tehnologiyalary men ózge de innovasiyalardy qoldanudy keneytuding keshendi sharalary qajet.

Ádil Nazarúly

Abai.kz