20 ghasyr basynda Narmambet  aqyn :

- « Quandyq týnde  jýrip kýn shyghar dep,

bolsa da býrkeu búltty jel quar dep» degen eken.

Sol aitqanday ýmit etken tәuelsizdik pen azattyqty alsaq ta   balyqty jaghagha shygharyp, endi ózing jýz dep, dinkelegen   balyqshynyng keyipin tanytyp otyrghan siyaqtymyz.

Birde Beybarys Súltangha ústazy: «...men endi súltanmyn dep, biylikke jettim, qalaghanyma endi shek qoyylmaydy deseng qatelisesin, qypshaq. Sheksiz biylik ózine de, óz ainalasyndaghylargha da senbeytin, bәrin bir ózine baghyndyrudy qalaytyn qorqaqtargha kerek», - degen eken. / E.Túrsynov «Mamluk»/

Qay kezende de óz dәuirining órkeniyetin algha aparyp damyta alatyn s túlghalardy kósemdik dengeyge kóteruge súranys bolyp túrghan. Sonday súranys bolu kerek, shuyldaghan qara tobyr ne dese, o desin degendey týr tanytyp, mәngilik túlgha jasaghaly jatyrmyz.

20 ghasyr basynda Narmambet  aqyn :

- « Quandyq týnde  jýrip kýn shyghar dep,

bolsa da býrkeu búltty jel quar dep» degen eken.

Sol aitqanday ýmit etken tәuelsizdik pen azattyqty alsaq ta   balyqty jaghagha shygharyp, endi ózing jýz dep, dinkelegen   balyqshynyng keyipin tanytyp otyrghan siyaqtymyz.

Birde Beybarys Súltangha ústazy: «...men endi súltanmyn dep, biylikke jettim, qalaghanyma endi shek qoyylmaydy deseng qatelisesin, qypshaq. Sheksiz biylik ózine de, óz ainalasyndaghylargha da senbeytin, bәrin bir ózine baghyndyrudy qalaytyn qorqaqtargha kerek», - degen eken. / E.Túrsynov «Mamluk»/

Qay kezende de óz dәuirining órkeniyetin algha aparyp damyta alatyn s túlghalardy kósemdik dengeyge kóteruge súranys bolyp túrghan. Sonday súranys bolu kerek, shuyldaghan qara tobyr ne dese, o desin degendey týr tanytyp, mәngilik túlgha jasaghaly jatyrmyz.

Eli men halqynyng qalauyn emes, dara biyligin  jýrgizu arqyly  berekesizdikke jolyqtyrghan biyleushilerdi ótken tarihtan biletinbiz. Olardyng qoghamdyq mýddeler men әleumettik mәselelerdi ushyqtyrghanyna  sapasyz adam materialynan jasalghany sebepker bolsa kerek.  Tozaq kýnәgha batqandardyng  mekeni degen ras bolsa,  is-әreketteri sol kýnәharlyqqa say keletinderding o dýniyedegi  mekeni tozaq bolatyny belgili.. Jasandylyghy men әdiletsizdigi basym, bostandyq dep úrlyqty qozdatqan qoghamnyng bet beynesin   boyamalap jýrgender mekeni   júmaq bola qoymas. Býgingi «jengenderi de aqsaq kýiinde qala beretin aqsaqtar jarysy» sekildi sayasy arenadaghy  madaq bәigesining jenimpazdary da sol  aimaqtan tabylatyn bolar..

Zerdesi - sheksiz, sózi - jarasymdy, aqyl-oyy - asqaq túlgha beynesin   jasap kókke kóterip, tóbeshikti - taugha, kólshikti - dariyagha ainaldyryp jiberuge mamandanghan qoshametshilerimiz shekten shyghyp bara jatqanyn angharar emes.. Bizding maqtau odalarymyzdyng keyipkerleri qoldan qúiylghan qola beyne siyaqty qatyp túrady. Tarihta talay úlylardyng ózi kirshiksiz bolmaghanyn biletinbiz. Jýz jerden talantty, kóripkel ghúlama bolsa da, kәdimgi pendeler siyaqty jetistigi, kemshiligi bәri-bәri bolghan. Ishken, jegen, jýrgen, ghashyq bolghan, janylysqan. Bizding maqtaulylarymyz maqtaugha mýddeli adamdar auzymen maqtalady. Olargha  osylay maqta dep eshkim aitpasa da toqtata almay jatamyz.. Olar jerimiz ben tabighy baylyghymyz satylyp jatsa da, milliardtar shashylyp jatsa da, búl qalay degender qamalyp jatsa da mynq etpeytin kәnigi qoshametshilierge ainaldy. Qoshametshilerge biylikting qadir-qúrmeti erekshe. Madaq ta, mansap ta, ataq ta solardiki. Ataq dese alaman bәigege týskendey shaba jóneletinder de sol qoshametshiler. Ataqty súrap jýrip alatyndar, tilenip jýrip alatyndar, qualap jýrip alatyndar bar. Joly bolghyshtarymyz niyeti týzu bolghasyn bolu kerek, ataq pen mansaptan qúr qalyp jatyrghan joq.

Bayaghyda Napoleonnyng Sheliman degen ataqty jaramsaq tynshysy aqsýiekter qauymyna endiruge jol ashatyn «Pochetnyy Legioner» ordenimen nagradtaudy súrapty. Sonda Napoleon «sendey kisiligi joq onbaghangha aqsha bersem de, orden bermeymin» degen eken. Sol aitqanday shyn adamdyq beynesi býrkeuli betperdening arghy jaghyndaghylardyng etekte jýrip tóbe basyna shyqqandaghy qoly jetkenin qyzyqtauy әli basylmay jatyrghan bolsa kerek. Kýshtining kólenkesinde namaz oqyghan pendelerding tua bitken eski auruy osy.

Qoshqargha siynyp mal ósirgen zamanda Qúnanbaygha arqa sýiegen Maybasardyng dala ómirinde danasynghan daraqylyghyna eliktegen býgingining jymysqy qulary batpaq ayaghyn astaugha salghanday qylyq kórsetuden ainymay keledi. Bәrinen búryn  qalaulylar qataryndaghy agha buyn ókilderining búnday tirshiligi ertengi ýlgi izdegen úrpaqqa obal jasap otyrghany  úyat boldy.

Ótejan aqyn  jornalshygha bergen bir súbhatynda: «...Ataq alghymyz keledi, biraq ony alugha tiyistiler ala almaydy. Ataqty halyq bermeydi, sol halyqty biylep otyrghan tóreler beredi. Biyleushini maqtap, jalyqpay jaqtap ataq alsam men de jýrer edim, bireulerdi kýldirip, bireulerdi sýrindirip, bireulerding qúiryghyn jalanashtap. Biraq onday dәreje әrkimge búiyra bermeydi», - degen edi. Aytsa aitqanday, dese degendey shyndyq osy bolyp túr.

Tapqanymyzdy tyghyp, bilgenimizdi býkken býgingi tirshilik kýiimizding kelisti bolmay túrghanynyng bir sebebi de osydan órbiydi.  Búl kórinisterding sebep-saldaryna kóz jiberip, oy talqysyna salyp,  zardaby men zalaly bezbendey alatyn estiyarlarymyz es jiyar shaghynyng týndigi ashylmay jatyrghany ókinishtileu bolyp túr.

Sokrat pikir talasudan bas tartqan zamandasy Agafongha: «sening menimen aitysugha shamang keledi, biraq aqiqatpen aitysudan tayghaqsyp otyrsyn» degen eken. Qay kezde de shyndyqtyng shyraghyn ústaghan  adamnyng qoly kýigen.   Kóz kórip, qúlaq estigendi aqiqatty býrkemelep, tepkilep jerge kómbey   tóbege shygharghan dúrys bolar edi.. Bәribir biz  aynalyp ótkenmen,   bizdi ainalyp ótpeytin, týbinde aq-qarasy anyqtalatyn tarihy   derekter  bolyp saqtalary anyq.

Qúlsary qalasy,

Atyrau oblysy.