Jer astyndaghy qara altyngha sengen halyq,

jer betindegi baylyqty da úmytpauy tiyis.

Avtor

Jaryghy joq, suy joq, auyl qaytip kýn kórer... jighany joq, kýii joq adam qaytip kýn kórer... Múnayly ólkening býgingi tirligi – múnly. Qara altynnyng ýstinde «jalanbút» otyrghan auyldar әli de bar. Janyp túrghan sham jaryghy týbine týspese, onyng sәulesinen ne payda? Qara altyn qúny qaryshtap túrghanda qaryq bolmaghan auyldyng kýii, múnay arzandaghanda mýldem mýshkil. Qazynaly qazaq jerinde auyl keshi kónildi boluy kerek edi ghoy...

Kónilsiz kórinis, sýrensiz tirlik. Sudyng sonynda kóshe kezgen halyq. Búl auylda sudyng qadiri qara altynnan da qymbat bop túr. Sebebi sudy saghattap, syghymdap beredi. Qazaqstan múnayynyng ýshten birin óndirip otyrghan Jylyoy audany búl. Toqsan myngha juyq halqy bar. Múnda su tәuligine bar bolghany bes saghat beriledi. Onda da, әri ketse jeti myng kub sugha rúqsat bar. Al halyqtyng qajettiligi odan ýsh ese kóp. Oidym-oydym shúnqyry kóp jol qiyndyghy da bir tóbe. Ayta-ayta auyz talghan, jaza-jaza qoldan da әl ketken. Auyl halqynyng endigi qorqynyshy júmyssyz qalu. Halyqtyng kóbi nәpaqasyn múnay salasynda jýrip tabady. Sondyqtan qara altyn qúnynyng tómendeui olardyng әleumettik jaghdayyna tikeley әser etti. Qysqartudyng auyly da alys emes. Búl jaghday ózge de múnayly ólkelerge tәn bolyp túr. Osy baghytta  auyl shiykizatpen shektelip qalmay, óndeushi salany da belsendi týrde iygerui kerek. Juyrda múnayly aimaq auyldaryn aralap kelgen «KazService» Qazaqstandaghy múnayservistik kompaniyalar odaghynyng Prezidium tóraghasy Rashid Jaqsylyqovtyng pikiri de osyghan sayady.  

– Auyl sharuashylyghyn shyndap qolgha alatyn kez keldi. Kózin tapsa, múnyng paydasy shiykizattan az emes. Jerdi iygerip, mal baqqan ozady. Tórt týlikti týgendegen kәsipker tórge shyghady. Mal sharuashylyghy atadan qalghan kәsip. Ony dóngelentip әketuge auyldaghy qarakózding shamasy da, mýmkindigi de jetedi. Odan bólek mal sharuashylyghyn damytugha arnalghan memlekettik baghdarlamalar da kónilge qonymdy. Bir ghana mysal keltireyin, «TengizShevroyl»  qyzmetkerlerin tamaqtandyru ýshin bir kýnde 5 tonna etke tapsyrys beredi. Búl degenimiz bir kýnde etke olar 25 myng dollar aqsha júmsaydy degen sóz. Eseptey beriniz, bir aida 750 myn$,  bir jylda 9 mln.$. Qyp-qyzyl aqsha. Qayda ketip jatyr dep oilaysyzdar? Shetelge... TShO kýndelikti jeytin etin Kanadadan aldyryp otyr. Múrnymyzdyng astynda túrghan múnday qomaqty tapsyrysty jiberip otyrmaghanymyz ózimizge syn. Áriyne búl derekke biz bey-jay qaray almaymyz. TShO basshylyghyna mәn jaydy aityp, qazaqstandyq ýlesti arttyru kerektigin algha tarttyq. Sheteldik investor etti óz elimizden alugha kelisti. Biraq... eng qyzyghy, TShO súraghan joghary sapaly etti kýndelikti ýzbey jetkizip otyratyn túraqty birde-bir qazaqstandyq kompaniya tabylmady.

Mal sharuashylyghy aqsap túr...

Býgingi tanda elimiz azyq-týlikting ýshten birin shetelden satyp alyp otyr. Búl oilanarlyq derek. Tiyisti sharalar shúghyl qolgha alynbasa, siz ben biz múhit asqan tauyq ayaghymen, kýmәndi kókónisterdi tútynugha mәjbýr bolamyz. Otandyq tauar óndirushiler «eksport» dep jantalasyp, ishki naryqtyng qajettiligin eskermey jatady. Importtalghan ónimdi yghystyru ýshin auyldaghy sharuashylyqty jandandyru qajet. Elimizde jýz million gektar jayylymdyq jer jәne egindik alqaptyng 30% qoldanylmay bos jatyr. Osy keng dalanyng tósin mynghyrghan malgha toltyryp, astyqty jayqaltsaq, syrttyng ónimine kýnimiz qaramas edi. Áriyne búl mýmkin bolatyn nәrse. Al әzirge sudyng әr tamshysyn súrap ýshken Jylyoylyqtar jәii ne bolmaq? Rashid Hasenúly tirshilik nәrine auyldy qaryq qylu ýshin myqty investor tabu kerek dep otyr. Auylda su qory mardymsyz. Sondyqtan ony alystan tartu qajet. Al búl qomaqty qarajatty talap etetin júmys.

Jalpy auylda Qazaqstan halqynyng qyryq ýsh payyzy ómir sýredi. Auyl taghdyry barsha qazaqtyng taghdyry. Sondyqtan Memleket basshysy auyldy damytugha kóp kónil bólip keledi. Ýsh jyl auyl jyly bolyp jariyalandy. Odan bólek mal sharuashylyghyn, egin sharuashylyghyn, auyl biznesin, auyl jastaryn qoldau maqsatynda talay baghdarlama qabyldanyp, jýzege asty. Memleketting de investordyng da auyldy kórkeytuge jasaghan qadamdary qaryshty. Endi auyl halqy da kóshten qalmay naryqqa iykemdelui tiyis.

Rashid Jaqsylyqovtyng aituynsha, auyldyng ózinen de úsynys, qúlshynys kýtu kerek. Ári memleketten bólinetin qarajattyng da esebi bar ekenin әrbir túrghyn sezinui tiyis. Búl jauapkershilikti auyldyqtar óz moynyna almayynsha, olardy júmys istetu qiyn. Masyldyqtan arylyp, baghdarlama boyynsha bólingen aqshanyng tiyimdi júmsap, isti odan әri damytyp әketuge daghdylanuy kerek. Olay bolmaghan jaghdayda, bólingen qarjynyng berekesi bolmay, jelge úshady».

«Auyl halqyn da súranysqa say keler mamandyqty iygeruine mýmkindik jasau manyzdy. Ol ýshin aldymen Kenes kezinen qalghan SPTU-lardyng bәrin zerttep, bilim bazalaryn damytugha tiyispiz», – deydi Rashid Hasenúly.  Qazir auyldyq eldi-mekenderdegi ýlken-ýlken zauyttar paydagha jaramay, bosqa qanyrap túr. Nege qalalarda ashylghan «Erkin ekonomikalyq aimaqtardy» auyldyq jerlerde iske asyrmasqa? Bir mysal: Almaty oblysy Aqsu audanynda ýlken qant zauyty bar. KSRO kezenindegi 148 qant zauytynyng ishinde eng iri toghyz qant zauyty bolghan, sol toghyzdyng bireui. Qazir sol zauyt ózining búrynghy quatynyng 10 payyzyn da oryndap jatqan joq. Territoriyasynyng 90 payyzy bos túr. Osy zauyttyng bazasyndaghy qanyrap túrghan oryndy auyldyng eti tiri jigitterine nege bermeske?! Yntasy bar, bilimdi jigitter tigin óndirisin ashsyn, nan shygharatyn, et shygharatyn óndiris oshaqtaryn ashsyn.

Daghdarystyng salqyny auylgha da onay tiymese anyq. Búl rette eldi mekenderdi irilendiru qajet. Rashid Jaqsylyqovtyng aituynsha, 2400 eldi-mekendi az uaqyt ishinde ayaghynan tik túrghyzu qiyn. Sol ýshin kórshiles ornalasqan shaghyn auyldardy qosyp irilendiru manyzdy. Búl baghytta  shaghyn eldi mekenderdi neghúrlym kólik jelisining boyyna jaqynyraq shoghyrlandyru tiyimdi. Iri temirjol jelilerinin, tas joldardyng boyynda ornalasqan auyldardyng jayy shalghaydaghy eldi-mekendermen salystyrghanda kósh ilgeri. Búryn «Ózen jaghalaghannyng ózegi talmaytyn» bolsa, endi «Jol jaghalaghannyng qarny ashpaytyn»  kezen. Temir jol, tas jol boyynan júmys ta tabylady, sauda jasaugha da mýmkindik bar, qatynauda da qiyndyq joq. Sondyqtan temirjol qúrylystaryn jobalau kezinde de auyl qamyn este ústasa degen tilek bar.

Odan bólek Qytaydy, Qiyr Shyghysty Europamen jalghaytyn «Jana Jibek Joly» jerimiz arqyly ótedi. Qazaqstan – osy ýlken tasymal jelisining boyyndaghy manyzdy dәlizderding biri. Múny da útymdy paydalanghan jón.

Ásirese shekara manyndaghy auyl aimaqqa basa nazar audaru qajet. Býginde «jaghdayyn jaqsartamyn» dep ýy jayyn tastap qala, oblys audan ortalyqtaryna kóship jatqandar qanshama. Búl tendensiya geopolitikalyq qauip tudyruy әbden mýmkin. Qytaymen shekaralas jatqan Zaysan audanyna qarasty auylda 12 000 túrghynnan býginde nebәri 4 000 ghana qalghan. Múnday shekara manyndaghy auyldardy iyesiz qaldyrugha bizding moralidyq, sayasy qúqyghymyz joq, – deydi Rashid Hasenúly. Sondyqtan auyldy kóterudi birinshi kezekte shekara boyyndaghy auyldardy saqtap qaludan bastau kerek. Halyqtyng kóship ketui onay, bir aq kýnde mýmkin bolady. Al bos qalghan jerlerge halyqty qayta ornalastyru qiynnyng qiyny. 

Shúrayly jerding shyrayyn keltiretin halyq. Adamnyng enbegi. Auyl sharuashylyghy el ekonomikasynyng tiregine, tipti qazyghyna ainala alady. Ol ýshin «enbektenem» degenge qolayly jaghday jasalsa bolghany. Jer astyndaghy qazba baylyghyna sengen múnayly ólke túrghyndary endi jerding betinen de baylyq aludy iygerse jón. Mal sharuashylyghynyng da beynetinen zeyneti basym. Tek erinbegen sharuagha, kózin taba bilgen kәsipkerge jer anada ayanyp qalmas.

Aynúr Kýzerbaeva

Abai.kz